Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-11-4498
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. august 2011, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-4498
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank hagi Andrei Petrovi vastu 759,21 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
575,20 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252; asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn); esindaja Kristiina Taube (e-post esindajad [email protected]); kostja Andrei Petrov (isikukood 38604012722; tegelik viibimiskoht kohtule teadmata; menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud Ametlikes Teadaannetes). Kirjalik menetlus
mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Hageja on hagis taotlenud kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste väljamõistmist summas 47,93 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutusteks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Seega on sisuliselt tegemist hageja menetluskuluga TsMS § 144 p 7 mõttes, mille väljamõistmist kostjalt oleks hagejal olnud õigus taotleda juhul, kui hagi samas nõudes oleks esitatud ühe kuu jooksul maksekäsu kiirmenetluse lõpust arvates. Kohtu infosüsteemi (KIS) andmete kohaselt lõppes tsiviilasjas nr 2-10-7403 maksekäsu kiirmenetlus 18.09.2010 määruse tegemisega, kuid hagi on kohtusse esitatud 02.02.2011 (hiljem kui üks kuu). Seega on hageja kaotanud õiguse taotleda kostjalt kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude väljamõistmist vastavalt TsMS § 174 lg-s 7 sätestatule. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lg-st 1 ning § 173 lg-test 1 ja 4. Kohus jätab hageja poolt antud kohtumenetluses tasutud riigilõivud kostja kanda ja hageja muud menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 121,43 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv põhjendatud ulatuses, s.o 115,04 eurot, ja menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 6,39 eurot). Kohus märgib, et tsiviilasja hinnast lähtudes oli hagejal kohustus tasuda hagilt riigilõivu
115,04 eurot, kuid hageja on tasunud 191,73 eurot. Seega on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist enam tasutud osas TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel, näidates ära konto ja selle omaniku, kellele riigilõivu tagastamist soovitakse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.