Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
3. oktoober 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-19628
Tsiviilasi
Argo Roosti avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. juuni 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Argo Roosti määruskaebus Roland Amose määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Argo Roost (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja Paavo Paal Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Roland Amos (ik: XXXXXXXXXXXX)
nr 066/2011/2115
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
protokoll ja helisalvestis ei ole erineva õigusjõuga dokumendid. Oluline on, et protokoll ja helisalvestis ei oleks vastuolus. Protokoll ei kajasta istungil toimunut vääriti. 13.06.2022 esitas sissenõudja taotluse menetluskulude ja lõpliku seisukoha esitamise tähtaja ennistamiseks. Töövõimetuslehel viibimine on mõjuv põhjus, samuti kuivõrd esitatud dokumentides ei ole sisuliselt uusi seisukohti ning esitatud tõendid on toimikus olemas, ei põhjusta sissenõudja lõplike seisukohtade arvesse võtmine menetluse lahendamise viibimist. Sissenõudja taotleb menetluse uuendamist põhjusel, et ta ei ole saanud vastata võlgniku 14.04.2022 seisukohale, reageerida 06.05.2022 kohtumäärusele, ära tuleb kuulata tunnistaja ja võlgnik ning koguda täiendavaid tõendeid. Võlgniku 14.04.2022 seisukoht ei sisalda väiteid, mida ei ole varasemalt esitatud. Kõigele võlgniku seisukohas toodule on sissenõudjal olnud võimalus reageerida. 2016. a läbirääkimiste kohta on sissenõudja esindaja 22.03.2022 kohtuistungil öelnud, et tõendeid läbirääkimiste kohta esitada ei ole. Sellest hoolimata on kohus andnud talle tähtaja tõendite esitamiseks. Taotluse A.A. ja avaldaja ärakuulamiseks on kohus lahendanud 06.05.2022 määruses. Kohtutäiturilt täitetoimiku väljanõudmise nõue jääb arusaamatuks, arvestades, et sissenõudja on toimiku kohtule esitanud. Kohtul ei ole kohustust koguda igasuguseid tõendeid, vaid ainult selliseid, millel on asjas tähtsust. 13.06.2022 vastuväites kohtu tegevusele kordab sissenõudja argumente, mis ta esitas juba varasemas vastuväites. Sissenõudjal on olnud võimalus pöörduda kohtu poole nii suuliselt kui kirjalikult, nii isiklikult kui esindaja vahendusel. Sissenõudja taotlusel on peetud kaks istungit, esimesele ei ilmunud ei sissenõudja ega tema esindaja. Et sissenõudja ei saanud uurida tõendit, mille kogumist ei ole kohus pidanud vajalikuks, ei saa pidada menetlusõiguse rikkumiseks. Määruse kohaselt esitati Viru Maakohtu 18.08.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-21053 täitmiseks 23.08.2011. Tegemist on õigeksvõtuotsusega, mis kuulus täitmisele viivitamatult. Vastavalt TsMS § 456 lg-le 1 ja § 632 lg-le 1 jõustus otsus 18.09.2011. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 18.09.2011. Sissenõudja viidatud jõustumismärkele seadus iseseisvat õiguslikku tähendust ei anna. Kohtu hinnangul ei saa võlgniku käitumist kogumis pidada oma menetlusõiguste selliseks kuritarvitamiseks, mis välistaks täitmise aegumise kohaldamise. Sissenõudjale on olnud teada nii võlgniku töötamine Soomes kui ka kinnisvara olemasolu Eestis. Võlgnik on (abikaasa vahendusel) teinud täitemenetluse vältel väikestes summades makseid võla katteks. Sissenõudja ei ole enne 2021. aastat kasutanud võimalusi täitemenetluse kiirendamiseks, nt töötasu arestimine Soomes Euroopa täitekorralduse alusel või Eestis asuva ühisvara jagamiseks hagi esitamine. Lisaks on sissenõudja ja võlgniku e-kirjavahetusega juulis ja augustis 2021 tõendatud, et võlgnik on pakkunud sissenõudjale ühekordse summa, 10 000 eurot, tasumist ning ülejäänud võlgnevuse ajatamist koos täitemenetluse peatamisega. TsÜS § 157 lg 6 kohaselt peatub täitmise aegumine tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel ning lisaks täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses loetletud aegumise peatumise alused on sõnastatud nõude aegumist silmas pidades ega ole üks-üheselt kohaldatavad täitmise aegumisele. Eelkõige saab täitmise aegumise peatumise kaasa tuua asjaolu, mis takistab täitemenetluse jätkamist või peatab kohtutäituri tegevuse, millele viitavad ka eraldi täitmist silmas pidades välja toodud aegumise peatumise alused. Sissenõudja hinnangul katkes aegumine 2016. aastal poolte vahel sõlmitud kokkuleppe tõttu. Kokkuleppe tõendamiseks on esitatud võlgniku ja sissenõudja e-kirjavahetus pärast kohtutäituri nõuet võlgnikult vara nimekirja saamiseks ning sissenõudja 05.10.2016 e-kiri kohtutäiturile, et võla tasumises on saavutatud kokkulepe ja sissenõudja palub täitemenetlus lõpetada. Kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud, sest sissenõudja ei esitanud allkirjastatud avaldust. 18.10.2021 vastuses pankrotiavaldusele on võlgnik kinnitanud osade kaupa maksmise
kokkuleppe olemasolu, kuid makseid on tehtud alates aastast 2012. 06.08.2021 e-kirjas ning Viru Maakohtule tsiviilasjas nr 2-21-12894 (pankrotiasjas) 27.09.2021 ja 27.10.2021 esitatud seisukohtades on sissenõudja väitnud, et võlgnevuse ajatamise kokkulepet ei ole. Poolte seisukohad võlgnevuse ajatamise kohta on seega vastuolulised ja ebajärjekindlad. TsÜS §-st 158 tulenevalt ei ole kokkulepped täitemenetluses võlgnetava osaliseks tasumiseks või sarnasteks tegudeks täitmise aegumise katkemise aluseks. Täitemenetluses ei ole enam vaja nõuet tunnustada. Lisaks ei nimeta TsÜS § 157, et täitmise aegumine saaks katkeda. Eelnevast tulenevalt ei saa nõude tasumise ajatamise üle peetavad läbirääkimised olla aluseks täitmise aegumise katkemisele. Maksegraafik võiks olla aegumise peatumise aluseks, kui nt kohtutäitur on maksetähtpäeva edasilükkamise tõttu täitemenetluse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lg 1 p 4 kohaselt peatanud. Kohtutäitur on kinnitanud, et täitemenetlus ei ole olnud peatatud. Puudub alus lugeda täitmise aegumist peatunuks 2021. aastal toimunud läbirääkimiste ajaks (16.07.‒11.08.2021). Nõude täitmise või vähendamise üle peetavad läbirääkimised võiksid TsÜS § 167 lg 1 analoogia alusel olla täitmise aegumise peatumise aluseks, kuid sel juhul peab esinema ka TMS §-s 46 nimetatud alus täitemenetluse peatamiseks või TMS §-s 44 nimetatud alus täitetoimingu edasilükkamiseks, nt sissenõudja avaldus või tõend maksetähtpäeva edasilükkamise kohta. Sama on leidnud Riigikohus (RKTKm 2-21-10665, p 12.3). Võlgnik on täitemenetluse peatamise ettepaneku teinud, kuid kohtutäituri poole ei ole pooled pöördunud. Täitmise aegumine ei peatunud ka 06.‒16.08.2021 pankrotihoiatuses antud täiendava tähtaja tõttu (TsÜS § 167 lg 2). Täitemenetluses antud tähtaeg saab aegumise peatada samadel alustel nagu läbirääkimised. Täitemenetluses antavaid tähtaegu reguleerib täitemenetluse seadustik ja täitemenetluseväliselt antud tähtajal ei saa olla mõju täitmise aegumisele. Samuti ei peatunud täitmise aegumine 16.08.‒14.12.2021 pankrotiavalduse menetlemise tõttu (TsÜS § 160 lg 1). Kuna ajutine haldur jäeti nimetamata, siis pankrotiavalduse esitamine täitemenetluse suhtes mingeid tagajärgi kaasa ei toonud. Kuivõrd täitmise aegumine ei ole peatunud, on täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegunud alates 18.09.2021 ja täitemenetlus tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada. Kohtutäituri 23.08.2011 otsusest tuleneva kohtutäituri tasu nõude aegunuks tunnistamiseks puudub alus. TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi ei vabasta täitemenetluse lõpetamine täitmise aegumise tõttu võlgnikku täitekulude kandmisest. Kohus leidis, et ei ole õiglane jätta menetluskulusid avaldaja kanda, sest sissenõudja taotlused on menetlust pikendanud, nõudnud igakordset vastamist ja suurendanud mõlema poole kulusid, samuti on sissenõudja esitanud korduvalt samasisulisi dokumente, mis on muutnud sissenõudja võimalike uute väidete avastamise keerulisemaks. Kohtutäitur ei ole oma seadusest tulenevate menetlustoimingutega menetluskulusid põhjustanud. Arvestades avaldaja nõuet (kohtuotsusega väljamõistetud võlg 13 389,49 eurot, kohtutäituri tasu 3082,69 eurot), rahuldas kohus avalduse 81% ulatuses. Kohus jättis põhjendatud menetluskulud samas ulatuses sissenõudja kanda. Kohus leidis, et avaldaja õigusabikulud (5670 eurot) on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 1500 euro ulatuses. Tunnitasu suurus on põhjendatud, kuid põhjendatud ajakulu on 10 tundi (mitte 31,5 tundi). Seega on õigusabikulude suurus koos käibemaksuga 1800 eurot (10 × 150 × 20%), millest sissenõudjal tuleb tasuda avaldajale 81%, s.o 1458 eurot. Lisandub viivis. MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude määramise kohta TMS § 2 lg 1 p 16 järgi täitedokument. Seega selle aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 1 kohaselt kümme aastat, mis on tänaseks kohtutäituri 23.08.2011 otsuse väljaandmisest ja tasu sissenõutavaks muutumisest möödunud. TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 tähendavad, et algse täitedokumendi osas aegumise kohaldamine ei too automaatselt kaasa kohtutäituri tasu osas aegumise kohaldamist. Kohus peab kontrollima kohtutäituri tasu otsuse osas aegumise aluste olemasolu vastavalt TsÜS § 157 sätetele. Kohus ei ole seda teinud.
tunnistaja ja avaldaja vande all üle kuulama. Kohus ei ole selgitanud välja asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldanuks jõuda määruse p-s 31 toodud järelduseni. Nõude täitmise aegumine oli peatunud 16.07.–11.08.2021 TsÜS § 167 lg 1 alusel. Pooled pidasid alates 2021. a juulist läbirääkimisi nõude ja selle tasumise tingimuste üle. Võlgniku poolt läbirääkimiste algatamist tõendab võlgniku 16.07.2021 e-kiri ja järgnenud kirjavahetus. Nõude täitmise aegumine oli peatunud ka 06.–16.08.2021 pankrotihoiatuses antud täiendava tähtaja tõttu TsÜS § 167 lg 2 alusel ja 16.08.–14.12.2021 pankrotiavalduse menetlemise tõttu TsÜS § 160 lg 1 alusel (arvestades mh Riigikohtu seisukohta tsiviilasjas nr 3-2-1-47-12, p 15); 5) on aegumine välistatud, kuivõrd täitemenetluse aluseks olev Viru Maakohtu 18.08.2011 otsus jõustus 01.11.2011. Nõude täitmise aegumistähtaeg algas 02.11.2011. Arvestades TsÜS § 168 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, ei oleks nõuded ja täitemenetlus saanud aeguda enne 15.02.2022. Alates avaldaja 15.12.2021 avalduse esitamisest on aegumine peatunud; 6) on avaldaja menetluskulude sissenõudja kanda jätmine õigusvastane ja sissenõudja suhtes eriti ebaõiglane. Kohus on TsMS § 172 lg 1 sättest põhjendamatult kõrvale kaldunud.
Maakohus on andnud hinnangu kõikidele tõenditele ja menetlusosaliste poolt esiletoodud asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud A. Roosti avalduse osaliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid kõiki oma määruses (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Sissenõudja määruskaebus
Lisaks märgib ringkonnakohus, et TsMS § 477 lg 8 esimese lause kohaselt protokollib kohus hagita menetluses menetlustoimingu üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks.
TsMS § 172 lg 1 esimesest lausest ning jätnud tähelepanuta selle teise lause, mis sätestab menetluskulude jaotuse üldreegli juhuks, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel nimetatud sättest lähtunud ning esitanud vastavad põhjendused määruse p-s 43. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ning leiab samuti, et menetluskulude sissenõudja kanda jätmine 81% ulatuses on õiglane. Võlgniku määruskaebus
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.