AA hagi TK ja RH vastu 1 981,25 euro väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AA(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja I TK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II RH(isikukood XXX elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja Natalia G (kontaktaadress XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
19.04.2011. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja AA Kohtuotsuse täiendamine kirjeldava ja põhjendava osaga
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista TK ja RH solidaarselt võlgnevus 1 981,25 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend üks eurot ja 25 senti) eurot, millest põhivõlg on 958,67 eurot, intress 63,91 eurot ja viivis 958,67 eurot.
3.Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasi kaevata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.19.11.2010. a esitas AA Harju Maakohtule hagiavalduse TK ja RH vastu 31 000 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.10.2008. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjatele laenu 15 000 krooni intressiga 1 000 krooni. Laenulepingu kohaselt pidid kostjad tagastama laenu 16 000 krooni (so koos intressidega) maksetena hagejale 25.detsembriks 2008. a, kuid ei täitnud oma kohustust. Vastavalt lepingu punktile 3 on hagejal õigus nõuda 0,5% viivise maksmist laenusummast iga hilinetud päeva eest, seega peaksid kostjad hagejale maksma alates 2008. a detsembrist kuni 2010. a detsembrini viivist 54 750 krooni, kuid hageja piirab viiviste summa põhivõla summaga, so 15 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja hagiavalduses kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 15 000 krooni, intressi 1 000 krooni ja viivised summas 15 000 krooni. Menetluskulud palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja TK tunnistas 12.01.2011. a kohtule esitatud vastuses osaliselt hageja nõudeid (täpsustamata, millises ulatuses) ning selgitas, et tema ema tasus 02.02.2010. a ja 19.11.2010. a tema eest hageja arveldusarvele vastavalt 1 500 krooni ja 2 500 krooni.
3.18.04.2011. a palusid kostjad tsiviilasja materjalide juurde lisada maksekorralduste 18.02.2011. a ja 13.04.2011. a koopiad, mis kinnitavad rahaliste vahendite ülekandeid hageja arveldusarvele summas vastavalt 50 eurot ja 60 eurot (lisatud on siiski ainult koopia 18.02.2011. a maksekorraldusest) ning teatasid, et on nõus panema korteriomandile asukohaga Paasiku 6-36 Tallinnas hüpoteek, kuid selleks, et selgitada välja hüpoteegi summa on vajalik välja selgitada põhivõla summa.
MENETLUSE KÄIK
4.Hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks määras kohus 19.04.2011. a eelistungi. Kostjad ega nende esindaja eelistungile ei ilmunud, kohale ilmunud hageja selgitas eelistungil, et 24.10.2008. a sõlmitud laenulepingu järgi ei ole kostjad hagejale midagi tasunud ning kui kostjad väidavad, et tasusid võla sularahas, siis peaksid nemad oma väiteid tõendama. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 958.67 eurot (so 14 999.93 krooni), intress 63.91 eurot (so 999.97 krooni) ja viivis 958.67 eurot (so 14 999.93 krooni), menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
5.10.05.2011. a tegi kohus käesolevas tsiviilasjas lihtmenetluses ilma kirjeldava ja põhjendava osata otsuse, millega rahuldas AA hagi TK ja RH vastu. 24.05.2011. a esitasid kostjad kohtule taotluse otsuse täiendamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, § 108 lg-le 1 ja § 113 lgle 1.
7.Kohus lähtub vaidluse lahendamisel järgmisest asjaolust: • 24.10.2008. a on poolte vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel võtsid kostjad hagejalt laenu 15 000 krooni intressiga 1 000 krooni, kohustusega tagastada laenusumma koos intressidega hagejale 25. detsembril 2008. a. Nimetatud lepingus sisaldub kokkulepe, et kui 25.12.2008. a ei ole laenusumma täielikult kustutatud, siis iga viivitatud päeva eest arvestatakse laenuandja kasuks viivist 0,5% ulatuses laenusummast (tl 4).
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja –
vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. 21.12.2010. a hagi menetlusse võtmise määruses määras kohus menetleda AA hagi TK ja RH vastu lihtmenetluses. Hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks määras kohus 19.04.2011. a kohtu eelistungi, kuid kostjad ega nende esindaja eelistungile ei ilmunud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
10.Kohus on tuvastanud, et poolte vahel on 24.10.2008. a sõlmitud laenuleping, mille alusel võtsid kostjad hagejalt laenu 15 000 krooni intressiga 1 000 krooni, kohustusega tagastada laenusumma koos intressidega hagejale 25. detsembril 2008. a. Hagiavalduse ja kohtu eelistungil hageja poolt avaldatu kohaselt ei ole kostjad hagejale 24.10.2008. a sõlmitud laenulepingu järgi laenu tagastanud. Kohus on ka tuvastanud, et 24.10.2008. a sõlmitud laenulepingus sisaldub kokkulepe, et kui 25.12.2008. a ei ole laenusumma täielikult kustutatud, siis iga viivitatud päeva eest arvestatakse laenuandja kasuks viivist 0,5% ulatuses laenusummast. Seega peaksid kostjad lepingu kohaselt hagejale maksma alates 2008. a detsembrist kuni 2010. a detsembrini viivist 54 750 krooni, kuid hageja on piiranud viiviste summa põhivõla summaga, so 15 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjatelt välja mõista võlgnevus 958.67 eurot (so 14 999.93 krooni), intress 63.91 eurot (so 999.97 krooni) ja viivis 958.67 eurot (so 14 999.93 krooni).
11.Kostja TK on kohtule esitatud kirjalikus vastuses hageja nõudeid osaliselt tunnistanud (täpsustamata, millises ulatuses) ning selgitanud, et tema ema tasus 02.02.2010. a ja 19.11.2010. a tema eest hageja arveldusarvele vastavalt 1 500 krooni ja 2 500 krooni. Ka on kostjad esitanud kohtule 18.02.2011. a maksekorralduse koopia ülekande kohta hageja arveldusarvele summas 50 eurot.
12.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 436 lg 2). Kostjad on kohtule esitanud koopiad järgnevatest maksekorraldustest: 02.02.2010. a maksekorraldus, mille kohaselt tasus TMK hagejale 1 500 krooni (selgitusse märgitud „vastavalt kokkuleppele“), 19.11.2010. a maksekorraldus, mille kohaselt tasus TMK hagejale 2 500 krooni (selgitusse märgitud „T K“) ning 18.02.2011. a maksekorraldus nr 80, mille kohaselt on Riho Kärk tasunud hagejale 50 eurot (selgitusse märgitud „T K“). 19.04.2011. a toimunud eelistungil on hageja avaldanud, et 24.10.2008. a sõlmitud laenulepingu järgi ei ole kostjad hagejale midagi tasunud. Kohus on seisukohal, et kostjate esitatud tõendid ei anna alust üheselt järeldada, et 02.02.2010. a ja 19.11.2010. a TM K poolt kokku tasutud 4 000 krooni ning 18.02.2011. a RK poolt tasutud 50 eurot on tasutud hageja ning TK ja RH 24.10.2008. a sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse katteks (hageja on sõlminud 18.09.2008. a ka laenulepingu TMK ja T K, tsiviilasi nr 2-10-35137, kus kostja TK on esitanud täpselt samad maksekorraldused tõendamaks tsiviilasjas nr 2-10-35137 võlgnevuse tasumist ositi. Tsiviilasjas nr 2-10-35137 on eelnimetatud maksekorraldused loetud võlgnevuse tasumise kustutamise juurde, nendele tõenditele ei ole vastu vaielnud hageja, seega on kohus seisukohal, et kostjad on esitanud käesolevas tsiviilasjas samad tõendid, mis tsiviilasjas nr 2-10-35137). Lisaks on hageja eelistungil esitanud enda arvelduskonto väljavõtted perioodil 2008. a detsembrist kuni käesoleva ajani (tl 31-35) ning nendelt
ei nähtu, et hagejale oleks laekunud maksekorraldustelt nähtuvad summad topelt võttes arvesse, et samad maksekorraldused on esitatud ka tsiviilasjas 2-10-35137.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjad ei ole tõendanud vastuväidet kohustuse osalise täitmise kohta ja seega on hageja nõue kostjatel täies ulatusest täitmata. Kohus on seisukohal, et hageja nõue põhivõlgnevuse 958,67 eurot (so 14 999,93 krooni), intressi 63,91 eurot (so 999,97 krooni) ja viivise 958,67 eurot (so 14 999,93 krooni) väljamõistmiseks kostjatelt on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
14.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalisel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. 21.12.2010. a hagi menetlusse võtmise määruses kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma menetluskulude nimekiri. Kuivõrd hageja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud, siis jätab kohus käesolevas kohtuotsuses menetluskulud kindlaksmääramata.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.