Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Margo Klaar, Tiit Kollom
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuli 2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-64119
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi Jelena Sarvina vastu võlgnevuse 194, 55 euro (3043, 97 krooni) ja viivise 194, 48 euro (3042, 97 krooni) saamiseks
Apellatsioonkaebuse hind
325, 11 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.05.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jelena Sarvina apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150), lepingulised esindajad Silver Eensaar ja Ene Solovjev (elektronpost [email protected]) Kostja Jelena Sarvina (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XX XX-X XXXXXXX
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Keelduda Jelena Sarvina poolt Harju Maakohtu 11.05.2011 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse ja sellega koos esitatud menetlusabi taotluse menetlusse võtmisest ja tagastada need apellandile peale käesoleva määruse jõustumist. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Menetluse käik Julianus Inkasso OÜ esitas 17.12.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 436, 96 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 17.01.2011 vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 04.02.2011 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagi esemeks on Elisa Mobiilsideteenused AS-i ja kostja vahelisest 18.10.2007 liitumislepingust tuleneva võlgnevuse tasumise nõue. Hagiavalduse kohaselt lõpetati kostjale sideteenuse osutamine 22.01.2008 seoses pikaajalise võlgnevusega ja viimane teenuseperiood oli jaanuar 2008. a. Kostja jättis lepingust tuleneva kohustuse täitmata ning üldtingimuste kohaselt on õigus nõuda võlgnevuselt viivist 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. Elisa Mobiisideteenused AS loovutas 30.09.2010 nõude kostja vastu hagejale. Hageja vähendas viivisenõuet põhinõude suuruseni. Harju Maakohus rahuldas lihtmenetluses 11.05.2011 otsusega Julianus Inkasso OÜ hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 130, 63 eurot ja viivise 194, 48 eurot. Apellatsioonkaebus Jelena Sarvina esitas 20.06.2011 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Harju Maakohtu 11.05.2011 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hageja nõue täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ning ebaõigesti hinnanud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohtu otsus oli kosta jaoks üllatuslik. Pärast viimase arvamuse esitamise arvas kostja, et kohus annab talle veel võimalusi esitada vastuväited või tõendid, kuid kohus ei teavitanud kostjat kohtuotsuse tegemise päevast ja ei andnud aega hageja vastuse kohta arvamuse esitamiseks. Kohtu otsus on ebaseaduslik, kuna 01.12.2010.a lõppes hagi esitamise tähtaeg (aegumine). Kostja on maakohtule esitanud hagi aegumise vastuväide. Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud leping lõppes 01.12.2007. a. Kostja poolt tehtud taotluse peale välja nõuda Elisa Eesti AS-ilt vastavalt dokumendid, saatis kohus päringu hagejale, kes ei esitanud kohtule vajalikke dokumente, mistõttu lepingu lõpetamise aeg jäi tuvastamata. Apellandile ei ole selge, miks kohus arvestas hageja tõendamatut väidet, et kosta ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud leping lõpetati 22.01.2008.a. Kostja esitas 25.03.2011 vastuse hagiavaldusele võlgnevuse osas. Vastuses toodud asjaolud on jäänud kohtu poolt tuvastamata. Kostjale edastati hageja vastus päringule, mis sisuliselt oli tühine, kuna ei olnud esitatud nõutavaid dokumente. Kostja edastas 12.05.2011 kohtule oma arvamuse antud asja arutamise ja menetluskulude jagamise kohta. Maakohus tuvastas vaidlustamata ainult ühe faktilise asjaolu, et Elisa AS-i ja kostja Jelena Sarvina vahel on 18.10.2007.a. sõlmitud liitumisleping nr 1635861. Antud faktilise asjaolu osas pooled ei vaidle. Ülejäänud kohtuotsuses mainitud asjaolud on tuvastamata ning tõendamata. Apellant palub käesolevas apellatsioonkaebuses kohaldada aegumist, kuna hageja nõue aegus 01.12.2010. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale. Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles taotles põhivõlgnevusena 194, 55 euro ja viivisena 194, 48 euro väljamõistmist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi oma
õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 367 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust teha teistsugust järeldust. Väited hagi aegumise kohta ei ole õiged ega kooskõlas toimiku materjaliga. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kuivõrd ringkonnakohus apellatsiooni menetlusse ei võta, siis puudub kostjal ka vajadus tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu ja kaebusega koos esitatud menetlusabi taotlus tuleb jätta menetlemata.
Ü. Jänes
M. Klaar
T. Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.