Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi 1(7)

2-04-1886 taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja väited Hagiavalduse kohaselt korteriühistu Rahu-Sõpruse 20 ehk kostja registreeriti 10. märtsil 2003. Hageja valiti 06. veebruari 2003 üldkoosoleku otsusega kostja juhatuse liikmeks ja oli kantud registrikaardile. Hageja volitused juhatuse liikmena pidid lõppema 11. märtsil 2005. kostja 17. septembri 2004 üldkoosolekul oli vastu võetud otsus hageja tagasikutsumiseks juhatuse liikme kohalt. Hageja väitel oli juhatuse tema tagasikutsumine juhatuse liikme kohalt vastuolus kostja põhikirjaga ning seetõttu ebaseaduslik. Hageja selgitab, et kostja üldkoosolekul otsuse vastuvõtmisel ei teatatud hagejale, et hageja oleks olulisel määral rikkunud juhatuse liikme kohustusi või et hageja oleks olnud võimetu juhtima korteriühistut. Samuti ei teatatud talle ka muudest olulistest põhjustest. Hageja leiab, et puudusid mõjuvad põhjused hageja tagasikutsumiseks ja tema tagasikutsumisega on rikutud seaduse ja korteriühistu põhikirja sätteid. Hageja ei ole kostjale kahjumit tekitanud, kostja oskamatus lugeda bilanssi viis kostja ebaõige järelduseni, et hageja on kostjat kahjustanud. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostja 17. septembri 2004 üldkoosoleku otsus hageja juhatuse liikmest tagasikutsumise osas. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: 17. septembri 2004 üldkoosoleku protokolli väljavõte (t.l.-3, tõlge t.l.-65); teatis (t.l.-4); põhikiri (t.l.-5-7); 30. aprilli 2003 üldkoosoleku protokolli väljavõte (t.l.-15, tõlge t.l.-66); 10. mai 2004 üldkoosoleku protokolli väljavõte (t.l.-16, tõlge t.l.-67); registri väljavõte 11. märtsist 2003 (t.l.-17), registri väljavõte 01. oktoobrist 2004 (t.l.-18); leping (t.l.-19, tõlge t.l.-115); dokumentide üleandmise akt (t.l.-104-110). Kostja vastus ja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja esitas vastuväite, et nõuet, tunnistada kehtetuks 01. augusti 2004 üldkoosoleku otsus korteriühistu juhatuse koosseisu muutmise osas, ei saa läbi vaadata, kuna korteriühistu 17. septembri 2004 üldkoosoleku otsusega tühistati 01. augusti 2004 üldkoosoleku otsus korteriühistu juhatuse koosseisu muutmiseks. Kostja väitel ei ole hageja nõue tunnistada kehtetuks 17. septembri 2004 üldkoosoleku otsus juhatuse liikmete tagasikutsumise osas ei ole põhjendatud. Otsus oli vastu võetud lähtuvalt objektiivsetest asjaoludest, kuna juhatuse liikmed ei täitnud olulisel määral oma kohustusi, rikkusid korteriühistu põhikirja ning ei olnud suutelised juhtima korteriühistut. Hageja kui korteriühistu juhatuse esimees rikkus tahtlikult põhikirja nõudeid eesmärgiga kontrollimatult käsutada korteriühistu rahalisis vahendeid. Kasutades ära olukorda, kus puudus leping hageja kui korteriühistu juhatuse liikme ja korteriühistu vahel, korraldas hageja kontrollimatult ja ilma aruandluseta korteriühistu majandus-finantstegevust. Juhatuse otsuseid võttis hageja vastu 2(7)

2-04-1886 ainuisikuliselt. Kassaraamatu puudumine andis hagejale võimaluse võtta korteriühistu liikmetelt vastu makseid ja kasutada neid rahalisi vahendeid kontrollimatult, mis viis selleni, et 2003. aasta (01. mai 2003 kuni 31. detsember 2003) aruande järgi moodustas kahjum 25 693,24 krooni ning seisuga 28. mai 2004 moodustas kostja võlgnevus soojuse osas 37 774, 75 krooni. Tekkis olukord, mille tagajärjel oleks kostja võinud sattuda pankrotiolukorda ning seetõttu võttis korteriühistu üldkoosolek vastu otsuse juhatuse liikmete tagasikutsumise kohta. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: AS Narva Soojusvõrk teade (t.l.-12, tõlge t.l.-119); finants-majandus analüüs (t.l.-27, tõlge t.l.-118); bilanss 2003 (t.l.41); bilanss 2004 (t.l.-42).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on tunnistada kehtetuks kostja 01. augusti 2004 üldkoosoleku otsus korteriühistu juhatuse liikmete tagasikutsumise osas. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kohus tuvastas, et kostja kui korteriühistu on kantud mittetulundusühingute registrisse 10. märtsil 2003, hageja oli juhatuse liige, kes esindab korteriühistut üksinda (t.l.-17). Hageja volituste lõppemise tähtaeg oli 11. märts 2005. Kostja 17. septembri 2004 üldkoosolekul on vastu võetud otsus nr 3 juhatuse koosseisu muutmiseks (t.l.-3). Otsuse p 3.1. kohaselt kutsuti ennetähtaegselt tagasi juhatuse liikmed, kes olid kantud registrikaardile 06. veebruaril 2003, sealhulgas ka hageja. Kostja kohta on 01. oktoobril 2004 tehtud registrikande muudatus, millega on endised juhatuse liikmed, sealhulgas ka hageja, asendatud (t.l.-8). Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Korteriühistu üldkoosoleku otsus on tehtud 01. septembril 2004 ja seega kuuluvad kohaldamisele seaduste redaktsioonid, mis kehtisid 01. septembril 2004. Juhatuse liikme tagasikutsumise aluseid korteriühistuseadus ette ei näe. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 28 lg 2 ja lg 3 kohaselt, juhatuse liikme võib liikme määranud organi otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Kui juhatuse liikme on tagasi kutsunud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek tagasikutsumise otsuse tagasikutsutud juhatuse liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Kostja põhikirja p. 6.29. sätestab, et juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise korral, võimetuse korral ühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. 3(7)

2-04-1886 Hageja väitel puudusid mõjuvad põhjused hageja tagasikutsumiseks ja tema tagasikutsumisega on rikutud seaduse ja korteriühistu põhikirja p 6.29 sätestatud juhatuse liikme tagasikutsumise korda. Kostja väitel hageja ei täitnud olulisel määral oma kohustusi, rikkus korteriühistu põhikirja ning ei olnud suuteline juhtima korteriühistut. Kostja väitel seisis hageja suutmatus juhtida korteriühistut selles, et perioodil 01. mai 2003 kuni 31. detsember 2003 (2003. aasta aruande järgi) moodustas perioodi kahjum 25 693,24 krooni ning seisuga 28. mai 2004 moodustas kostja võlgnevus soojuse osas 37 774, 75 krooni. Tekkis olukord, mille tagajärjel oleks kostja võinud sattuda pankrotiolukorda. Kohus nõustub kostja väitega. Korteriühistu põhikirja p 6.18.2. kohaselt kuulub juhatuse pädevusse elamu haldamine ja majandamine (t.l.-6). Vastavalt hagejaga sõlmitud „Korteriühistu valitsemisteenuste osutamise lepingu“ p 1. (t.l.-19) on valitseja (hageja – kohtu märkus) käsundatud ühistut valitsema tagades ühistu tegevuse vastavalt tema põhikirjale ja seaduses ette nähtud eesmärkidele, samuti tagades ühistu sotsiaalmajandus- ja finantsareng. Vastavalt sama lepingu p 7. on valitseja kohustatud tagama majandustegevuse näitajate täitmise ning tagama maksude tähtajalise tasumise seadusega sätestatud suuruses ja korras. Kostja esitatud AS Narva Soojusvõrk teatest (t.l.-12, tõlge t.l.-119) selgub, et seisuga 28. mai 2004 moodustab korteriühistu soojusenergia võlgnevus 37 774,75 krooni ning AS Narva Soojusvõrk teatab kostjale, et soojavarustus lülitatakse sisse vaid nendele klientidele, kellel ei ole võlgnevust või on sõlmitud kokkulepe võlgnevuse kustutamiseks. Finants-majandus analüüsist (t.l.-27, tõlge t.l.-118) selgub, et 2003. aastal maja teenindamise kulud (233 288,30 krooni, tegelik summa 209 235,30 krooni – kohtu märkus) ületasid tulusid (märgitud 183 542,06 krooni, tegelik summa 183 562,06 – kohtu märkus) 25 693 krooni võrra (tegelik summa 25 673,24 krooni - kohtu märkus) ehk kahjum 2003. aasta eest moodustas 25 673,24 krooni. Kohus viitab ka, et vastavalt korteriühistu 30. aprilli 2003 üldkoosoleku protokolli väljavõttele (t.l.-15, tõlge t.l.-66) oli 2003. aasta kuludeks planeeritud 104 959,60 krooni, millele lisandus trepikodade koristamise tasu 5 krooni. Seega ületasid 2003. aasta tegelikud kulud planeeritud kulude suurust 104 275,70 krooni võrra, s.o ligikaudu kaks korda. Korteriühistu 2003. ja 2004. aasta bilanss (t.l.-41,42) näitab, et 2003. majandusaasta lõpuks oli korteriomanikelt laekumata 58 359 krooni, s.o enamuse käibevarast (välja arvatud 6123 krooni pangakonto jääk) moodustas võlgnikelt laekumata maksed; 2004. majandusaasta lõpuks olid laekumata maksed suurenenud 48% summani 86 280 krooni, lühiajalised kohustused (võlad hankijatele ja töövõtjatele) suurenesid kokku 29%; 2004. aastal oli ära kasutatud reserv 4600 krooni; Kuigi kahjum -22 750 krooni asendus kasumiga 23 155 krooni (muutus 45 905 krooni), järeldab kohus, et kahjumi asendumine kasumiga toimus peamiselt käibevara suurenemise (41 314 krooni võrra), s.o pangakonto jäägi (14 764 krooni võrra) ja korteriomanike ja hankijate võlgnevuse suurenemise (27 921 krooni + 13 393 krooni võrra) ja reservi realiseerimise (4600 krooni) arvelt. Kohus leiab, et hageja poolt „Korteriühistu valitsemisteenuste osutamise lepingu“ p 1. ja p 7. sätestatud kohustuse rikkumine on tõendatud, s.o hageja ei ole taganud ühistu sotsiaalmajandus- ja finantsarengut ega majandustegevuse näitajate täitmist ja maksude tähtajalist tasumist. Ühe aastaga 4(7)

2-04-1886 tekitati kostjale kahjum 25 673,24 krooni, tegelikud kulud ületasid planeeritud kulusid 104 275,70 krooni võrra, s.o kaks korda; 2004. aastaga suurenesid korteriomanike võlgnevused 48%, kusjuures käibevarast 120 560 krooni moodustasid korteriomanike võlgnevused 86 280 krooni. Raha oli pangakontol 2003. aasta lõpuks 6123 krooni, kusjuures võlgnevused hankijatele moodustasid 49 361 krooni. Võrreldes 2003. aasta ja 2004. aasta bilansi muutuseid, järeldab kohus, et kostja majanduslik olukord selgelt halvenes, hagejal puudus likviidne käibevara, mille arvelt täita lühiajalisi kohustusi, suurenesid võlad hankijatele, oli ära kasutatud reserv, ei suudetud sisse nõuda võlgnevusi korteriomanikelt. Kuna soojusenergia võlg moodustas seisuga 28. mai 2004 kokku 37 774,75 krooni, võib kostja varalise seisu alusel bilanssidest järeldada, et kostjal puudusid käibevahendid võla koheseks tasumiseks. Nimetatud asjaolu võis kaasa tuua olukorra, kus elumaja jäetakse ilma kütteta. Soojavõlgnevuse tasumise ajatamise korral oli käibevahendeid võimalik saada korteriomanikelt võlgnevuse sissenõudmise teel, kuid vaadates korteriomanike võlgnevuse suurenemise dünaamikat, võib järeldada, et võlgade sissenõudmisega korteriomanikelt ei tegeletud. Kohus nõustub, et majandustegevuse jätkumine endisel viisil oleks viinud kostja pankrotiolukorda. Kohus loeb tõendatuks, et hageja olulisel määral rikkus oma kohustusi ning ei olnud suuteline juhtima korteriühistut. Kostja vastuväide, et puudus leping korteriühistu ja hageja vahel, ei ole põhjendatud. Vastavalt hageja esitatud „Korteriühistu valitsemisteenuste osutamise lepingu“ p 8. (t.l.-19) on leping kehtiv

2-04-1886 juhatuse liikmest tagasikutsumise osas seaduslik ja põhikirjaga kooskõlas ning puudub alus selle kehtetuks tunnistamiseks. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi hind Hageja nõudeks on tunnistada kehtetuks korteriühistu üldkoosoleku otsus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne 2006. aasta 1. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagihind tuleb määrata hagi esitamise aja aseisuga, s.o 16. detsember 2004. Hagi esitamise ajal oli tehingu kehtetuks tunnistamise hagi mittevaraline hagi. Mittevaralise hagi hinda hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS ei sätestanud. TsÜS § 4 kohaselt, õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Enne 01. jaanuari 2006 esitatud mittevaralise hagi hinna määramisel tuleb kohaldada 01. jaanuaril 2006 kehtima hakanud seadust kui reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet reguleeriv säte. Lähtuvalt 01. jaanuaril 2006 kehtima hakanud TsMS § 132 lg 1 (01. jaanuari 2006 redaktsioonis), mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Hagihind on 15 000 krooni (958,67 eurot). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Hagi on kohtule esitatud 16. detsembril 2004. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne 2006. aasta 1. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus jättis hagi rahuldamata ja seega tuleb hagejalt välja mõista kostja kohtukulud. Kostja nimetab kohtukuludeks õigusabikulu 800 + 1620 krooni, kokku 2420 krooni. Kostja esitas kohtule õigusabikulude arved (t.l.-126,127). Arve 18. juunist 2008 nr 25/08 on esitatud summas 6(7)

2-04-1886 800 krooni hagiavalduse ja taotluste vastuste koostamise eest; arve 16. juulist 2010 nr 34/10 on esitatud summas 1200 krooni kohtumaterjalidega tutvumise ja kohtuistungil nõustamise eest, summas 420 krooni taotluste ning avalduste menetluskulude väljamõistmiseks koostamise eest, kokku arve 1620 krooni. Arvete esitajaks on OÜ Juhkentali Nõuandla. Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 46 kohaselt, kohtukulud on: 1) riigilõiv ja 2) asja läbivaatamiskulud ning § 52 kohaselt, asja läbivaatamiskulud on: 1) eksperdi-, tõlgi- ja tunnistajatasu; 11) riiklikule ekspertiisiasutusele ekspertiisi tegemisest tekkinud kulud; 2) dokumentaalse tõendi saamise, asitõendi vaatluse ja paikvaatluse tegemise kulud; 3) sundtoomise, aresti ja vahi all pidamise kulud; 4) õigusabikulud; 5) postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud; 6) väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse või teate avaldamise kulud; 7) poolel töölt puudumise tõttu saamata jäänud palk, sõidukulud ja korteriraha. Kohus loeb hagiavalduse vastuse ja taotluste vastuste koostamise õigusabi teenuseks. Samuti on õigusabi teenus kohtumaterjalidega tutvumine ja kohtuistungil nõustamine. Nimetatud teenustega seotud kulud on õigusabikulud. Lähtuvalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2, poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hagi esitamise aja seisuga oli hagi mittevaraline ehk hinnata. Kohus määras analoogia alusel hagi hinnaks 15 000 krooni. Kohus leiab, et õigusabikulud tuleb hüvitada ulatuses, mis moodustavad 5% kohtu määratud hagi hinnast. Nimetatud määras õigusabikulud ei ületa justiitsministri poolt kehtestatud piirmäära. Kostja nimetab õigusabi kulude suuruseks 2420 krooni. Hagi hinnast 15 000 krooni moodustab 5% 750 krooni. Kostja õigusabikulu on põhjendatud summas 750 krooni. Kohus leiab, et hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks kostja poolt tasutud õigusabikulu 750 krooni (47,93 eurot).

Aarne Lõhmus Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.