Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034796011) või Swedbank (arve nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud rahvusvahelise krediitkaardi lepingust nr 2007000416 tuleneva võla summas 171,07 eurot (2 676,69 Eesti krooni), millest põhivõlgnevus on 126,77 eurot (1 983,56 Eesti krooni), intress 10,06 eurot (157,33 Eesti krooni), viivis 34,24 eurot (535,80 Eesti krooni); laenulepingust tuleneva võla summas 3 896,65 eurot (60 969,36 Eesti krooni), millest põhivõlgnevus on 3 069,00 eurot (48 019,34 Eesti krooni), intress 196,88 eurot (3 080,57 Eesti krooni), viivis 630,77 eurot (9 869,45 Eesti krooni); laenulepingust tuleneva võla summas 1 504,13 eurot (23 534,47 Eesti krooni), millest põhivõlgnevus on 1 186,18 eurot (18 559,76 Eesti krooni), intress 75,16 eurot (1 176,01 Eesti krooni), viivis 242,78 eurot (3 798,70 Eesti krooni); laenulepingust tuleneva võla summas 3 283,67 eurot (51 378,31 Eesti krooni), millest põhivõlgnevus on 2 588,23 eurot (40 496,93 Eesti krooni), intress 166,28 eurot (2 601,73 Eesti krooni), viivis 529,17 eurot (8 279,65 Eesti krooni); laenulepingust tuleneva võla summas 1 528,29 eurot (23 912,59 Eesti krooni), millest põhivõlgnevus on 1 174,74 eurot (18 380,70 Eesti krooni), intress 84,23 eurot (1 317,92 Eesti krooni), viivis 269,32 eurot (4 213,97 Eesti krooni). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis 20% aastas laenulepingust nr 2007000416 tulenevalt põhinõudelt (126,77 eurolt), viivis 16% aastas laenulepingust tulenevalt põhinõudelt (3 069,00 eurolt), viivis 16% aastas laenulepingust tulenevalt põhinõudelt (1 186,18 eurolt), viivis 16% aastas laenulepingust tulenevalt põhinõudelt (2 588,23 eurolt) ja viivis 18% aastas laenulepingust tulenevalt põhinõudelt (1 174,74 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest 06.09.2010.a kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud. Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskulu summas 1 370,58 eurot: 313,53 eurot (4 905,69 Eesti krooni) riigilõivud maksekäsu kiirmenetluses, 76,69 eurot (1 200,00 Eesti krooni) kohtutäituri tasu maksekäsu kiirmenetluses, 958,67 eurot (15 000,00 Eesti krooni) riigilõiv hagimenetluses, kohtutäituri tasu hagimenetluses 26,76 eurot ning 6,39 eurot menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hagimenetluses kuulus kohtutäiturile käesolevas tsiviilasjas tasumisele 15,30 eurot. Seetõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtutäituri tasu summas 15,30 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohtu menetluses oli AS SEB Pank maksekäsu kiirmenetluse avaldused MV’i vastu (tsiviilasjad nr 2-09-45352, 2-09-45353, 2-09-45354, 2-09-45355, 2-0945356). Tsiviilasjades 2-09-45353 ja 2-09-45356 esitatud avaldused jäeti 04.08.2010.a määrustega rahuldamata ning tsiviilasjades 2-09-45352, 2-09-45354 ja 2-09-45355 esitatud avaldused jäeti 06.08.2010.a määrustega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hageja sai tsiviilasjades 2-0945353 ja 2-09-45356 tehtud määrused kätte 17.08.2010.a ning tsiviilasjades 2-09-45352, 2-0945354 ja 2-09-45355 tehtud määrused kätte 16.08.2010.a. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 06.09.2010.a, seega ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluste lõppu. Seetõttu mõistab kohus hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivude 313,53 euro (4 905,69 Eesti krooni) osas ning maksekäsu kiirmenetluses kohtutäiturile tasutud 76,69 euro (1 200,00 Eesti krooni) osas kostjalt välja. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 1 370,58 eurot.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.