T S hagi Korteriühistu Paldiski mnt 163 vastu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.08.2011, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.07.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Paldiski mnt 163 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
1597 eurot 79 senti
apellatsioonimenetluses Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Hageja T S (isikukood xxxxxxxxxxxx), esindaja
esindajad
vandeadvokaat Toivo Viilup Kostja Korteriühistu Paldiski mnt 163 (registrikood 80181627), esindaja vandeadvokaat Jaak Oja
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.07.2010 otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ja sõnastada otsuse resolutsioon järgmiselt:
2.Tunnistada kehtetuks Korteriühistu Paldiski mnt 163 28.05.2009 üldkoosoleku otsuse punkt 2 osaliselt, s.o T S Korteriühistu Paldiski mnt 163 juhatuse liikmeks mittevalimise osas ja lugeda Korteriühistu Paldiski mnt 163 28.05.2009 üldkoosolekul juhatus valituks koosseisus: V L, S- B S ja T S.
Jätta rahuldamata T S hagi Korteriühistu Paldiski mnt 163 juhatuse liikmete tagasikutsumise ja revisjonikomisjoni liikmete valimise kehtetuks tunnistamise kohta.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Asjas kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega
kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
1.T S (hageja) esitas 9.07.2009 Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Paldiski mnt 163 (kostja) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks kostja 28.05.2009 erakorralise üldkoosoleku otsused, millega kutsuti tagasi juhatuse liikmed ja valiti uued juhatuse ning revisjonikomisjoni liikmed. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja liige. 28.05.2009 toimus kostja erakorraline üldkoosolek, mille päevakorras oli mh juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine. Üldkoosolekul valiti uus juhatus kaheliikmelisena, mis on vastuolus kostja põhikirja pga 6.1, mille kohaselt peab juhatus olema kolme- kuni viieliikmeline. Õigusvastane on ka üldkoosoleku otsus osas, milles loeti, et hageja ei kuulu kostja juhatusse. Hageja sai juhatuse liikmete valimisel ühe hääle. Asjas nr 3-2-1-60-08 tehtud Riigikohtu lahendi kohaselt loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes saab teistest rohkem hääli, kusjuures vajalik ei ole poolthäälte enamus. Peale hageja kolmanda juhatuse liikme kohale kandidaate ei olnud. Kuna mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 22 lg 11 regulatsioon on sarnane äriseadustiku § 299 lg 2 regulatsioonile, on see Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka praeguses asjas. Kuna kostja põhikirja p 7.1 kohaselt valitakse revisjonikomisjon juhatuse volituste ajaks, muutub juhatuse liikmete valimise otsuse kehtetuks tunnistamisel kehtetuks ka otsus, millega valiti revisjonikomisjoni liikmed. Hageja esitas üldkoosolekul suulisi vastuväiteid, kuid mingil põhjusel neid protokollis ei kajastatud. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et üldkoosolekul ei osalenud piisav arv kostja liikmeid. Kui see kahtlus osutub õigeks, siis on vaidlustatud otsused MTÜS § 241 alusel alternatiivselt tühised. Kostja vastus
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja ei lasknud üldkoosolekul oma vastuväiteid protokollida ning seetõttu ei saa ta MTÜS § 24 lg 3 kohaselt nõuda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. See, et üldkoosolekul valiti üksnes kaks juhatuse liiget, ei tähenda, et otsus oleks vastuolus kostja põhikirjaga. 08.10.2009 üldkoosolekul valiti täiendavalt kaks juhatuse liiget, seega on kostjal kokku neli juhatuse liiget, mis on kooskõlas põhikirjaga. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-60-08 seisukohad ei ole praeguses asjas kohaldatavad, kuivõrd selle asja faktilised asjaolud on erinevad praegusest asjast. Kostja põhikirjas ei ole piirangut, mis keelaks valida revisjonikomisjoni liikmeid, kui juhatusse on valitud vähem kui kolm liiget. Kostjal on 30 liiget, kellest üldkoosolekul osales 17. Kostja 08.10.2009 üldkoosolek on kinnitanud 28.05.2009 üldkoosoleku otsused. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 8.07.2010 otsusega hagi ja tuvastas üldkoosoleku otsuste tühisuse. Maakohus leidis, et hageja on esitanud alternatiivse nõude üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Kuna MTÜS § 21 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid, pidi kostja põhikirja p 6.5 järgi üldkoosolekul osalema üle poole ühistu liikmetest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on 30 liiget. Kohtule on esitatud üldkoosolekust osavõtjate nimekiri, mille kohaselt on registreeritud 17 osalejat, ning üldkoosoleku protokolli kaks eksemplari, millest ühele on alla kirjutanud 16 isikut ja teisele on alla kirjutanud 14 isikut. 31.03.2010 toimunud kohtuistungil selgitas kostja seaduslik
esindaja, et 14 allkirjaga protokoll esitati Sampo pangale 27.06.2009 ja pärast andis allkirja Vello V. Kuna kostja selgituste kohaselt on vaidlusaluse koosoleku protokoll esitatud pangale 27.06.2009, s.t enam kui kuu aega pärast üldkoosoleku toimumist, sellelt puudub lisaks hageja allkirjale kahe väidetavalt koosolekul osalenud korteriühistu liikme allkiri ning kostja ei ole põhjendanud, miks lisaks V. Vle ei kirjutanud protokollile enne selle pangale esitamist alla A S, tuleb erinevuste tõttu lugeda õigeks 27.06.2009 Sampo pangale esitatud protokoll. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et hageja üldkoosolekul osales, on tõendatud, et üldkoosolekul viibis või oli esindatud vähemalt 15 kostja liiget ehk pool kõigist liikmetest. Seega ei olnud üldkoosolekul täidetud MTÜS § 22 lg-st 1 ja kostja põhikirja p-st 6.5 tulenev nõue, et üldkoosolekul peab osalema või olema esindatud üle poole korteriühistu liikmetest. Järelikult on üldkoosoleku otsused MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised. Kuna KÜ Paldiski mnt 163 28.05.2009 üldkoosoleku otsused on tühised, puudus vajadus eelnimetatud koosoleku otsuste nr 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuses kinnitatakse, et kostja 28.05.2009 üldkoosolekul ei ole täidetud MTÜS § 22 lg-st 1 ja korteriühistu põhikirja p-st 6.5 tulenev nõue, et koosolekul peab osalema või olema esindatud üle poole korteriühistu liikmetest. Koosoleku otsustusvõimelisust tõendab primaarne dokument, s.o 28.05.2009 üldkoosolekust osavõtjate nimekiri koos kõigi allkirjadega (koopia, t.lk 89), mille kohaselt on 28.05.2009 registreeritud 17 osalejat. Kohus viitab kvoorumi puudumises sellele, et toimikus on protokolli kaks eksemplari (t.lk 131 ja 132), ühel on 14 koosolekul osaleja allkirja, teisel on 16 koosolekul osaleja allkirja. Tegemist ei ole protokolli kahe erineva eksemplariga, vaid see on sama 28.05.2009 koosoleku protokoll, millele seisuga 19.06.2009 oli jõudnud alla kirjutada 14 koosolekul osalejat. Vastavalt MTÜS § 21 lg-le 6 (alates 01.07.2009 kehtiv redaktsioon) kirjutavad protokollile alla koosoleku juhataja ja protokollija, enne 01.07.2009 seda punkti isegi ei olnud. Sellest tuleneb, et protokolli allkirjastamine osavõtnute poolt ei ole kohustuslik ja sellega ei oma tähtsust, millal koosolekust osavõtnud juba pärast koosoleku lõppemist ja protokolli vormistamist on nõus oma allkirja andma ja kui palju neid on. Vajadus koosolekust osavõtnute poolt protokolli allkirjastamiseks tekkis sellepärast, et Harju Maakohtu registriosakond peatas 09.06.2009 määrusega kandeavalduse menetluse hageja poolt 05. ja 09.06.2009 esitatud taotluste põhjal. Isegi kui protokollil ei oleks nende kahe koosolekul osalenud korteriühistuliikme allkirja, s.t nr 15 A S ja nr 16 V V, on nende osalemine fikseeritud koosolekul osalejate nimekirjas (t.lk 89), mis on ammendav dokument, ja ka koosoleku 28.05.2009 protokolli tekstis, nende nimed on fikseeritud protokolli esimesel leheküljel. Kohus leidis, et kostja ei ole millegagi põhjendanud, miks korteriühistu liikmed V V ja A S ei kirjutanud protokollile alla enne selle pangale esitamist, ent 31.03.2010 istungi protokollis ei ole fikseeritud ega protokollitud kohtuniku poolt sellise küsimuse esitamist kostjale ja kui küsimust ei ole kostjale esitatud, siis ei ole arusaadav, miks kohus leiab, et kostja ei ole seda põhjendanud. Pooled on tsiviilasjas seaduse ja kohtu ees võrdsed, kuid kohus rikkus seda põhimõtet ja ei andnud 31.03.2010 istungil kostjale võrdselt õigust ja võimalust vastaspoole esitatut täies mahus ümber lükata või vastu vaielda, mis ei ole vastavuses TsMS § 348 lg-ga 2 ja § 351 lgga 2. Kohus katkestas istungil kostja nõustajat ega lubanud tal esitada vajalikke küsimusi hagejale, mis on vastuolus TsMS § 400 lg-ga 1. Kostjale ei edastatud 31.03.2010 kohtuistungi protokolli, mis on vastuolus TsMS § 53 lg-ga 2. Kostjale ei edastatud 03.02. ja 31.03.2010 kohtuistungite kohtukutseid vastavalt TsMS § 343 lg-tele 1 ja 2. Seega kostja seaduslikel esindajatel ei olnud võimalust teada saada kohtukutsetel loetletud reeglitest ja
hoiatustest. Kohtuistungi toimumise ajast sai kostja teavet kohtu veebilehelt. Sellest, et kohus ei ole rahuldanud kostja lepingulise esindaja taotlust 31.03.2010 kohtuistungi edasilükkamiseks, sai kostja teada 26.03.2010, mistõttu kostjal ei olnud piisavalt aega teise esindaja (juristi) leidmiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kui apellatsioonikohus leiab, et vaidlusalusel üldkoosolekul osales piisav arv korteriühistu liikmeid, tuleb apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada, et hageja on kohtule esitanud alternatiivnõude vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks hagiavalduses toodud motiividel nende sisulise õigusvastasuse tõttu. Menetluse käik
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.12.2010 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldama.
7.Riigikohus tühistas 20.06.2011 otsusega ringkonnakohtu lahendi ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Ringkonnakohtu otsus
9.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asjas on võimalik teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada. Pooled vaidlevad kostja 28.05.2009 erakorralise üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle. Maakohus leidis, et vaidlustatud otsused on tühised, kuna kostja põhikirja p 6.5 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb rohkem kui pool kostja liikmetest, üldkoosolekul osales aga alla poole kostja kolmekümnest liikmest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eksinud tõendite hindamisel ja seetõttu teinud asjas ebaõige lahendi ning tuvastanud vaidlustatud üldkoosoleku otsuste tühisuse. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. TsMS § 442 lg 8 neljanda lause kohaselt peab kohus põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. Maakohtu otsuses on välja toodud üldkoosolekust osavõtjate arvu kohta kolm tõendit: üldkoosolekust osavõtjate nimekiri, mille kohaselt osales üldkoosolekul 17 kostja liiget, ning kaks üldkoosoleku protokolli eksemplari, millest ühele oli alla kirjutanud 16 kostja liiget ning teisele 14 kostja liiget. Maakohus rikkus menetlusnormi sellega, et jättis hindamata üldkoosolekust osavõtjate nimekirja (I kd, lk 89). Üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud MTÜS § 10 lg 3 kolmanda lause kohaselt oli osalejate nimekiri protokolli lahutamatuks lisaks, mis näitas üldkoosolekust osavõtjate arvu. Kuna MTÜS § 10 lg 3 esimese lause kohaselt pidi üldkoosoleku protokoll sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta ja sama lõike teise lause järgi pidid protokollile alla kirjutama üksnes koosoleku juhataja ja protokollija, ei saanud maakohus jätta nimekirja kõrvale ja pidada üldkoosoleku protokolli kõige usaldusväärsemaks tõendiks. Eeltoodud nimekirja hindamata jättes tegi maakohus asjas teistest tõenditest eksliku järelduse üldkoosoleku otsustusvõimelisuse kohta. Maakohus ei ole seadusest tuleneva nõude, s.t kvoorumi tõendamiseks esitatud tõendiga mittearvestamist põhjendanud, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8 nõuet. Kuna üldkoosoleku protokollile ei pidanud üldkoosolekust osavõtjad alla kirjutama, ei saanud maakohus üldkoosoleku protokolli kahest eksemplarist
tuletada üldkoosolekul osalenud ühistu liikmete arvu. Ringkonnakohus leiab, et 28.05.2009 koosolekul osales 17 ühistu liiget ehk üle 50% liikmetest ning seaduse ja korteriühistu põhikirja p 6.5 nõue kvoorumi osas oli täidetud. Seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline ja hageja nõue tunnistada üldkoosoleku otsuste tühisust tuleb jätta rahuldamata. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus hageja alternatiivse nõude üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palub tunnistada kehtetuks 28.05.2009 üldkoosoleku otsuse punktid 2 ja 3 juhatuse liikmete tagasikutsumise ja uute juhatuse liikmete valimise ning revisjonikomisjoni liikmete valimise kohta. Ekslik on hageja väide, mille kohaselt vaidlusalusel erakorralisel üldkoosolekul oli päevakorras juhatuse liikmete tagasikutsumise küsimus, sest asja materjalide kohaselt oli päevakorras revisjonikomisjoni aruande esitamine üldkoosolekule, juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine (I kd, lk 12-13). Samuti nähtub kostja juhatusele esitatud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõudest, et erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks oli asjaolu, et juhatuse liikmete volitused olid lõppenud (I kd lk 94, 96, 97,98,99). Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Seega tuleb hageja nõue tunnistada kehtetuks vaidlustatud otsus juhatuse liikmete tagasikutsumise kohta jätta rahuldamata. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja nõudeid revisjonikomisjoni valmimise kehtetuks tunnistamisega.
seoses
kostja
juhatuse
ja
Ringkonnakohus leiab, et esmalt tuleb tuvastada hageja õiguslik huvi juhatuse ja revisjonikomisjoni valimise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vastavalt TsMS § 3 lg-le 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja on oma õiguslikku huvi põhjendanud sellega, et ta ei osutunud valituks kostja juhatuse liikmeks, kuigi ta kandideeris valimisel ja sai ühe poolthääle. Samas ei ole hageja põhjendanud oma õiguslikku huvi revisjonikomisjoni otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vastavalt kostja 28.05.2009 üldkoosoleku otsusele nr 3 valiti revisjonikomisjoni kaks liiget ühehäälselt. Hageja ei kandideerinud revisjonikomisjoni valimisel. Ringkonnakohus leiab, et hagejal puudub õiguslik huvi vaidlustada 28.05.2009 otsust osas, milles valiti revisjonikomisjon ja maakohtu otsuse tühistamisel tuleb nimetatud nõue jätta uue otsusega rahuldamata. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja nõuet tunnistada kehtetuks vaidlustatud üldkoosoleku otsuse p 2 juhatuse liikmete valimise kohta. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks peavad olema täidetud nii formaalsed eeldused, s.t hageja peab olema järginud üldkoosoleku otsuste tühistamiseks ette nähtud korda, kui ka materiaalsed eeldused. Vastavalt kostja põhikirja p-le 6.1 valitakse ühistu juhatus kolme- kuni viieliikmeline ja otsused võetakse üldkoosolekul vastu põhikirja p 6.7 kohaselt kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega (I kd lk 8,9). Hageja väitis, et üldkoosoleku otsused tuleks kehtetuks tunnistada, kuna teda ei loetud juhatuse liikmeks hoolimata sellest, et ta sai valimistel ühe poolthääle. MTÜS § 22 lg 11 esimese lause kohaselt loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, kui põhikirjas ei ole sätestatud kõrgemat häältenõuet. Ringkonnakohus leiab, et üldkoosoleku otsus juhatuse liikmete valimise kohta tuleb tunnistada kehtetuks osas, milles hageja ei osutunud valituks juhatuse liikmeks. Vastavalt põhikirjale tuli juhatus valida vähemalt kolmeliikmeline ja kuna valimistel oli esitatud kolm kandidaati ning hagejaga koos rohkem isikuid samale kohale ei kandideerinud, osutus hageja valituks kostja juhatuse liikmeks sõltumata sellest, et ta sai ühe poolthääle. Ülejäänud 2 juhatuse liikme valimine oli seaduslik
ja seega osutus 28.05.2009 üldkoosolekul valituks juhatus koosseisus: Valli Liivar, SigneBritt Sild ja T S. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-58-11 p-s 14 märkinud, et valituks osutumise kehtivus ei sõltu sellest, kas hääletustulemusi on protokollis õigesti kajastatud või kas neile on antud õige hinnang. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud asja lahendamisel kaebuses väidetud menetlusnorme määral, mida saaks lugeda oluliseks rikkumiseks, mis tingiksid iseseisva alusena kohtuotsuse tühistamise. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab esimese astme kohtu otsuse ning rahuldab hagi uue otsusega osaliselt, siis tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 jäävad kahes kohtuastmes kantud menetluskulud poolte endi kanda.
T.Kollom
U.Loonurm
M.Merimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.