Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-10-60776 PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 2 500 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ P seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 03.12.2010 avalduse OÜ P pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusvaldkonnaks projekteerimistegevus. Avaldaja aktiivne majandustegevus lõppes äriühingu eelmise ainukese juhatuse liikme RK’e surmaga. Võlgnikul ei ole võimalik oma majandustegevust jätkata samuti seoses avaldaja osade juhtivtöötajate poolt loodud konkureerivate äriühingute

2-10-60776 tegutsemisega samadel äripindadel. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara väärtuseks on 2 876 eurot. Kohustusi võlausaldajate ees on võlgnikul kokku 77 631.28 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Kehtivaid töölepinguid ei ole. Võlgniku majandustegevus on alates 2008. a olnud kahjumlik: 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 316 719 krooni (20 242.03 eurot), 2009. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 1 520 397 krooni (97 171.08 eurot) ja 2010. majandusaasta tulemuseks seisuga 13.12.2010 oli kahjum 1 112 503 krooni (71 101.90 eurot). Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital 3 469 krooni (221.71 eurot), seisuga 13.12.2010 oli võlgniku omakapital – 1 109 033 krooni (- 70 880.13 eurot). Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgnikul oleks võimalik leida tegevuse jätkamiseks vajalikke finantseerimisvanedeid. Võlgniku varasemat aktiivset majandustegevust juhtinud juhatuse liige on surnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 77 631.28 eurot ja vara on ainult 2 876 eurot, siis ületavad võlgniku kohustused oluliselt võlgniku vara, mistõttu võlgnik on PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev tegevus oli alates 2008. a kahjumlik, võlgniku varasemat aktiivset majandustegevust juhtinud juhatuse liige on surnud ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Tulenevalt PankrS § 110 lg 1 p 2 tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 2 sätestab, et kui tehing on tehtud 6 kuu jooksul enne ajutise pankrotihalduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Kohus on ajutise pankrotihalduri nimetanud 13.12.2010. Võlgnik on 17.06.2010 võõrandanud sõiduauto Peugeot 307 (esmane registreerimise aasta 2001) endisele töötajale EA hinnaga 1 kroon. Müügilepingus on märgitud sõiduauto maksumuseks hindamisakti järgi 8 000 krooni (511.29 eurot), millele lisandub käibemaks 1 600 krooni (102.26 eurot). Puuduvad andmed sõiduki tehnilise seisukorra kohta. ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et internetiportaali www.auto24.ww andmetel peaks eelnimetatud sõiduki maksumus olema 45 000 krooni (2 876.02 eurot). Eeltoodust tuleneb, et võlgnik on vähem kui kuus kuud enne ajutise pankrotihalduri nimetamist võõrandanud võlgnikule kuulunud sõiduki alla turuväärtuse, millega rikuti teiste võlausaldajate huve ja seetõttu esineb PankrS § 110 lg 1 p 1 ja 110 lg 2 tulenevalt alus vara tagasivõitmiseks. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku endise juhatuse liikme poolt abinõude tarvitusele võtmata jätmine, et vähendada kulutusi, kuna majanduslangusest tingutud vähenesid tellimused. Samuti halvenes tellijate maksedistsipliin, kuid võlgniku endine juhatuse liige ei võtnud tarvitusele abinõusid, et tellijatelt võlgnevusi sisse nõuda ja vältida nendega edaspidist koostööd. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lisaks majanduslangusele endise juhatuse liikme poolne ebapiisav rahavoogude prognoosimine ja sellega kaasnevate riskide hindamine, samuti planeerimisoskuste puudumine muutuvas keskkonnas. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme hoolsus-, planeerimis- ja kontrollikohustuse rikkumine. Võlgniku endine juhatuse liige ei ole ilmutanud hoolsust võlgniku majandustegevuse planeerimisel ega ole teostanud kontrolli majandustegevuse tulemuste ja plaanide realiseerumise üle, kuna ei ole võlgniku majandustegevust planeerides arvestanud üldteada asjaoluga, et majandustõusule võib järgneda majanduslangus, samuti ei

2-10-60776 ole võlgniku endine juhatuse liige võtnud tarvitusele abinõusid, et olukorras, kus majanduslangusest tulenevalt vähenesid oluliselt tellimused ja sellest tulenevalt ka ettevõtte tulu, vähendada võlgniku kulusid, et hoida ära kahjumi tekkimist või vähendada seda oluliselt. Samuti on võlgnik rikkunud lojaalsuskohustust, võõrandades võlgniku vara (sõiduk Peogeot 307) turuhinnast oluliselt odavamalt. Võlgniku endise juhatuse liikme eelnimetatud kohustuste rikkumised tõid kaasa võlgniku maksejõuetuse, mistõttu tegemist on võlgniku endise juhatuse liikme raske juhtimisveaga. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital 3 469 krooni (221.71 eurot), seisuga 30.06.2010 oli võlgniku omakapital – 779 710 krooni (- 49 832.55 eurot), seisuga 13.12.2010 oli võlgniku omakapital – 1 109 033 krooni (- 70 880.13 eurot). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kohustused ületasid võlgniku vara juba 2010. a esimesel poolel ja seetõttu tekkis võlgniku juhatuse endisel liikmel pankrotiavalduse esitamise kohustus tulenevalt ÄS § 180 lg 51 juba 2010. a esimesel poolel. Ka võlgniku juhatuse hilisem liige ei ole pankrotiavalduse esitamisel järginud ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaega. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule alles 03.12.2010, s.o ÄS § 180 lg 51 sätestatud 20 päevast tähtaega rikkudes. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikmed, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jätsid pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. 20.01.2011 määrusega tegi Harju Maakohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta OÜ P pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l P ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ P pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.