Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(8)

2-11-30934 Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud 04.07.2011 esitas POÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt palutakse kuulutada välja POÜ pankrot, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. Harju Maakohtu 18.07.2011 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. 23.08.2011 esitas Peeter Sepper ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. 24.08.2011 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 300 eurot ning teha ettepanek POÜ võimalikele võlausaldajatele ja huvitatud isikutele tasuda see summa viie kalendripäeva jooksul kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.08.2011. Seisuga 30.08.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruanne Võlgniku üldiseloomustus, tegutsemise aeg, andmed juhtorganite ja omanike kohta Võlgniku ärinimi alates 16.09.2004 POÜ, endine ärinimi 05.08.2004 kuni 16.09.2004 OÜ S . Juriidiline aadress alates 08.01.2010 XXX. Osakapitali suurus 2556,47 eurot (40 000 krooni). Võlgniku põhitegevusala äriregistri info-süsteemi kohaselt veetorustiku ja sanitaarseadmete paigaldus. Võlgnik kanti Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrisse 05.08.2004.a. Tegutses kuni 2010.a. lõpuni. Juhatuse liige alates 16.09.2004 LM, endine juhatuse liige alates 05.08.2004 kuni 16.09.2004 IA. Osanik LM, osamaks 2556,47 eurot (40 000 krooni), registripäevikus alates 08.09.2004. Juhatuse liikmel ja ainuomanikul puuduvad kehtivad seosed teiste äriühingutega. Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel Võlgniku majandustegevus seisnes alates asutamisest vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamises. Töötajaid oli periooditi kuni 8. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on võlgniku majandustegevus lõppenud. Liisingleping on liisinguandja poolt üles öeldud seoses võlgniku rahaliste kohustuste rikkumisega ning sõiduauto valdus üle võetud. Töötajad töötasid objektilepingute alusel, tähtajatu tööleping oli LMl. Võlgnikul on bilansi järgi vara 5 eurot rahas ja sõiduk Citroēn Jumper, 1997.a. väljalase. Võlgniku seadusliku esindaja arvates võiks selle turuhind olla ca 2 000 eurot. Seoses kohtutäituri ja Maksu- ja Tolliameti võõrandamiskeeldudega võlgnik seda realiseerida ei saa. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta Võlgniku raamatupidamist faktilise majandustegevuse ajal ja aruandlust on esialgsete andmete kohaselt korraldatud vastavalt nõuetele, sh on esitatud 2010. majandusaasta aruanne. Ajutisele haldurile esitati tööks vajalikud finantsandmed.

Hinnang juhtorganite ja tegevjuhi tegevuse kohta

2(8)

2-11-30934 Äriühingul oli üks juhatuse liige, tegevjuhti ei olnud. Esialgsetele andmetele tuginedes järeldab ajutine haldur, et võlgniku maksejõuetus ei olnud tingitud juhatuse liikme kohustuste tahtlikust või raske ettevaatamatuse tõttu toimepandud rikkumisest. Seoses asjaoluga, et alaline maksejõuetus kujunes välja mitte hiljem kui 2010.a. lõpus, ei ole juhatuse liige täitnud pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustust. Eeltoodust tulenevalt võib seega juhatuse liikme käitumises olla KarS § 385.1 sätestatud kuriteo tunnused. Siiski ei ole käesoleval ajal selge, kas seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega tekitati kahju võlausaldajatele. Teiseks on võlgniku juhatuse liige isiklikult tasunud võlgniku kohustusi võlausaldajatele summas 4 102 eurot ning 2011.a. alguses üle võtnud AS-i Swedbank võlgnikule antud laenu. Esitatud asjaolusid kaaludes leiab ajutine haldur, et kuriteoteate esitamine juhatuse liikme LM suhtes ei ole põhjendatud. Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega Ajutine haldur analüüsis võlgniku 2009. ja 2010. majandusaastate aruandeid ja bilanssi ning kasumiaruannet seisuga 31.07.2011.a.

seisuga juuli 2011 (eurodes) ___________________________________________________________________ Müügitulu 1 059 189 139 207

palgakulu -163 767

Käibevara s.h. nõuded ja ettemaksed s.h. kassa ja pank s.h. kassa

356 768 280 493 1 903

2 590 2 508

-4 102

Põhivara

211 728

86 850

Lühiajalised kohustused

233 747

290 135

9 559

s.h. maksuvõlad s.h. võlad töövõtjatele

83 891 3 813

109 409

7519 (117 646 krooni)

Pikaajalised kohustused

284 715

210 501

Kasum (kahjum) Omakapital

35 197 50 034

-461 230 -411 196

-13 528

Finantsnäitajate analüüs Märkus: Asjaolul, et majandustegevus lõppes 2010.a. esimesel poole, 2011.a. arvnäitajaid ei käsitleta. 2011.a. toimunud muutused olid tingitud asjaolust, et võlgniku seaduslik esindaja tasus võlgniku eest kohustusi, andis üle sõiduauto liisinguandjale ja võttis üle pangalaenu.

- Tulude muutus 2009.a. müügitulu oli 32 % väiksem kui 2008.a. ja 2010.a. ca 80 % väiksem kui 2009.a., moodustades 139 207 krooni, mis tähendab, et tööd praktiliselt ei olnud. Maksuvõlad kasvasid ning mais 2010.a. blokeeris Maksu- ja Tolliamet pangakonto. Ka majandusaasta aruandes märgib võlgniku seaduslik esindaja, et 2010.a. oli äriühingule väga raske. - Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (käibevara/lühiajalised kohustused) 3(8)

2-11-30934 Käibevara ja lühiajaliste kohustuste suhe (lühiajaliste kohustuste kattekordaja), mis iseloomustab äriühingu võimet kustutada kiiresti realiseeritava vara arvel lühiajalisi kohustusi, oli 2009.a. 1,5, mis osundab heale maksevõimele. Samas koosnes käibevara nõuetest, millest ühe suurus oli 275 000 krooni. Tegemist oli füüsilisele isikule 2009. aastal antud laenuga. Laenusaaja pankroti väljakuulutamisega seoses kanti nõue tema vastu 2010.a. maha. - Võlakordaja (koguvõlgnevus/varad) 2009.a. 0,91 2010.a. 0,17 - Puhasrentaablus (puhaskasum/müügitulu) 2009.a. 0,03 2010.a. -6,7 - Maksevalmiduse kordaja (raha/lühiajalised kohustused) 2009.a. 0,01 2010.a. 0,56 - Omakapitali rentaablus (ROE=puhaskasum/omakapital kokkux100) 2009.a. 70 % 2010.a. -700 % - Kogu vara rentaablus (ROA=puhaskasum/varad kokkux100) 2009.a. 6,2 % 2010.a. -18,5 % Andmed varade, kohustuste, pandiõiguste ja täitemenetluste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Varad ja kohustused Varad Käibevara Kassa ja pank

Käibevara kokku

Põhivara Materiaalne põhivara Citroen Jumper, bilansiline jääkväärtus 128, faktiliselt ca 2 000 Põhivara kokku ca 2 000 Varad kokku ca 2 000

Pikaajalised kohustused

Kohustused kokku 9 559 Andmed pandiõiguste kohta: Võlgniku varale on 2007.a. seatud kommertspant summas 130 000 krooni AS-i Swedbank kasuks. Andmed täitemenetluste kohta: Menetluses on 4 täiteasja, sissenõudja on Maksu- ja Tolliamet. Hinnang äriühingu varadele: Võlgniku vara koosneb kaubikust Citroen Jumper orienteeruva turuväärtusega 2 000 eurot. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta Arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus on lõppenud, osanikul puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks, pangakonto on Maksu- ja Tolliameti poolt blokeeritud ning nimetatud on ajutine pankrotihaldur, ei ole tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik.

4(8)

2-11-30934 Ajutise halduri arvates võib teha järelduse, et välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus ja tema majanduslikust olukorrast tulenevalt on maksejõuetus alaline. Võlgnikul ilmnesid makseraskused juba 2009.a. riiklike maksude mittekohase tasumise näol. Alaline maksejõuetuse kujunes välja hiljemalt 2010.a. mais, mil Maksu- ja Tolliamet blokeeris võlgniku pangakonto seoses pikaajaliste maksuvõlgadega. Püsiva maksejõuetuse põhjus Võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt oli püsiva maksejõuetuse peamiseks põhjuseks suurest ehitusmahtude vähenemisest ja vajadusest jätkata majandustegevus tingitud ehitustööde hindade järsk langus, mis omakorda tingis tööde saamise nimel pakkumiste tegemise alla omahinna. Käibekapitali varude puudumine ei võimaldanud seda tegevust kaua jätkata.Lisaks eeltoodule põhjustas võlgniku maksejõuetuse kaudselt asjaolu, et 2009.a. andis võlgnik füüsilisele isikule tagatiseta laenu 275 000 krooni, mida ei tagastatud seoses laenusaaja pankroti väljakuulutamisega. Laenusumma oli võlgniku müügikäivet arvestades liiga suur ning sellise summa käibevahenditest eemaldamine ning lõpuks ka kaotamine avaldas maksejõulisusele kindlasti negatiivset mõju. Ajutine haldur on seisukohal, et andes tagamata laenu võis juhatuse liige rikkuda oma hoolsuskohustust laenusaaja tausta ja maksevõime kontrollimisel enne laenu väljastamist, kuid ilmselt ei olnud juhatuse liikme eesmärk tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma seadusest tulenevaid kohustusi rikkuda. Pigem oli tegemist ahvatleva suure kasu saamise nimel äririski võtmisega. Ajutine haldur ei tuvastanud äriühingu alalise maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega teo ega raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme käitumises. Andmed vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ning seisukoht pankroti suhtes Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Pankrotimenetluse kulude katmiseks vara ei ole, samuti puudub raha ajutise pankrotihaldurile tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et kohtul on alus pankrot välja kuulutada pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 3 alusel juhul, kui tasutakse kohtu poolt määratud deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse eeldatavad kulud moodustavad 2300 eurot. Juhul, kui kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, tuleb dokumentide hoidjaks määrata võlgniku seaduslik esindaja LM, kes on allakirjutanule kinnitanud, et ta on nõus tema määramisega võlgniku dokumentide hoidjaks.

Kohtumääruse põhjendused PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 esimene lause sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

5(8)

2-11-30934 Ajutise halduri aruande kohaselt ilmnesid võlgnikul makseraskused juba 2009.a. riiklike maksude mittekohase tasumise näol. Alaline maksejõuetuse kujunes välja hiljemalt 2010.a. mais, mil Maksu- ja Tolliamet blokeeris võlgniku pangakonto seoses pikaajaliste maksuvõlgadega. Võlgniku püsiva maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli suurest ehitusmahtude vähenemisest ja vajadusest jätkata majandustegevus tingitud ehitustööde hindade järsk langus, mis omakorda tingis tööde saamise nimel pakkumiste tegemise alla omahinna. Käibekapitali varude puudumine ei võimaldanud seda tegevust kaua jätkata. Lisaks eeltoodule põhjustas võlgniku maksejõuetuse kaudselt asjaolu, et 2009.a. andis võlgnik füüsilisele isikule tagatiseta laenu 275 000 krooni, mida ei tagastatud seoses laenusaaja pankroti väljakuulutamisega. Laenusumma oli võlgniku müügikäivet arvestades liiga suur ning sellise summa käibevahenditest eemaldamine ning lõpuks ka kaotamine avaldas maksejõulisusele kindlasti negatiivset mõju. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige LM võis tagamata laenu andmisel rikkuda oma hoolsuskohustust laenusaaja tausta ja maksevõime kontrollimisel enne laenu väljastamist. Samas ajutine haldur leiab, et ilmselt ei olnud juhatuse liikme eesmärk tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma seadusest tulenevaid kohustusi rikkuda, pigem oli tegemist ahvatleva suure kasu saamise nimel äririski võtmisega. Samuti on ajutine haldur oma aruandes märkinud, et kuna võlgniku alaline maksejõuetus kujunes välja mitte hiljem kui 2010.a. lõpus, ei ole juhatuse liige täitnud pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustust, mistõttu tema käitumises võivad olla KarS § 385.1 sätestatud kuriteo tunnused. Siiski ei ole käesoleval ajal selge, kas seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega tekitati kahju võlausaldajale. Ajutise halduri arvates tuleks samuti arvesse võtta, et võlgniku juhatuse liige on ise tasunud võlgniku kohustusi võlausaldajatele summas 4 102 eurot ning 2011.a. alguses üle võtnud AS-i Swedbank võlgnikule antud laenu. Ajutine haldur ei tuvastanud võlgniku alalise maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega teo ega raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme käitumises. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku juhatuse liikme käitumises kuriteotunnuste puudumise kohta, kuid ei nõustu arvamusega, et võlgniku juhatuse liikme käitumises puuduvad raske juhtimisvea tunnused. Kohus leiab, et äriühingu juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi. Võlgniku juhatuse liige LM oli sõlminud ajal, mil tal juba ilmnesid riiklike maksude tasumisega raskused, võlgnikule kahjuliku (ilma tagatiseta) laenulepingu ja on seejärel jätnud õigeaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse, mistõttu käesolevaks ajaks puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt esineb LM käitumises juhatuse liikme kohustuste täitmises raske hooletus, mis on kvalifitseeritav raske juhtimisveana, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt lahendis eraldi ära märkida. Ajutise halduri andmetel on võlgnikul vara rahana 5 eurot ja kaubiku Citroen Jumper näol orienteeruva turuväärtusega 2 000 eurot., kohustused moodustavad aga kokku 9 559 eurot. Seoses kohtutäituri ja Maksu- ja Tolliameti võõrandamiskeeldudega võlgnik kaubikut realiseerida ei saa. Seega puuduvad võlgnikul vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras 24.08.2011 kohtuistungil menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 300 eurot ning teha ettepanek võlgniku võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda viie kalendripäeva jooksul kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.08.2011. Seisuga 30.08.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et POÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu

6(8)

2-11-30934 deposiiti tasunud POÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. POÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri Peeter Sepperi aruande kohaselt teostas ta võlgnikumajandusliku olukorra selgitamiseks ja maksejõuetuse iseloomu ning tekkimise aja kindlakstegemiseks järgmised toimingud: nõudis võlgnikult välja kohtu poolt antud ülesande täitmiseks vajalikud dokumendid (päringu koostamine - 0,2 tundi; vestlus võlgniku seadusliku esindajaga ja raamatupidajaga, selgitamaks välja makseraskuste tekkimise põhjused ning muud ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks olulised asjaolud - 0,7 tundi; 26 järelpärimise koostamine erinevatesse registritesse, finantsasutustesse ja andmepankadesse võlgniku vara ja kohustuste väljaselgitamiseks 1,4 tundi; kogutud andmete analüüs, dokumentidega tutvumine, s.h pangakontol kajastatud tehingute kontroll, selgitamaks välja maksete põhjendatust ja seost võlgniku majandustegevusega 2,2 koostamine tundi; ajutise pankrotihalduri kirjaliku arvamuse ja tööaruande - 4,3 tundi; kohtu poolt istungiks määratud aeg - 0,5 tundi; töötunde kokku 9,3 tundi. Teostatud vajalikud kulutused: töökoha üür ( 8,8 x 8,31) 73,13 eurot; postikulu 0; materjalid, paljundus, printimine, telefoniside, äriregistri teabesüsteemi ja pangakonto väljatrükid ning aruande lisad 44,84 eurot; transport, parkimine -2,30 eurot; vajalikud kulutused kokku 123,26 eurot. Seega moodustab ajutise pankrotihalduri tasu 9,3 töötunni eest (9,3 x 80) 744 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 245,52 eurot. Hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 123,26 eurot. Ajutine haldur taotleb PankrS § 23 lg 4 alusel määrata hüvitatavate kulude ja tasu hüvitamise riigi vahenditest hüvitatavad kulud 123,26 eurot ja ajutise halduri tasu (397-123,26) 273,74 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Kohus leiab, et POÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule POÜ seaduslikule esindajale juhatuse liikmele LMle (isikukood XXX).

Kohtu hinnangul on ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulude summa mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu summas 744 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 245,52 eurot ja kulud summas 123,26 eurot, tuleb võlgnikult ajutise

7(8)

2-11-30934 halduri Peeter Sepperi kasuks välja mõista ning kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude täies mahus katmiseks, tuleb ajutise halduri kulud ja tasu osaliselt, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), hüvitada riigi vahenditest.

Viktor Brügel Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.