Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgniku

EXIGO

pankrotiavaldus

OÜ

(likvideerimisel)

Tsiviilasi nr 2-11-29721 Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine pankrotihaldur võib määruse peale sama tähtaja jooksul samas korras kaevata temale määratud tasu osas. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited EXIGO OÜ esitas kohtule 27.06.2011.a võlgniku pankrotiavalduse, milles palus algatada osaühingu pankrotimenetlus. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlanimekirja kohaselt kanti ettevõte äriregistrisse 18.07.2006.a ning tegevusalaks oli jaekaubandus. Makseraskused tekkisid äriühingul 2010.a septembris, mil kanti maha enamik realiseerimistähtaja ületanud kaupu (ettevõte tegeles toidulisandite müügiga) ning ettevõtte edasine tegevus seiskus. Peamiseks võlausaldajaks on pankrotiavalduse kohaselt likvideerija ja osanik K.M. (nõue üle 14 000 euro), samuti on maksuvõlg (700.66 eurot) ja väiksemad võlad hankijaile. Täiendavaid finantsvahendeid omanikel ettevõttesse investeerimiseks ei ole ning seetõttu on otsustatud tegevus lõpetada. Vara ettevõttel puudub ja laenukapitali kaasata ei ole õnnestunud. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras 8.07.2010.a määrusega ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Andrus Õnniku. Kohtuistungil kinnitas võlgniku seaduslik esindaja likvideerija K.M., et OÜ EXIGO tegeles toidulisandite müügiga, põhiliselt sellistega, mis puudutavad jõusaalis treenimist, kuid hetkel enam OÜ ei tegutse. Eelmise aasta sügisel tuli kaup maha kanda, kuna toodete realiseerimistähtaeg sai läbi. Kuna see oli ainuke tegevusala, siis ei olnud võimalik ka tegevust jätkata. Varem ei esitanud pankrotiavaldust, kuna ettevõte siiski mingil määral tegutses ja jooksvate kulutustega saadi hakkama. Jooksvate kulutuste alla kuulusid postisaadetiste kulud ja telefoniga suhtlemise kulud. Kaup liikus põhiliselt posti teel, aga ka käest-kätte. Suuremaks võlausaldajaks on hetkel Maksu- ja Tolliamet, K.M. oma nõuet ei soovi menetluses esitada. Kinnisvara ettevõttele ei kuulu(nud), töötajaid ei ole. Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgnik on maksejõuetu, ja see ei ole ajutise iseloomuga. Haldur on jõudnud järeldusele, et võlgnikul on vaid üks võlgnevus - Maksu- ja tolliametile (691.01 eurot). Kogu varaks on Swedbank arveldusarvel olev 4.40 eurot. Maksejõuetus on alalise iseloomuga, OÜ EXIGO tegevus on lõppenud. Võlgnik ei soovi seda jätkata ja ei näe ka mingisuguseid tervendamise võimalusi. Tagasivõitmise võimalusi ei ole tuvastatud. Halduri arvates on peamiseks maksejõuetuse põhjuseks ebaõnnestunud äriplaan, aga see on ka majanduslangusest tulenev, sest ei suudetud käivitada ettevõtlust soovitud mahus. Võlgnikul tekkis suurem kogus kaupa, mis oli vaja maha kanda, sest see oli muutunud ebakvaliteetseks. Ajutine haldur on jõudnud järeldusele maksejõuetuse aja suhtes - see tekkis hiljemalt 2010.a septembris ja kui selgus, et puudusid vahendid võla likvideerimiseks. Võlgnik ise leiab, et maksejõuetus tekkis mais 2011. Siis ta esitas avalduse ettevõtte kustutamiseks, kuid see läbi ei läinud, kuna Maksu- ja Tolliamet teatas äriregistrile OÜ võlgadest. Sellistel asjaoludel ei saa haldur lugeda seda raskeks juhtimisveaks. Tegemist on

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-11-29721 küll juhtimisveaga, kuna võlgnik viivitas pankrotiga, kuid ei ole tegemist raske juhtimisveaga. Võlgnikul on õigus siiski esitada avaldus likvideerimiseks. Haldur on arvamusel, et võlgnik on pankrotisituatsioonis ning kui keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kuludeks piisavaid vahendeid, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, tasudes halduri tasu riigi vahenditest. Halduri taotlusel ning pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 ja 2 alusel tegi kohus 8.08.2011.a määruse, milles andis asjast huvitatud isikutele võimaluse hiljemalt 25. augustiks k.a tasuda kohtu deposiitkontole 2560 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Nimetatud tähtpäevaks keegi kohtu nõutud summat ei tasunud. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära halduri ja võlgniku seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, tal puuduvad realiseeritavad varad mahus, mis võimaldaksid katta pankrotimenetluse kulusid ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, võlgnikust rääkimata, ei ole tundnud pankrotimenetluse vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu määratud summa deposiiti. Kohus nõustub halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku võlakohustused moodustavad 691.01 EUR ning varade väärtus on 4.40 EUR. Maksejõuetuse põhjusteks on ebaõnnestunud äriplaan ning majandustegevust taastada ei ole võimalik. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8

Toomas Talviste Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.