Svetlana Loginova hagi Jelena Ošlakova vastu 21 317 krooni saamiseks Harju Maakohtu 12.veebruari 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jelena Ošlakova apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Svetlana Loginova (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX, XXXXXX-XXXXX), esindaja Aleksei Smelov
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja Jelena Ošlakova (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XX XXXXX), esindaja v.adv Vladimir Sadekov Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
21 371 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.veebruari 2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUD
Menetluskulude väljamõistmine lahendatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Svetlana Loginova esitas 12.10.2009 Jelena Ošlakova vastu hagi 21 317 krooni saamiseks. Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled 26.10.2007 kasside paaritamise lepingu. Selle järgi pidi kostja tasuma tõuaretajana hagejale kui isase kassi omanikule tema kassist põlvneva kassipoja müügi eest mitte vähem kui 8000 krooni (lepingu p IV.1 ja IV.5), kusjuures omavaheliste arvelduste aluseks võeti müüdud kassipoegade maksumuse aritmeetiline keskmine. Kostja müüs kõik hageja kassist põlvnevad kassipojad. Kassipoja keskmine müügihind oli kostja teatatud andmete kohaselt 7666 krooni (6000+3000+14 000:3). Hagejale teadaolevalt müüs kostja ühe kassipoja, mille hinnaks ta teatas 6000 krooni, tegelikult 960 euro ehk 14 976 krooni eest. Kostja rikkus sellega lepingu p V, mille järgi peab aretaja omanikule hüvitama kahjuna summa, mis on toodud lepingu p-s IV, kui aretaja varjab lepingu esemeks oleva kassi omaniku eest olulist informatsiooni ja müüdud kassipoegade hinda. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale 21 317 krooni (esimese kassipoja hind 14 000 krooni + teise kassipoja hind 3000 krooni + kolmanda kassipoja hind 14 976 krooni = 31 976 : 3 = 10 658 * 2 = 21 317 krooni). Hageja teatas leppetrahvi nõudest kostjale 10.07.2008 ja 29.07.2008 kirjadega, kuid kostja ei ole hagejale vastanud ega raha maksnud. Kostja vastuväited.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel ei ole ta lepingut rikkunud. Ta maksis 28.03.2008 hagejale 8000 krooni, millega on enda kohustused täitnud. Vaidlusaluse kassipoja müüs kostja oma sõbrannale V. R. 6000 krooni eest. Ostja müüs kassipoja hiljem edasi Riiga, kuid see tehing ega selle hind ei puuduta ei hagejat ega kostjat. Esimese astme kohtu lahend
3.Maakohus rahuldas 12.02.2010 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 21 317 krooni.
4.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et 26.10.2007 sõlmisid pooled paaritamislepingu. Isase kassi omanik on hageja ning emase kassi omanik on kostja. Lepingu p-s IV leppisid pooled kokku omavaheliste arvelduste alused. Lepingu p IV.1 kohaselt on müüdud kassipoegade maksumus aritmeetiline keskmine. Lepingu p IV.5 kohaselt on aretaja (kostja) poolt omanikule (hageja) makstav kogusumma mitte vähem kui 8000 krooni. Kasside paaritumise tulemusena sündis kolm kassipoega. Kostja müüs esialgselt kassipojad vastavalt 3000 krooni, 6000 krooni ja 14 000 krooni eest. Müüdud kassipoegade hinna varjamise puhul kohustus kostja lepingu p V kohaselt maksma hagejale leppetrahvi (summa, mis on võrdne kahekordse p-s IV kokkulepitud summaga).
5.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on rikkunud lepingu p V ning müünud vaidlusaluse kassipoja enam kui 6000 krooni eest. Nimelt nõuab hageja kostjalt leppetrahvi tasumist poolte vahel sõlmitud lepingu p V alusel, sest hagejale on saanud teatavaks, et kostja müüs ühe kassipoja, mille maksumuseks kostja teatas hagejale 6000 krooni, tegelikkuses 960 euro (14 976 krooni) eest.
6.Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et müügileping, mille alusel müüdi vaidlusalune kassipoeg Riiga, ei puuduta kostjat ega hagejat ning et ka summa, mille eest kassipoeg Riiga müüdi, ei puuduta pooli. Nimelt on kostja esitanud kohtule kassi ostu-müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs S. S. (S.), kes elab Riias, isase Doni Sfinksi kassi nimega Om Asta Zeneca. Nimetatud lepinguga on tõendatud, et just kostja on müünud vaidlusaluse kassipoja edasi kolmandale isikule. Lisaks eeltoodule on 24.11.2008 e-kirjaga tõendatud, et S. S. maksis kõnealuse kassipoja eest 960 eurot. Kostja kinnitas 11.01.2010 eelistungil, et ta müüs kassipoja Riias 950 euro eest ning ta andis raha V. R.. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu p V ning et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Tähtsust ei oma, kellele on kostja kassipoja müügist saadud raha omakorda edasi andnud. Kuivõrd kostja on kassi müügilepingu pooleks ja kostja on müügi eest ka raha saanud, siis on esitatud hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 21 317 krooni, s.o kahekordne müüdud kassipoegade maksumuse aritmeetiline keskmine (3 000 + 14 000 + 14 979 = 31 979 : 3 = 10 658 x 2 = 21 317 krooni). Maakohus tugines leppetrahvi väljamõistmisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg-tele 1 ja 3. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
8.Kohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme ebaõigesti. Jääb ebaselgeks, miks ei võtnud kohus otsuse tegemisel arvesse kostja ja V. R. vahelist kokkulepet, mille kohaselt müüs kostja vaidlusaluse kassipoja V. R.. Just selle kokkuleppe järgi oligi arvestatud teenuse maksumus 8000 krooni, mille kostja hagejale tasus.
9.Kohus ei pööranud tähelepanu kostja selgitustele kassipoja müümise kohta Riias. V. R. palus kostjat, et viimane aitaks kassi edasi müüa, kuna tema lapsel tekkis allergia. Seega käsutas V. R. kui omanik oma vara ning palus abi isikult, kes võis teda aidata. Vara ei käsutanud kostja, nagu kohus ekslikult leidis, vaid V. R.. Kohus leidis ekslikult, et müüja on kauba omanik.
10.Kohus kohaldas valesti leppetrahvi lepingu p V alusel. Kostjale ei ole selge, millest lähtudes kohus leppetrahvi osas oma järeldusteni jõudis. Trahvisanktsioone tuleb kohaldada siis, kui lepingupool varjas informatsiooni müüdud kassipoegade hinna kohta. Kostja ei ole seda teinud. Lähtudes hea usu printsiibist ei saa müüjalt nõuda, et ta ei osaleks tulevikus varem müüdud asja saatuses. Selline edasimüük ei ole enam kassipoegade müük hageja ja kostja vahelise lepingu mõttes. Lepingu p V kehtib esmase müügi, mitte järgnevate müükide kohta. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
12.Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.06.2010 määrusega kostja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 01.12.2010 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2010 määruse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.
14.VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohaldatakse VÕS 8.ptk 3.jaos sätestatut juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Leppetrahvi maksmise kohustuse saabumise tingimuseks on lepingu rikkumine võlgniku poolt.
15.Vaidlusaluse lepingu p-s V leppisid pooled kokku, et aretaja (kostja) kohustub omanikule (hagejale) hüvitama materiaalse kahjuna summa, mis on võrdne kahekordse p-s IV kokkulepitud summaga (kahekordne müüdud kassipoegade maksumuse aritmeetiline keskmine) muu hulgas müüdud kassipoegade hinna varjamise korral. Seega tuli hageja leppetrahvi nõude lahendamiseks kohtul kindlaks teha, kas kostja on lepingut rikkunud, varjates hageja eest ühe müüdud kassipoja hinda.
16.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et pesakonnas oli kolm kassipoega - üks kassipoeg müüdi 3000 krooni eest (t lk 38) ja teine 14 000 krooni eest (t lk 40). Kolmanda kassipoja (nimi Om Asta Zeneca) müümise kohta on kohtule esitatud kaks lepingut – 02.03.2008 leping, millega kostja müüs kassipoja V. R. 6000 krooni eest (t lk 39) ja 05.04.2008 leping, millega kostja müüs sama kassipoja S. S. (ka S. 960 euro eest (t lk 17, 48). Kostja on kahe lepingu olemasolu seletanud sellega, et 05.04.2008 lepingu näol oli tegemist V. R. kassipoja edasimüügiga viimase palvel. Maakohus ei nõustunud selle väitega põhjusel, et lepingu järgi oli müüjaks kostja, mitte V. R.. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi eeltoodu alusel tuvastada kostjapoolset lepingurikkumist. Maakohus oleks pidanud asja lahendamisel hinnangu andma ka 02.03.2008 lepingule, millega kostja müüs kassipoja V. R.. Kohus oleks pidanud kindlaks tegema, kas 1) 02.03.2008 leping on näilik ja seetõttu tühine (TsÜS § 89) või 2) V. R. taganes lepingust ja tagastas kassipoja ning kostja V. R. raha (VÕS § 188 jj) või 3) leping lõpetati poolte kokkuleppel (VÕS § 207). Kui ükski eeltoodud asjaoludest ei leia tuvastamist ja 05.04.2008 lepingu sõlmimise ajal oli V. R. kassipoja omanik, nagu kostja väidab, tuleb kohtul hinnata tema väidet, et ta sõlmis lepingu V. R. palvel ja huvides. Kuna kostja on 05.04.2008 lepingus märgitud müüjana, peab kohus andma hinnangu, kas tegemist võib olla agendilepinguga VÕS § 670 tähenduses. Alles seejärel on võimalik võtta seisukoht kostja võimaliku lepingurikkumise osas.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik käesolevat vaidlust lahendada ilma poolte seisukohti 02.03.2008 ja 05.04.2008 lepingute osas välja selgitamata (vt käesoleva otsuse p 16). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita eelmenetluse ülesanded ja kohtu selgitamiskohustust. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 3 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Juhul, kui pooled ei esita kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tõendeid nende kohta, lasub kohtul vastav selgitamiskohustus. Selgitamiskohustuse täitmine peab olema dokumenteeritud selliselt, et kõrgema astme
kohus saaks selle kohustuse täitmist kontrollida (n.t kohtuistungi protokollist nähtuvad kohtu selgitused menetlusosalistele selle kohta, milliseid konkreetseid asjaolusid tõendada tuleb või sellekohased kirjalikud menetlusdokumendid).
18.Kohtuotsuse puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lgtes 3 ja 4 sätestatust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
19.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
G. Kivinurm
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.