Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista A J` J`lt hageja Mustvee Tähekese Korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja kokku summas 1223,26 1223,26 eurot (üks tuhat kakssada kakskümmend kolm eurot ja 26 senti) senti).

Hagi tagaminetagamine-

Viru Maakohtu 15.12.2010 kohtumäärusega on seatud hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 30 000 krooni (1917,35 eurot) A J ́le J ́le kuuluvale (korteriomandile korteriomandile (registriosa (registriosa nr 1359935) asukohaga xxxx. xxxx. Kohtulik hüpoteek tagatud summas tühistada kohtuotsuse täitmisel. täitmisel. Tagaseljaotsus tehakse teatavaks teatavaks maakohtu kantselei kaudu 29. 29.07.2011 07.2011 kell 15.00. Otsuse resolutsioon resolutsioon avaldata kostjale kättetoimetamiseks kättetoimetamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus õigus otsusega mittenõustumisel 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 15.12.2010 laekus Viru Maakohtule Mustvee Tähekese Korteriühistult (KÜ) hagiavaldus A J vastu 28 601,02 krooni ja viiviste nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1359935 kohaselt on kostja omandis xxxx elamus korteriomand, mille reaalosaks on korter x üldpinnaga 50 m2,. Kostjale kuulub ka 500/6187 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks 28.10.2008 asutati Tähe 1 asuva elamu majandamiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamiseks korteriühistu, mille põhikirjast tulenevalt on korteriomanikud kohustatud tasuma regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks, samuti kasutatud kommunaalteenuste eest makseid juhatuse kinnitatud suuruses ning määratud tähtajaks. Hageja, kui Mustvees Tähe 1 asuva elamu majandaja ning korteriomanike ühiste huvide esindaja, on kostjale esitanud regulaarselt arveid elamu hooldustasu ning tarbitud kommunaalteenuste eest; arved pannakse igakuuliselt postkastidesse. Hagejal on olnud alus mõistlikult eeldada, et kostja, nagu teisedki korteriomanikud, on saanud arved kätte. Kostjal oleks olnud võimalus ka nõuda ühistult arve koopiat või tasuda eelmise kuu võlgnevus järgmisel kuul. Kostja on jätnud tasumisele kuuluvad maksed alates jaanuarist 2009 regulaarselt maksmata. Hageja on teavitanud kostjat tema võlgnevusest ning tuletanud meelde tema kohustust tasuda elamu hooldustasu ning tarbitavate kommunaalteenuste eest.

13.01.2009 kohtusid hageja juhatuse liige ja revident kostjaga, teavitades teda maksekohustustest. Kostja vastas, et ta ei kavatse arveid tasuma hakata. 23.01.2009 saatis hageja talle tähitud kirja, teavitas võlgnevusest ning hoiatas kohtumenetluse algatamise eest. Kiri on hagejale tagastatud 16.02.2009, kuna seda ei õnnestunud kostjale üle anda. Kostja on keeldunud hageja esindajatega suhtlemast, ta ei ole võlgnevust vähendama asunud ning võlg on järjepidevalt kasvanud. 10.12.2009 esitas hageja avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses, milline avaldus 23.11.2010 kohtumäärusega jäeti rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kostja põhivõlg on seisuga 01.11.2010 kasvanud 28 601,02 kroonini. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 7 lõike 4 alusel võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuni märtsini 2009 nõudis hageja Tähe 1 elanikele esitatud arvete mitteõigeaegse tasumise eest viivist 0,05% maksmata summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega on ka 01.01.2009 arve nr 7/2, 01.02.2009 arve nr 7/3 ja 01.03.2009 arve nr 7/4 mitteõigeaegse tasumise eest arvestatud viivist 0,05% maksmata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest. Alates aprillist 2009 nõuab hageja arvete mitteõigeaegse tasumise eest viivist 0,07% maksmata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest. 18.07.2011 on hageja esitanud kohtule täpsustatud viivisearvestuse ning rahareformist tulenevalt ka valuutavääringu täpsustamise. Seisuga 18.07.2011 nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust summas 1827,94 eurot, viivisevõlgnevust - 164,96 eurot (lisaks alates 19.07.2011 tekkiv viivis viivisemääraga 0,05 % päevas arvestatuna põhivõla jäägilt kuni võlgnevuse tasumiseni) ja viivisevõlgnevust seisuga summas 525, 50 eurot (lisaks alates 19.07.2011 tekkiv viivis viivisemääraga 0,07 % päevas arvestatuna põhivõla jäägilt kuni võlgnevuse tasumiseni). Hageja tugineb oma nõudes veel Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 113 lg 1 ning TsMS §-idele 3 lg 1, 4 lg 1, 144 p 7, 363 lg 1 ja 367 sätetele. Hagiavaldusele on lisatud koopiad kirjalikest tõenditest: registriosa nr 1359935 väljavõte, korteriühistu põhikiri, juhatuse liikme ja revidendi 16.01.2009 teatis, kiri 23.01.2009, AS Eesti Post poolt 23.01.2009 kirja tagastamise materjalid, juhatuse liikme ja revidendi teatised 25.02.2009 ja 18.03.2009, 10.12.2009 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus, 23.04.2010 maksekorraldus nr 27, kohtutäituri 27.10.2010 aruanne menetlusdokumentide kättetoimetamise ebaõnnestumisest, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, 22.11.2010 taotlus kohtutäituri tagatisraha osaliseks tagastamiseks, Pärnu Maakohtu 23.11.2010 määrus ts. asjas nr 2-09-66780, hageja 03.12.2009 maksekorraldus nr 17, 01.12.2009 käsundusleping, viivisearvestus 14.12.2010, hageja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid ja riigilõivu tasumise maksekorraldused. Koos hagiavaldusega esitamisega taotles hageja hagi tagamist. Kohus rahuldas hageja taotluse 15.12.2010 kohtumäärusega ning seadis hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi summas 30 000 krooni kostjale kuuluvale korteriomandile (registriosa nr 1359935) asukohaga xxxx

Kohtumenetluse käik 15.12.2010 korraldava määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile. Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Kostja registreeritud elukoht on ka hagiavalduses märgitud kostja aadressina. Eesti Töötukassa andmetel on kostja aadressiks xxxx, kuid hagimaterjalid on kohtule tagastatud vastuvõtmatult. Kostja asukohta ei ole õnnestunud välja selgitada ka politsei vahendusel.

07.03.2011 tasus hageja riigilõivu kohtu poolt kostjale menetlusdokumendid avalikult kättetoimetamiseks Ametlike Teadaannete kaudu. 20.05.2011 korraldava määruse alusel avaldas kohus kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hagiavalduse väljavõtte) väljaandes Ametlikud Teadaanded. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, gaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kätteandmiseks hagiavalduses ja ka kohtu poolt menetluse käigus tuvastatud erinevatest andmebaasidest nähtunud kostja aadressidele ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada kohtul ega politseil, töökohta kostja ei oma, muud kontaktandmed puuduvad. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 29.07.2011. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. Vastavalt hagiavalduses toodud asjaoludele on kostja kohustatud korteriomandi omanikuna korteriühistule tasuma elamu hooldustasu ning tarbitud kommunaalteenuste eest. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja on esitanud koondi kostjale tasumiseks esitatud ja kostja poolt tasumata arvetest, samuti on esitanud arvete tasumisega viivitamisest tuleneva viivise arvestuse. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 1827,94 eurot, seisuga 18.07.2011 viivisevõlgnevus - 164,96 eurot (lisaks alates 19.07.2011 viivis viivisemääraga 0,05 % päevas arvestatuna põhivõla jäägilt kuni võlgnevuse tasumiseni) ja viivisevõlgnevus 18.07.2011 summas 525, 50 eurot (lisaks alates 19.07.2011 viivis viivisemääraga 0,07 % päevas arvestatuna põhivõla jäägilt kuni võlgnevuse tasumiseni). Hagi tagamiseks kohtumäärusega seotud kohtulik hüpoteek kuulub tühistamisele otsuse täitmisel tagatud summas.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest tasutud riigilõiv 47,93 eurot ehk 750 krooni ( 03.12.2009 maksekorraldus nr 27), kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamiseks - 15,34 eurot (kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus), õigusabikulud - 223,69 eurot - maksekäsu kiirmenetluses (01.12.2009 sõlmitud käsundusleping), hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 383,47 eurot ehk 6000 krooni (09.12.2010 maksekorraldus nr 40 summas 5000 krooni; 14.12.2010 maksekorraldus nr 44 - 1000 krooni), riigilõiv hagi tagamiseks 28,76 eurot ehk 450 krooni (09.12.2010 maksekorraldus nr 41), riigilõiv menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks 6,39 eurot (07.03.2011 maksekorraldus nr 52) ning hageja õigusabikulud hagimenetluses - 517,68 eurot (01.12.2009 käsundusleping). Kokku moodustavad hageja menetluskulud seega summas 1223,26 eurot, s.h maksekäsu kiirmenenetluse kulud - 286,96 eurot ja hagimenetluse kulud - 936,30 eurot.. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 27.

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.