Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I Asjaolud ja menetluse käik

2-10-55367 HR osaühingu (edaspidi OÜ) seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 08.11.2010 avalduse HR OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt kanti võlgnik äriregistrisse 25.04.2007 ning võlgnik on muutunud maksejõuetuks peamiselt raskete majandustingimuste tõttu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Kuna keeruliste aegade tõttu ei olnud võlgniku emafirmal SHOÜ-l enam 2009 aastal võimalik ettevõttesse täiendavaid investeeringuid teha, otsustati esialgu töötajatest loobuda, et oluliselt vähendada ettevõtte püsikulusid ning jäädi tuleviku suhtes äraootavale seisukohale, oodates majanduse elavnemist ning õiget aega teenustega turuletulekuks. Ajutine pankrotihaldur on 10.12.2010 esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et võlgniku vara koosneb rahast pangakontol 23,58 eurot. Kohustusi võlausaldajate ees on võlgnikul ajutise halduri hinnangul ligikaudu 19 493.05 eurot. Ajutise halduri hinnangul oli võlgniku maksejõuetuse üheks põhjuseks ebaõnnestunud äriplaan. Samas oleks pidanud võlgnik oluliselt varem otsustama, kas tegevus lõpetada või täiendavate investeeringute näol tegevust jätkama. Võlgniku juhatuse liige oleks pidanud juba 2007. a lõpus tarvidusele võtma äriseadustikus nimetatud meetmed või esitama pankrotiavalduse. Võlgniku juhatus ei täitnud oma ülesandeid mõistliku hoolsusega, kuna perioodil, mil vähenes klientide arv ning ei leitud uusi kliente, oleks vaja olnud võtta vastu radikaalseid otsuseid. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Võlgniku varadest ei piisa pankrotimenetluse katmiseks, mistõttu tuleb ajutise halduri hinnangul lõpetada menetlus raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ei maksa kohtu deposiiti 3 195.58 eurot edasise pankrotimenetluse jätkamiseks. 16.12.2010 määras kohus HR OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 1 917.35 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

2-10-55367 pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 2 500 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. HR OÜ seaduslik esindaja esitas 08.11.2010 avalduse HR OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul vara koosneb rahast pangakontol 23.58 eurot, kohustusi on võlgnikul võlausaldajate ees ligikaudu 19 493.05 eurot. Võlgnik on mitmel järjestikusel majandusaastal tegutsenud kahjumlikult: 2007. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 39 060 krooni (2 496.39 eurot), 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 265 713 krooni (16 982.16 eurot), 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 20 225 krooni (1 292.61eurot), 2010. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 19 864.75 krooni (1 269.59eurot). Võlgniku omakapital ei ole juba 2007. a vastanud ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital 940 krooni (60.08 eurot), seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -264 773 krooni (-

2-10-55367 16 922.08 eurot), seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -284 998 krooni (-18 214.69 eurot), seisuga 31.11.2010 oli võlgniku omakapital -304 862 krooni (-19 484.23 eurot). Võlgniku emaettevõte SHOÜ-l ei ole alates 2009. a võlgniku ettevõttesse täiendavaid investeeringuid teinud ja seetõttu loobus võlgnik töötajatest, et vähendada püsikulusid. Kuna võlgnik ei suutnud majandustegevust jätkata, kustutati ta käibemaksukohustuslaste registrist. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik, kuna võlgnikul puudub teenuse osutamiseks vajalik kompetents, sest võlgniku töötajad, kes on pakutava teenuse välja töötanud, on leidnud endale rakendust teistes ettevõtetes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 19 493.05 eurot ja märkimisväärne vara puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud juba 2009. a ja tema eelnev tegevus oli alates 2007. a kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et turul puudus vajadus võlgniku pakutava teenuse järele. Võlgnik leiab, et majanduslanguse tõttu ei olnud tal võimalik algseid finantsplaane ja eelarvet täita. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ebaõnnestunud äriplaan. Võlgnik asutati konsultatsiooniteenuse pakkumiseks, kuid turul puudus vastava teenuse järgi nõudlus ja seetõttu oli võlgniku majandustegevus kahjumlik. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumised. Võlgniku juhatuse liige on rikkunud hoolsus-, planeerimis- ja kontrollikohustust. Kohtule esitatud andmete põhjal ei ole võlgniku äriplaan olnud tulemuslik. Võlgniku äriplaaniks oli alates 2007. a pakkuda koostöös personalikonsultantidega Eesti turul innovatiivseid konsultatsiooniteenuseid ja teostada kõrgetasemelisi personaliotsinguid. Võlgniku seletuse kohaselt näitas turg 2007. a personali valdkonnas tõusumärke, küsitlusest potentsiaalsete klientide ja kontaktide hulgas oli näha vajadust antud teenuse järele ja ka riskianalüüsid ei näidanud olulisi ohtusid. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige ei ole äriühingu tegevuse planeerimisel olnud piisavalt hoolas. Üldteada asjaolu on, et majandus toimub tsükliliselt, ehk et majandustõusule järgneb majanduslangus. Võlgniku seletusest ei nähtu, et võlgniku juhatuse liige oleks arvestanud äriühingu äriplaani ettevalmistamisel asjaoluga, et majandus ei ole pidevas kasvufaasis, vaid et 2007. a kevadel olnud majandustõusule võib järgneda ka majanduslanguse periood, millest tulenevalt äriplaanid ei pruugi realiseeruda. Võlgniku juhatuse liige ei ole võlgniku seletusele lisanud tõendeid, mis tõendavad, et võlgnik viis läbi küsitlusi ja teostas riskianalüüsi. Ebarealistliku äriplaani koostamist näitab ka asjaolu, et võlgnik on alates asutamisest ehk alates 2007. a tegutsenud kahjumlikult. Võlgniku seletuse (tl 4) kohaselt moodustasid võlgniku igakuised palgakulud koos maksudega 83 000 krooni (5 304.67 eurot). Võlgniku 2008. a ja 2009. a bilansist (tl 37) nähtub, et kohustusi oli võlgnikul seisuga 31.12.2008 265 632 krooni (16 976.98 eurot) ja seisuga 31.12.2009 285 367 krooni (18 238.28 eurot). Samas koosneb võlgniku vara mõlemal aastal vaid rahast suurusega alla tuhande krooni. Ebarealistliku äriplaani tulemusel on võlgnikul alates 2007. a tegutsenud kahjumlikult. Seisuga 30.11.2010 oli võlgniku tegutsemise tulemuseks eelmiste aastate eest kokku kahjum 324 997 krooni (20 771.09 eurot). Vaatamata asjaolule, et võlgniku kahjum suurenes igal aastal ei teostanud võlgniku juhatus nõuetekohast kontrolli äriplaani realiseerumise üle ega võtnud tarvitusele abinõusid kahjumi vähendamiseks. Kuna eelnimetatud kohustuste rikkumise tulemusel muutus võlgnik maksejõuetuks, siis on võlgniku juhatuse liikme hoolsus, planeerimis- ja kontrollikohustuse rikkumine kaasa toonud võlgniku maksejõuetuse ja seetõttu on võlgniku juhatuse liige oma kohustuste rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea.

2-10-55367 Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku omakapital ei ole juba 2007. a vastanud ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital 940 krooni (60.08 eurot), seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -264 773 krooni (-16 922.08 eurot), seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -284 998 krooni (-18 214.69 eurot), seisuga 31.11.2010 oli võlgniku omakapital -304 862 krooni (-19 484.23 eurot). Kuna võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele, siis tekkis võlgniku juhatuse liikmel 2008. a pankrotiavalduse esitamise kohustus. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule alles 08.11.2010. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. Ajutine pankrotihaldur ei ole vara tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. 16.12.2010 määrusega tegi Harju Maakohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta HR OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 1 917.35 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna HR OÜ-l ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb HR OÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.