Tsiviilasi nr.2-09-52403
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2011 Tallinn Tsiviilasja number
2-09-52403
Tsiviilasi
S L hagi E O vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
21317 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja S L, isikukood xxx, elukoht xxx
esindajad
Hageja esindaja Aleksei S Kostja E O, isikukood xxx, elukoht xxx Kostja esindaja advokaat Vladimir Sadekov ja Ilja Zuev
Kohtuistungi toimumise aeg 15.08.2011
Jätta S L hagi E O vastu võla nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus ei anna luba kaebamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista leppetrahv 21 317 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kasside paaritamise lepingu. Hageja on isase kassi omanik ja kostja emase kassi omanik. Kostja kohustus hagejale tasuma paaritamise eest müüdud kassipoegade maksumuse aritmeetilise keskmise, kuid mitte vähem kui 8000 krooni. Pooled leppisid kokku ka selles, et kui kostja varjab hageja eest olulist informatsiooni ja müüdud kassipoegade hinda, tuleb tal hüvitada lepingu p 4. märgitud kahju so kahekordne kasside müügi hinna aritmeetiline keskmine summa. Hagejale teadaolevalt müüs kostja esialgselt kassid hinnaga 3000 krooni, 6000 krooni ja 14 000 krooni, millest teatas ka hagejale. Hageja leiab, et kostja teatas talle vale hinna. Tegelikult müüs kostja kassi 6000 krooni asemel 960 euro so 14 976 krooni eest. Hageja esitas kostjale leppetrahvi nõude 10.07.2008 ja tähituna 29.07.2008. Kostja leppetrahvi tasunud ei ole.
Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt müüs kostja kassid ning tasus nende eest hagejale 8000 krooni. Kostja müüs ühe kassi 6000 krooni eest oma tuttavale VR, kelle pojal ilmnes allergia kassikarvade suhtes. V.R müüs kostja abiga kassi edasi Riiga. Kostja eiole rikkunud poolte vahelist lepingut, sest kassi müüs edasi V.R mitte kostja.
Harju maakohus rahuldas oma 12.02.2010 otsusega hagi, Tallinna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks tagasi maakohtusse märkides otsuses, et asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada E.O ja V.R vaheline õigussuhe, eelkõige kas müügitehing oli näilik või sellest taganeti või see lõpetati poolte kokkuleppel või tegutses kostja agendina. Kohus arutas asja lihtmenetluses. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning tunnistaja V.R , leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja esitas kostja vastu leppetrahvi nõude. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on pannud toime lepingu rikkumise st varjanud hageja ees kassi müügihinda. Poolte vahel ei ole vaidlust hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude üle, mis puudutab hageja ja kostja vahel sõlmitud kasside paaritamislepingut ning kasside esialgset müüki kostja pool. Pooled sõlmisid kasside paaritamislepingu, mille järgi pidi kostja tasuma hagejale paaritamise eest müüdud kassipoegade hinna aritmeetilise keskmise, kuid mitte vähem, kui 8000 krooni. Kostja on tasunud hagejale 8000 krooni kasside paaritamise lepingu järgi. Puudub vaidlus ka selles, et kassipoeg müüdi Riias S S hinnaga 960 euro eest. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kes olid kassi S.S müügilepingu pooleks. TsMS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohtule esitatud müügilepingust nähtub, et kostja müüs kassi V.R 6000 krooni eest. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, et lepingu rikkumise aluseks oleks selle müügilepingu järgi kassi hinna varjamine. Tunnistaja V.R ütlustest selgub, et kassi võtmise soovi avaldas algselt tunnistaja laps, kass elas reaalselt tunnistaja juures, talle pandi isegi uus nimi, ning lapse
terviseprobleemide ilmnemisel ei olnud kassi pidamine võimalik. Kohus leiab, et tunnistajal oli tegelik soov kass omandada, seega ei olnud tegemist näiliku tehinguga. Tehingust taganemine toimub VÕS § 188 lg 1 järgi taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. Tunnistaja ütlustega ei leidnud tõendamist, et tunnistaja oleks müügilepingust taganenud, seega ei ole müügileping taganemisega lõppenud. 24.11.2008 e-kirjast nähtub, et S.S ostis kassi ja selle andis talle üle kostja, kes on märgitud tõuaretajaks. Pooled ei vaidle selle üle, et kassi viis Riiga ja andis ostjale üle kostja. Tunnistaja ütlustega on leidnud tõendamist, et ta palus kostjal, kui kassiaretajal leida tunnistaja poolt omandatud kassile uus omanik. Nii tunnistaja ütlustest kui ka 24.11.2008 e-kirjast nähtub, et kassile leidis ostja J J , kes sai selle eest tunnistajalt tasu. Kohus leiab, et S.S sõlmitud müügilepingu järgi oli müüjaks V.R, kelle volitusel kostja tegutses. TsÜS § 115 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Asjaolu, kas tehingu teine pool teadis esindusõiguse olemasolust või mitte, ei muuda tehingu kehtivust. Asjaolu, et müügilepingus on märgitud müüjaks kostja mitte V.R ning see, et kassikasvatajate liidu registris on kassi omanikuks märgitud kostja, ei muuda ega tekita tegelikku omandiõigust kassile, sest TsÜS § 49 lg 3 järgi kohaldatakse loomadele vallasasjade koht käivaid sätteid. Vallaasja omand tekib AÕS § 92 lg 1 järgi vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vallasasja kohta tehtud registrikanne ei mõjuta vallaasja omandiõigust. Kohus leiab, et kostja ei ole kassi hinda varajanud ning seega ka hageja ja kostja vahelist lepingut rikkunud ning leppetrahvi nõudmine ei ole seetõttu põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise taotlus esitada otsuse teinud kohtule 30 päeva jooksul pärast otsuse jõustumist. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.