Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-14358

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 29.03.2011 esitas KOÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 04.04.2011 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 28.04.2011 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. 05.05.2011 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.05.2011. Käesoleva ajani ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgniku endine ärinimi oli DIOÜ, mis kanti äriregistrisse 18.06.2004. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli ehitustegevus - spetsialiseeruti siseehitusele ja viimistlusele ning krohvimistöödele, töid teostati alltöövõtjate kaasamisel. Võlgnikul endal töötajad puudusid. Võlgniku vara Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul vara sisuliselt puudub. Võlgniku varaks on kassas asuv 2 eurot ja ebatõenäoliselt laekuv nõue OÜ V vastu. Võlgniku võlad Ajutise halduri poolt väljaselgitatud võlad moodustavad ca 27 630 eurot. 15.04.2011 seisuga on maksuvõlgnevus summas 16 221,10 eurot (koosneb käibemaksu võlgnevustest), millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 11 405,02 eurot. Koguvõlgnevus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ees on 27 626,02 eurot. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Ajutise halduri hinnangul on K OÜ püsivalt maksejõuetu. Finantsanalüüsi põhjal on võlgniku majandustegevus alates 2009. aastast olnud suure kahjumiga ning võlausaldajate jaoks väga kõrge riskimääraga. Võlgnikul on võlgnevusi ca 27 630 eurot ning varadeks on kassas asuv 2,05 eurot ja ebatõenäoliselt laekuv nõue OÜ V vastu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol. Ettevõtte omakapital oli miinuses juba 2009. majandusaasta lõppedes aga pankrotiavaldus esitati alles 2011. aasta alguses.

2-11-14358 Võlgnik ei oma vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutise halduri hinnangul esinevad vara tagasivõitmise võimalused seoses ainuosanik AP’ele 2009-2010.a tagastatud rahadega (57 600 krooni ehk 3 681 eurot). Kuna lähikondsele raha tagastamine võis kahjustada teiste võlausaldajate (käesoleval juhul Eesti Vabariigi - Maksu ja Tolliameti kaudu -huve), on summa seadusest tulenevalt tagasivõidetav. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Võlgniku hinnangul said ettevõtte majandusraskused alguse Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tagasiulatuvast maksunõudest. Maksu- ja Tolliamet on kontrollinud võlgniku käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning määras 21.12.2009.a maksuotsusega nr 12.2-3/4927-3 võlgnikul täiendavalt tasuda käibemaksu summas 262 448 krooni (16 773,48 eurot). Võlgnikul puudusid vahendid nimetatud kohustuste täitmiseks ning seetõttu otsustati 20.12.2010 ettevõtte edasine tegevus lõpetada ja esitada pankrotiavaldus. Ajutine haldur viitab maksuotsusele, millega on tuvastatud, et võlgnik ostis fiktiivselt sisse OÜ-lt Romul Grupp teenuseid ning deklareeris ja tasus ajavahemikul 01.10.2007 kuni 31.04.2008 ebaõigesti käibe- ja tulumaksu. Võlgnik vahendite puudumise tõttu ei ole maksuotsusega määratud summat tasunud. Majandusanalüüs näitab, et ettevõtte omakapital, ka ilma riigile maksusummasid tagastamata, oli miinuses juba 2009. majandusaasta lõppedes. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik hilinenud pankrotiavalduse esitamisega, kuivõrd pankrotiavaldus esitati alles 2011. aasta alguses, omakapital oli miinuses aga juba 2009. majandusaasta lõppedes. Ajutine haldur märgib ka, et maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud võivad olla aluseks võlgniku juhatuse liikmete vastu nõuete esitamiseks. Ettevõtte omakapital oli miinuses juba 2009. majandusaasta lõppedes. Oliver Ennok on kohtule 27.04.2011 esitanud K OÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 14 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h päringute koostamine ja raamatupidamise kontrollimine, suhtlemine võlgniku esindajaga, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine, kohtuistungil viibimine). Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 1 70 eurot, s.h sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 1120 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja kulude hüvitisena 70 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS §

2-11-14358 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri poolt väljaselgitatud K OÜ võlad moodustavad ca 27 630 eurot, võlgniku varaks on kassas asuv 2 eurot ja ebatõenäoliselt laekuv nõue OÜ V vastu. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Kohus leiab, et K OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

2-11-14358 Arvestades ajutise halduri aruannetes esitatud teavet, mille kohaselt K OÜ juhatus on rikkunud juhatuse hoolsuskohustust (õigeaegselt on esitamata pankrotiavaldus) ja raamatupidamiskohustust (maksuotsusega on tuvastatud, et võlgnik deklareeris ja tasus ajavahemikul 01.10.2007 kuni 31.04.2008 ebaõigesti käibe- ja tulumaksu) leiab kohus, et R R (isikukood XXX) on toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Kohus leiab ka, et Maksu- ja Tolliameti 21.12.2009.a maksuotsus ei ole ainsaks võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks, kuna vahendite puudumise tõttu ei ole võlgnik maksuotsusega määratud summat tasunud ja sellele vaatamata ei vastanud ettevõtte omakapital seaduse nõuetele juba 2009. majandusaasta lõppedes. 28.04.2011 kohtuistungil (kuhu võlgniku esindaja ei ilmunud) määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. 05.05.2011 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.05.2011. Käesoleva ajani ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et K OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud K OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. K OÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Oliver Ennok taotleb ajutise halduri tasu 1 120 eurot ja kulude 70 eurot väljamõistmist. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 1 120 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja kulud 70 eurot tuleb mõista välja K OÜ’lt. Väljamõistetud tasust tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu), milline summa tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda Oliver Ennok’i arvelduskontole nr XXXXXXXXX Nordea pangas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. ÄS § 219 lg 1 alusel annavad likvideerijad osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Oliver Ennok ei ole ajutise halduri aruandes taotlenud K OÜ dokumentide hoidja määramist. K OÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule võlgniku juhatuse liikmele R R

XXX).

(isikukood

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.