Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-10-21053
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.august 2011. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
R. A. hagi A. R.`i (R.) vastu võlgnevuse nõudes.
Hagihind
13 389,49 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
R. A. ( IK xxx)
Hageja esindaja:
M. K. ( volikirja alusel) e-post: [email protected]
Kostja:
A. R. (IK xxx, elukoht; xxx) e-post;xxx; xxxe ; telefon xxx
Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Viru Maakohtu menetluses on R. A. hagi A. R. vastu võlgnevuse nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 04.05.2005 sõlmitud lihtkirjalik laenuleping, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 16 617,03 eurot ( 260 000 krooni). Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma hagejale intressi 2,5% laenujäägilt kuus kuni laenu lõpliku tasumiseni. Kostja tasus intressimaksed vastavalt graafikule, kuid jättis tasumata ettenähtud tähtajaks s.o 04.11.2007.a. laenu põhisumma 16 617,03 eurot. Mistõttu koostasid hageja kostja uue laenulepingu lisa, maksegraafiku, milles muudeti laenu põhisumma tagasimaksmise kuupäevi. Uue maksegraafiku alusel kohustus kostja laenu põhisumma tagasi maksma kahes osas, mis jäi aga tasumata. Kuivõrd alates 2008.a. novembrist tekkisid kostjal Lepingu 1 alusel intressimaksete tasumisega raskused ning selle tasumiseks võttis kostja hagejalt täiendavalt laenu summas 1 246,28 eurot (19 500 krooni). Lepingus nr 2 lepiti kokku, et alates 05.02.2009.a. on kostja kohustatud tasuma laenuandjale viivitusintressi 5% laenujäägist kuus kuni laenu lõpliku tasumiseni. Lepingu 2 alusel saadud laenusummat ei ole kostja hagejale tagastanud. Samuti ei ole kostja tasunud hagejale viivitusintressi alates 05.02.2009.a. kuni käesoleva ajani. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 13 389,49 eurot ( 209 500 krooni), intressi summas 5 176,84 eurot ( 81 000 krooni), viivis summas 4340,27 eurot ( 67 910,50 krooni) ja samuti palus hageja välja mõista viivised põhinõude täitmiseni laenulepingu nr 1 0,083% päevas ja laenulepingu nr 2 0,166% päevas tasumata võlasummalt ja ning menetluskulude hüvitamist summas 1936,52 eurot ( 30 300 krooni). Kohtule 22.11.2010. a esitatud vastuses tunnistab kostja võlgnevust, kuid väidab, et ei ole hagiavalduses toodud lepingut nr 2 allkirjastanud. Kostja palub võimalust sõlmida maksegraafik. 02.03.2011 kohtuistung Hageja esindaja oli nõus kostjaga sõlmima kokkuleppe. Kostja tunnistas kohtuistungil võlgnevust ja selgitas kohtule, et enne ei olnud tal võimalust võlgnevust tasuda kuna ei olnud tööd, aga nüüd on tal olemas töökoht ja ta saab tasuda võlgnevust. Pooled palusid aega, et kuu aja jooksul sõlmida kompromiss. Kohus andis pooltele tähtaja üks kuu, et esitada kohtule kompromiss. Hageja esindaja teatas kohtule, et ei ole võimalik kostjaga kompromisslepingut sõlmida, kuna kostjaga on raske ühendust saada. Hageja esindaja saatis kostjale kompromisslepingu allkirjastamiseks, kuid kostja ei ole kompromisslepingut hageja esindajale allkirjastatud viisil tagastanud. 16.06.2011.a. saatis kohus kostja A. R.`ile teate, mille kohaselt kohustus teatama kohtule, kas kostja on nõus hageja esindaja poolt esitatud kompromisslepingut allkirjastama. Samas teatas kohus kostjale, et kui kostja ei ole nõus kompromisslepingu sõlmimisega, lahendab kohus tsiviilasja menetluse õigeksvõtuotsusega, kuna kostja tunnistas istungil võlanõuet. Kostja on kohtu 16.06.2011 teate kätte saanud isiklikult 04.07.2011.a., kuid ei ole kohtu esitanud oma poolset vastuväidet.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja A. R. võttis 02.03.2011 kohtuistungil hagi õigeks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud kostjate õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS, §§ 76, 82, 90,91, 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 94, § 102, § 108.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja A. R.. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1438,01 eurot (22 500 krooni) ja õigusabikulud summas 498,51 eurot ( 7 800 krooni), menetluskulud kokku summas 1936,52 eurot ( 30 300 krooni). Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega juhindudes TsMS § 440 lg 1.
Evi Kool Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.