Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
26. august 2011.a, Tallinn
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-580
Tsiviilasi
Osaühingu I hagi DT’e vastu võlgnevuse 60 932.84 krooni ja viivise 60 932.84 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
3 894.32 eurot (60 932.84 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja Osaühing I (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Elise Vasamäe (asukoht Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, Tuukri 19, 10152 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja DT (isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
19.08.2011.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Elise Vasamäe Kostja DT
Jätta Osaühingu I hagi DT’e vastu võlgnevuse 3 894.32 euro (60 932.84 krooni) ja viivise 3 894.32 euro (60 932.84 krooni) nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (26.08.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
Rendilepingus märgitud aadress ja ka selles märgitud juhilubade number ei kuulu kostjale. Kostja kirjutas enda arvates alla rendiauto vahetuse dokumentidele. Kostjale pole hageja ühtegi arvet tasumiseks saatnud. Arved esitati IA’i e-maili ja postiaadressidele. Kostja sai teada kohustusest alles kiirmenetluse käigus. Kostja ei ole avaldanud soovi lepingu pikendamiseks. Menetluse käik
lepingutingimuste osas hagejaga läbirääkimisi ei peetud (t lk 116). Samuti ei ole lepingul märgitud õigesti kostja juhiloa number (t lk 116). Hageja ei ole kostja seletuses toodud väiteid ümber lükanud. Käesoleval juhul puudus kostjal enda nimel lepingu sõlmimiseks seesmine tahte avaldamine, mis on õiguslike tagajärgede saabumise kohustuslikuks eelduseks. Kostjapoolseks tahteavaldamiseks ei saa pidada üksnes allkirja lepingul, kuna kostja vande all antud seletusega on tõendatud, et kostja ei tahtnud hagejalt autot üürida ning kostja tegutses IA’i poolt antud juhiste järgi. Nimetatud asjaolu pidi teadma ka hageja, kuna läbirääkimised 20.06.2008 lepingu sõlmimise osas peeti hageja ja IA’i vahel. Hageja tahet näitab hageja käitumine enne ja pärast 20.06.2008 lepingu sõlmimist. 11.04.2008 on hageja teinud IA’ile hinnapakkumise IA’i elektronposti aadressile XXX. Hageja pakkus IA’ile rentimiseks autot Mercedes-Benz C180 soodushinnaga 12 591 krooni kuus (t lk 18-20). 20.06.2008 lepingus on üürile antud sama auto 11.04.2008 hinnapakkumises toodud tingimustel. Puudub vaidlus, et IA võttis pakkumuse vastu. Nagu eelpool on kohus tuvastanud, siis hageja selliseid lepingueelseid läbirääkimisi kostjaga ei pidanud. Seega oli hageja tahe anda üürile auto hinnapakkumises toodud tingimustel IA’ile ning kostja, sõlmides 20.06.2008 lepingu, võttis lepingust tulenevad kohustused IA’ile. Nähtuvalt asjaoludest oli kostja ja IA’i vahel käsundusleping, millega IA andis kostjale juhised, viia IA’i auto hageja kontorisse ning vahetada see välja 11.04.2008 hinnapakkumises toodud auto vastu (t lk 17). Nimetatud asjaolu on tõendatud kostja vande all antud seletusega, mille kohaselt IA helistas talle ja palus, et ta viiks tema poolt renditud auto vahetusse (t lk 116). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Tasumata arvete meeldetuletus on saadetud elektronposti aadressile XXX, mis kuulub IA’ile, mitte kostjale (t lk 106). Kohus on tuvastanud, et hageja ei küsinud kostjalt aadressi ega elektronposti aadressi (kostja vande all antud seletus, t lk 116). Esitatud asjaoludest nähtub, et hageja kasutas IA’i poolt varasemalt teatatud kontaktandmeid. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et kostja ei ole saanud hagejalt ühtegi lepingu alusel väljastatud arvet. Nähtuvalt arvetest (t lk 12-15), on need küll adresseeritud kostja nimele, kuid kasutatud on aadressi, mis kuulus IA’ile. Hageja leiab, et kostja ise oleks pidanud juhtima hageja tähelepanu sellele, et 20.06.2008 leping ei sisalda õigeid isikuandmeid. Samas on kohus tuvastanud, et poolte vahel läbirääkimisi ei peetud ning kostjalt isikuandmeid ei küsitud. Samuti on vaidlusalust lepingut pikendatud ning kostja väite kohaselt ei ole tema selleks tahteavaldust avaldanud (t lk 117). Vastupidist ei ole hageja tõendanud.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.