Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

2-10-61665 raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ P seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 09.12.2010 Harju Maakohtule avalduse OÜ P pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks majanduslik raske olukord riigis, millega seoses on tööde tellimuste arv vähenenud. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku vara koosneb pangakontol olevast rahast 1 634 eurot. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 40 402.73 eurot. Suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja hankijad AT osaühing ja BE aktsiaselts. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Kehtivaid töölepinguid ei ole. Võlgnikul puuduvad sidus- ja tütarettevõtted. Võlgniku majandustegevus on alates 2008. a olnud kahjumlik: 2008. a majandustegevuse tulemuseks on olnud kahjum 56 651 krooni (3 620.66 eurot); 2009. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 62 714 krooni (4 008.16 eurot) ja 2010. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 153 474 krooni (9 808.78 eurot). Võlgniku omakapital ei ole alates 2009. a vastanud ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -14 721 krooni (-940.84 eurot) ja seisuga 28.12.2010 -168 195 krooni (-10 749.62 eurot). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev tegevus oli alates 2008. a kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks majanduslikult raske olukord riigis, millega seoses vähenes tellimuste ja klientide arv. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt hakkas majanduslangus võlgniku tegevust

2-10-61665 mõjutama juba 2008. a, kui võlgniku tellimuste hulk märgatavalt vähenes. Samal perioodil kolis võlgnik osaühingu BKrendipinnale ja seoses tellimuste vähenemistega tekkisid ka esimesed raskused üürimaksete tasumisel. Võlgniku majandusliku olukorra muutis veel raskemaks suuremahuliste tellimuste täitmine, kuna tellija ei tasunud ettemaksu ja pärast tellimuse täitmist võlgniku poolt kadus tellija töö eest tasumata, mille tõttu võlgnik kandis kahju ca 200 000 krooni (12 782.33 eurot). Tekkinud likviidsuskriis tõi kaasa üürivõlgnevuse osaühingu BKees, kes kokkulepetest keeldus ja sulges võlgniku rendipinna uksed, kuhu jäi kogu võlgniku inventar ja tööks vajalikud tööriistad. Seejärel teostas üürileandja pandiõigust, mistõttu võlgniku töö seiskus täielikult enam kui kuueks kuuks, mis tõi kogumis kaasa võlgade suurenemise ja maksejõuetuse süvenemise. Samuti tekkisid lahehelid juhatuse liikmete vahel. Lähtudes ajutise pankrotihalduri väljaselgitatud andmetest leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikmete juhtimisvead. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole võlgniku majandustegevuse planeerimisel olnud piisavalt hoolsad ega pole arvestanud üldteada asjaoluga, et majandustõusule võib järgneda majanduslangus. Võlgniku juhatuse liikmed ei olnud taganud võlgniku tegevuseks vajaliku kapitali olemasolu. Kuna võlgnik ei ole võimaliku majanduslanguse saabumist arvestanud, siis tabas teda vähenenud tellimuste hulk ootamatult ja seetõttu ei olnud võlgnik väheneva sissetuleku (tulu) vastu ette valmistatud. Asjaolu, et võlgnik kandis tellija poolt ettemaksu tegemata jätmise ja töö eest tasumata jätmise tõttu kahju ca 200 000 krooni (12 782.33 eurot) viitab võlgniku juhatuse liikmete poolsele hooslsuskohustuse rikkumisele. Võlgniku juhatuse liikmed on tulenevalt TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1 ja VÕS 620 kohustatud täitma oma kohustusi juhatuse liikmetelt oodatava hoolega, s.t olema hoolsad, informeeritud ja hindama riske. Kuna võlgniku juhatuse liikmed asusid täitma tellimust olukorras, kus nad ei saanud tellijalt ettemaksu ja pärast töö tellimist jättis tellija töö eest tasumata, siis ei ole võlgniku juhatuse liikmed enne tellimuse täitmist piisava hoolega kogunud informatsiooni tellija maksevõime kohta ega ole hinnanud riske, mida võib kaasa tuua olukord, kus tellija jätab tellimuse eest tasumata. Samuti on võlgniku juhatuse liikmed rikkunud TsMS § 35 tulenevat lojaalsuskohustust, kuna on isiklike lahkhelide tõttu kahjustanud võlgniku tegevust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikmete kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuks muutumise, mistõttu võlgniku juhatuse liikmete kohustuste rikkumisi tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -14 721 krooni (-940.84 eurot) ja seisuga 28.12.2010 168 195 krooni (-10 749.62 eurot). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kohustused ületasid võlgniku vara juba 2009. a ja seetõttu tekkis võlgniku juhatuse liikmetel pankrotiavalduse esitamise kohustus. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule alles 09.12.2010, s.o ÄS § 180 lg 51 sätestatud 20 päevast tähtaega rikkudes. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikmed, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jätsid pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku juhatuse liige LPon asutanud 26.05.2010, s.o vahetult peale Maksu- ja Tolliameti poolt võlgniku pangakonto arestimist uue äriühingu nimega osaühing UU, mille peamiseks

2-10-61665 tegevusalaks on sarnaselt võlgniku tegevusalaga metalluste ja –akende tootmine. Asutatud äriühing asub võlgnikuga samas asukohas. Eeltoodu viitab asjaolule, et tegemist võib olla ettevõtte üleminekuga, kuna kattuvad mõlema äriühingu põhitegevusala, asukoht ja juhatus ning osanik. Tulenevalt VÕS § 182 lg 2 lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuigi asjaolud viitavad võlgniku ettevõtte üleminekule, ei ole uude äriühingusse üle võetud võlgniku kohustusi. Seega on võlgniku juhatuse liige LP rikkunud lojaalsuskohustust, kuna ei ole uue ettevõtte asutamisel arvestanud võlgniku huvidega. Võlgniku kassaraamatu kohaselt on võlgnikul kassas sularaha 382 892 krooni (24 471.26 eurot). Võlgniku juhatuse liikmete selgituse kohaselt kassas raha ei ole ja kulude aluseks olnud dokumendid osaliselt hävinud sõiduauto põlengus ning osaliselt läinud kaduma osaühingu BK üüripinnal, kui üürileandja pandiõigust teostas. Vaatamata päringutele ei ole võlgniku juhatuse liikmed ajutisele pankrotihaldurile esitatud tõendeid, mis kinnitavad kuludokumentide olemasolu. Eeltoodust tulenevalt võivad võlgniku juhatuse liikmed olla toime pannud võlgniku vara omastamise, mis on võlgniku juhatuse liikmete poolne lojaalsuskohustuse rikkumine. KarS § 201 lg 1 kohaselt on valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine süütegu. ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole korraldanud raamatupidamist nõuetekohaselt, kuna ei ole taganud kulutuste tegemist tõendavate algdokumentide või kassaraha säilimist. Raamatupidamise kohustuse rikkumiseks tuleb lugeda ka asjaolu, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole taganud võlgniku majandusaruannete tegelikkusele vastavust, kuna on kajastanud võlgniku varana sularaha summas 382 892 krooni (24 471.26 eurot) olemasolu, millega on võlgniku maksevõimest jäetud ebaõige ettekujutus. Kuna eeltoodud võlgniku juhatuse liikmete kohustuste rikkumine on olulisel määral vähendanud võlgniku vara või näidanud võlgniku maksevõimet tegelikkusele mittevastavana olulises ulatuses, siis on võlgniku juhatuse liikmete kohustuste rikkumine raske juhtimisviga. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. võlgniku pankroti väljakuulutamine võimaldanuks välja selgitada kassaraha puudujäägi põhjused ning tuvastada, kas on toimunud võlgniku ettevõtte üleminek. 07.02.2011 määrusega tegi Harju Maakohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta OÜ P pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2 500 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul OÜ P ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ P pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

2-10-61665

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.