Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-9384

Ajutise pankrotihalduri 27.04.2011 ja 09.05.2011 aruande andmed

2-11-9384

OÜ MP kanti äriregistrisse 21.02.2000 ning äriühingu peamiseks tegevusalaks oli ehitamine ja remonditööd. Võlgniku vara Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku nõuded ebatõenäoliselt laekuvad ning võlgnikul puudub reaalne vara. Võlgniku võlad Võlgniku 04.04.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 117 469 eurot järgmiselt: 1) võlad tarnijatele 1 471 eurot 2) maksuvõlad 115 976 eurot 3) muud võlad 22 eurot. Suurimad võlausaldajad on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu summas 115 976 eurot, L AS summas 654,25 eurot ja ACOÜ summas 478,89 eurot. Ajutise halduri poolt väljaselgitatud võlad moodustavad vähemalt 120 000 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt viiakse võlgniku suhtes läbi 5 täitemenetlust. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Finantsanalüüsi põhjal väidab ajutine haldur, et võlgniku omakapital oli juba 2008. a lõpus tugevalt negatiivne. 2009. a lõpuks suudeti küll omakapitali negatiivsust vähendada tänu kasumit teeninud aastale, kuid omakapital jäi siiski negatiivseks ning võlgniku juhatuse liikmed oleks pidanud hiljemalt 2010. a alguses kasutusele võtma Äriseadustiku §-s 176 toodud meetmed. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku tehingutes võivad esineda tagasivõitmise võimalused (XXX kontoriruumi ja kaubik Ford Transit) osas, kuid nende võimaluste lõplik hindamine ja realiseerimine vajab rahaliste vahendite olemasolu (eelkõige eksperthinnangute koostamiseks). Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnikul on võlgnevusi ca 120 000 eurot ning varad puuduvad. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku käive on seoses ehitusturu langusega igaaastaselt oluliselt vähenenud - kui 2007.a oli käive 17,1 miljonit krooni, siis 2008.a 10,7 miljonit krooni, 2009.a 4,1 miljonit krooni ja 2010.a ainult 478 165 krooni. Ainult 2009.a teeniti väikest kasumit ning seoses pideva kahjumiga on võlgniku omakapital alates 31.12.2008 negatiivne.

2-11-9384 Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on kahjum majandustegevusest, maksude mittemaksmine (mis viis täitemenetluseni ja kontode arestimiseni) ja OÜ-le WT tagatiseta laenu andmine summas 150 000 krooni (9 586,75 eurot). Ajutise halduri hinnangul juhatus ei analüüsinud 2009. a laenu andes piisavalt kõiki riskifaktoreid ning võlgniku huvides oleks olnud, kui võimalikult palju vahendeid oleks olnud suunatud võlgnevuse vähendamiseks Maksu- ja Tolliameti ees. Kuigi võlgniku omakapital on olnud pidevalt miinuses, pidi maksejõuetus juhatusele lõplikult selgeks saama 2009. a lõpus, kui isegi kahjumi katmise tagajärjel ei läinud omakapital lubatud piiridesse. Ajutine haldur märgib, et juhatus oleks pidanud pankrotiavalduse esitama hiljemalt 2010. a alguses, esitas aga 07. märtsil 2011.a. Ajutine haldur ei ole aruannetes välja toonud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuritegu. Oliver Ennok on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti OÜ MP pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 3 000 eurot, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutise halduri töö aruandes on näidatud järgmiste tööülesannete täitmine: suhtlemine võlgniku esindajaga; andmete kogumine registritest, krediidiasutustelt; raamatupidamise jm dokumentide kontrollimine, saadud andmete töötlemine, analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, kohtuistung - kokku 19 tundi, tunnitasuga 80 eurot, tehtud töö eest tasu summa kokku 1 520 eurot. Oliver Ennok palub kohtul määrata ajutise halduri tasuks 1 520 eurot ja kulude (sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud) hüvitamiseks 86 eurot. 28.04.2011 kohtuistungil on võlgniku esindaja avaldanud oma nõusoleku kanda ajutise halduri tasu ja kulud isiklikult. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

2-11-9384 Pankrotiseaduse § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Ajutise halduri hinnangul OÜ’l MP vara puudub ja kohustusi on vähemalt 120 600 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku peamisteks maksejõuetuse põhjusteks läbi aastate suurenenud kahjum majandustegevusest, maksude mittemaksmine (mis viis täitemenetluseni ja kontode arestimiseni) ja riskantne tagatiseta laenu andmine. Juhul, kui ükski võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti kohtu poolt määratud rahasummat tuleks ajutise halduri arvates OÜ MP pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. 28.04.2011 kohtuistungil võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega. Kohus leiab, et OÜ MP pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seisuga 15.07.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole OÜ MP pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et MTA ja OÜ MP ajutise halduri Oliver Ennok’i taotlused seoses võlgniku registrist kustutamisega on põhjendatud, kooskõlas seadusega ja tuleb rahuldada. OÜ MP likvideerimise tähtaega tuleb pikendada kuni kuue kuuni käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Enne kuue kuu möödumist lubada esitada OÜ MP äriregistrist kustutamise avaldus üksnes MTA eelneval nõusolekul. MTA-l tuleb tasuda 7 kalendripäeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu deposiiti likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks 250 eurot. Kohus selgitab, et kui kohtu määratud tähtaja jooksul raha deposiiti ei tasuta, tühistab kohus võlgniku likvideerimise pikendamise ja kohustab ajutist haldurit likvideerima OÜ MP äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. OÜ MP ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub et Oliver Ennok on enne ajutise halduri aruande koostamist vestelnud korduvalt võlgniku esindajaga, esitanud teabenõuded ja päringud ning kogunud infot krediidiasutustest ja riiklikest registritest, on kontrollinud ja analüüsinud raamatupidamise dokumente ja vastuseid, koostanud aruande ning osalenud kohtuistungil. Oliver Ennok palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1 520 eurot ja kulude hüvitamiseks 86 eurot. 28.04.2011 kohtuistungil on võlgniku esindaja avaldanud oma nõusoleku kanda ajutise halduri tasu ja kulud isiklikult. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 1 520 eurot tuleb võlgniku juhatuse liikmelt välja mõista. Ajutise halduri tasule lisandub summalt 1 520 eurot

2-11-9384 maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 501,60 eurot. Sotsiaalmaksu tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 86 eurot tuleb võlgniku juhatuse liikmelt Cavere Õigusbüroo OÜ kasuks välja mõista. Oliver Ennok ei ole ajutise halduri aruandes taotlenud OÜ MPdokumentide hoidja määramist. Kohus määrab OÜ MP dokumentide hoidjaks juhatuse liikme AM’i (isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.