Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse

2-10-50062 lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ S lepinguline esindaja on esitanud 11.10.2010 Harju Maakohtule avalduse OÜ S pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandusliku olukorra tinginud asjaolu, et võlgniku peamiseks tegevusalaks oli valuutavahetusteenuse osutamine ning kaubanduskeskus, kus valuutavahetuspunkt asus lubas kaubanduskeskus kõigil rentnikel iseseisvalt raha vahetada, mistõttu oli vajadus valuutavahetuseks äärmiselt väike. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara väärtuseks on 0 krooni/eurot. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku 91 659 krooni (5 858.08 eurot). Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik on registrisse kantud 13.07.2009 (tl 29). Võlgniku 2010. a majandustegevuse tulemuseks seisuga 21.09.2010 oli kahjum 131 659 krooni (8 414.54 eurot). Võlgniku 21.09.2010 seisuga bilansi kohaselt on võlgniku omakapital -91 659 krooni (-5 858.08 eurot). Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 91 659 krooni (5 858.08 eurot) ja vara puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev tegevus oli kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt ei realiseerunud võlgniku äriplaan, kuna võlgniku tegevuskohas tegutses samal tegevusalal teisigi ettevõtjaid ja seetõttu oli käive äärmiselt väike, samuti külastas kaubanduskeskust planeeritust oluliselt vähem kliente. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku põhjendustega. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikmete planeerimiskohustuse rikkumine.

2-10-50062 Planeerimiskohustuse täitmisel tuleb ilmutada ka hoolsuskohustust, mida võlgniku juhatuse liikmed ei ole äriplaanide tegemisel täitnud. Eeltoodust ilmneb, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole enne äriplaani koostamist kogunud piisavalt informatsiooni võlgniku planeeritava tegevusvaldkonna ja asukoha kohta. Juhul, kui võlgniku juhatuse liikmed oleks nimetatud informatsiooni kogunud, siis oleks olnud võimalik tuvastada, et võlgniku planeeritavas tegevuskohas tegutseb selles valdkonnas teisigi konkurente, kelle tegevuse tulemusel ei kasuta kõik kaubanduskeskust külastavad kliendid võlgniku teenuseid, millest tulenevalt võib loodetud tulu osutuda väiksemaks. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liikmed välja selgitanud võlgniku majandustegevusega seotud kulusid (kulutused rendile jms). Seega on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks juhatuse liikmete eelnimetatud kohustuste rikkumine ja kuna kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuse, siis on tegemist raske juhtimisveaga. Võlgniku pangakonto väljavõttest selgub, et kogu võlgniku arvele kantud raha kulus rendiarvete tasumiseks (tl 58). Nimetatu näitab kas ebapiisavat sissetulekut või ei ole võlgniku raamatupidamine nõuetekohaselt korraldatud. Võlgniku juhatuse liige L. A on 02.11.2010 toimunud kohtuistungil selgitanud, et kassaraamatut ei peetud. Osaühingu juhatusel on tulenevalt ÄS § 183 osaühingu raamatupidamise korraldamise kohustus. Raamatupidamise seaduse (edaspidi RpS) § 2 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslaseks iga Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik äriühing. RpS § 5 kohaselt pidi võlgnik pidama kassaarvestust tekkepõhiselt, s.t võlgniku kassa liikumine pidi olema nähtav vastavalt majandustehingute toimumisele. RpS § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõik majandustehingud dokumenteerima ja kirjendama raamatupidamisregistrites. Nimetatud nõudeid võlgniku raamatupidamise korraldamisel täidetud ei ole. Karistusseadustiku § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikmed ei ole täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust ja sellest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada võlgniku poolt teostatud majandustehinguid, mis omakorda võimaldab tuvastada võlgniku vara koosseisu ning raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikmed toime pannud raske juhtimisvea. Vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused puuduvad. 04.11.2010 määrusega tegi Harju Maakohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta OÜ S pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 20 000 krooni (1 278.23 eurot). Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ S ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ S pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.