Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

õigusnõustajat, kuid õigusabi saamine on eluliselt vajalik mitte üksnes taotlejale, vaid ka tema alaealistele lastele. Perekondlikud suhted abikaasa M S on lõppenud, kuid M S sekkub ikka ja seda ebaseaduslike vahenditega taotleja ja tema laste ellu (ähvardab, manipuleerib lastega, pani kodu põlema). M S on ohtlik taotlejale ja lastele (politseile on tehtud juba 3 avaldust). Asjast taotlejale tuleneva kasuna on märgitud, et taotleja ja tema lapsed saavad alustada omaette elu. Riigi õigusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi kohaselt töötab A S xxxx. Tema ülalpeetavateks on alaealised lapsed- A F, M F, E F, M-H S ja P S. Igakuiseks sissetulekuks on töötasu 588.28 eurot ja sotsiaaltoetus 230 eurot. Varana on taotluses märgitud kinnistu asukohaga xxxx, väärtus ca 30000 eurot. Taotlejale kuuluvad arveldusarved nr xxxx ja nr xxxx AS`s SEB Pank, rahaliste vahendite seis ca 500 eurot. Taotlejale kuulub ka sõiduk xxxx, väärtus 250 eurot. Muud vara märgitud ei ole. Kohustused puuduvad. Taotleja püsikuludeks ühes kuus on märgitud kokku summas 584 eurot. 10.08.2011.a. esitas A S riigi õigusabi taotluse juurde täiendavalt töötasu tõendi ja pangakontode väljavõtted perioodist 01.04.2011-09.08.2011. Taotlusele on lisatud ka menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Kohtumääruse põhjendused Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 2 kohaselt otsustatakse väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmine TsMS-is sätestatud hagita menetluse korras.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Taotluse lahendamiseks ja taotleja majandusliku seisundi hindamiseks selgitas kohus lisaks õigusabi taotluses ja majandusliku seisundi teatises märgitule välja järgmist:

RÕS § 14 lg 1 kohaselt peab taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestama tema vara ja sissetulekut, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ja muid tähendust omavaid asjaolusid. RÕS § 14 lg 2 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikule peretoetusele, puudega inimese sotsiaaltoetusele ja sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. RÕS § 14 lg 3 sätestab, et kui taotleja taotleb riigi õigusabi temaga koos elava perekonnaliikme vastu nõude esitamiseks, ei arvestata taotleja majandusliku seisundi hindamisel selle perekonnaliikme sissetulekut ega temale kuuluvat vara. RÕS § 7 lg 3 sätestab, et riigi õigusabi võib anda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust. Kohus hinnanud esitatud materjale, tutvunud vararegistrite jt andmebaaside andmetega ning eelkõige arvestades asja tähtsust taotlejale, taotleja majanduslikku olukorda ja võimalusi ning asjast tulenevat võimalikku kasu leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi taotluse esitajal on käesoleval hetkel pangaarvetel vabu vahendeid, tal on kindel sissetulek ning ta on registreeritud ettevõtjana (FIE), on taotluses esitatud probleemi kirjeldus ja põhjendused sellised, mis annavad alust eeldada, et üksnes õigusdokumendi koostamisest kohtule jääb taotlejale enda ja enda laste õiguste kaitsmiseks väheseks (mida taotleja suudaks ehk ise finantseerida) ning advokaati on taotluse esitajal vaja ka edasises menetluses, milline võib kujuneda väga keeruliseks ning pikaajaliseks, milleks taotluse esitajal ilmselgelt vahendid puuduvad. Seega määrab kohus anda A Sile riigi õigusabi RÕS § 8 p 1 alusel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus lisab, et käesolevas määruses tehtud otsustus anda A.S riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, ei tähenda automaatselt seda, et A.S ei oleks võimeline tulenevalt enda majanduslikust olukorrast tasuma hagiavalduselt ja/või avaldustelt hagita menetluses riigilõivu. Kohus selgitab ka, et vastav taotlus konkreetsete kulude kandmise osas menetlusabi andmiseks on võimalik vajadusel esitada kohtusse pöördumisel peale kohtueelses menetluses õigusabi taotluse lahendamist menetlusdokumendi (hagiavalduse või avalduse) esitamisel ja seda TsMS § 184 lg 1 tulenevalt kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi antakse. Seega kohus käesoleva määrusega A.S menetlusabi taotlust ei lahenda. Taotluse esitaja on taotluses märkinud advokaadiks, kellelt soovitakse õigusteenust saada, kuid tulenevalt RÕS §-st 18 lg 1 ja 2 nimetab kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi Advokatuur. Kohtul ei ole õigust leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises ega määrata riigi õigusabi osutavat advokaati. Seega ei saa kohus käesoleva määrusega kindlaks määrata riigi õigusabi osutavaks advokaadiks Allan Valk`u. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Marika Leimann Tea Toming

Kohtumäärus jõustus 27. augustil 2011. a. Nooremreferent

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.