H K’i hagi H I’i ja Rakvere kohtutäituri Kairi Laiõun vastu nõude tunnustamiseks täitemenetluses täiteasjas nr 140/2009/1058 Hagihind 20 042.69 eurot (313 600 krooni).
Asja läbivaatamise kuupäev
04. juuli 2011.a / Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja: H K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Kostja 1: H I (isikukood xxxx, elukoht xxxx, tel. xxxx); Kostja 2: Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun (Veski 5a, 44310 Rakvere, e-post: [email protected]).
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata H K’i hagi H I’i ja Rakvere kohtutäituri Kairi Laiõun vastu nõude tunnustamiseks täitemenetluses täiteasjas nr. 140/2009/1058 80%-le tulemist peale Eesti Krediidipank AS-i nõude rahuldamist summas 144 920.31 krooni ning täituri tasu 16 285.64 krooni ja täitekulude 31 178.30 krooni mahaarvamist.
2-10-33808 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.14. juulil 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt hageja abikaasa O K’i suhtes oli algatatud sissenõudja Eesti Krediidipank AS-i avalduse alusel täitemenetlus täiteasjas nr. 140/2009/1058, mille raames taotles sissenõudja sundtäitmist võlgnikule kuuluva kinnistut xxxx, registriosa nr xxxx koormava hüpoteegi arvelt. Nimetatud kinnistu oli abikaasade ühisvara. Kohtutäitur tegi 17.12.2009.a täiteasjades 140/2009/1058, 140/2007/1421, ja 140/2009/2980 otsuse tulemi jaotamise kohta.
2.Hageja esitas 15.12.2009.a täitemenetluses koos võlgniku O K’iga avalduse ja teatas, et enampakkumisel müüdud kinnistu xxxx, kuulub ühisvara hulka, millest 80% kuulub hagejale ja 20% võlgnikule. Sissenõudja Eesti Krediidipank AS ei ole täitemenetluses esitanud hagi ühisvara jagamiseks ning seega pole ta vaidlustanud ühisvara proportsioone.
3.Hageja on TMS § 108 lg 1 sätestatud muu asja suhtes eesõigust omav isik ning hageja on 15.12.2009.a koos võlgnikuga esitanud täitemenetluses avalduse, milles on kokku leppinud, et ühisvarast 80% kuulub hagejale ja 20% võlgnikule. Seega on hagejal õigus 80% enampakkumise tulemist peale sissenõudja Eesti Krediidipank AS-i nõude rahuldamist summas 144 920.31 krooni. Kohtutäitur ei ole 17.12.2009.a otsust põhjendanud, miks tulemi jaotamisel jaotati H I’ile 392 000 krooni. Täituri otsusest tulenevalt tulemi jaotamisel osalesid menetlusosalistena teise järjekoha (kohtuliku) hüpoteegipidajana H I ja sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ning täiteasjas 2-104/2009/1058 on arestitud kinnisasi nr xxxx, s.o esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud Eesti Krediidipank AS-i nõue.
4.Hageja nõustus täituri otsusega, et täituri otsuse punktis 2.1. toodud nõue TMS § 105, § 106 lg 2, AÕS § 346 lg 1 alusel kuulub väljamaksmisele täies ulatuses koos täituri tasu ja täitekuluga. Seega kuulub tulemist 750 000 krooni mahaarvamisele 192 384 krooni, sh Eesti Krediidipank AS-i nõue 144 920.31 krooni, täituri tasu 16 285.64 krooni ja täiekulud 31 178.30 krooni. Ülejäänud summast 557 618.75 kroonist 80% kuulub hagejale ja hageja ei ole nõus täituri otsuse punktiga 2.2 ja kogu ülejäänud tulemi jaotamisega. Hageja ei ole nõus täituri otsusega 392 000 krooni ulatuses teise järjekoha hüpoteegiga tagatud H Ii nõude rahuldamisega, sest nõude alusena toodud Viru maakohtu 23.01.2009.a otsus nr 2-03-646 ei ole jõustunud ja TMS § 105, § 108 lg 4, AÕS § 363 lg 2, § 364 alusel täituril ei olnud õigust nõuet teise järjekoha nõudena käsitlemiseks ja raha deponeerimiseks.
5.Hageja palus TMS § 105 lg 1, § 108 lg 7 alusel tunnistada nõuet täiteasjas nr. 140/2009/1058 80%-le tulemist peale Eesti Krediidipank AS-i nõude rahuldamist summas 144 920.31 krooni ning täituri tasu 16 285.64 krooni ja täitekulude 31 178.30 krooni mahaarvamist.
2 (5)
2-10-33808
MENETLUSE KÄIK
6.Koos hagiga esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks.
7.Viru Maakohtu 26.08.2010.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
8.Viru Maakohtu 04.10.2010.a kohtumäärusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja hageja vabastati hagiavalduselt 35 000 krooni riigilõivu tasumisest.
9.16.11.2010.a võttis kohus hagi menetlusse ja nõudis kostjatelt vastuste esitamist. Hagi koos lisadega on kostjatele isiklikult kätte toitematud, kostjale 1 20.11.2010.a, kostjale 2 17.11.2010.a. Kostjad kirjalikke vastuseid hagile ei esitanud.
10.Kohus määras asja arutamisele 31.03.2011.a toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil pooled nõustusid asja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega. Kostja 2 teatas oma soovist esitada kirjalik vastus hagile ja palus anda talle täiendav tähtaeg hagile vastamiseks.
KOHTUTÄITURI VASTUVÄITED.
11.14. aprillil 2011.a esitatud vastuses kohtutäitur hagiga ei nõustunud. Vastuse kohaselt kinnistu müüdi enampakkumisel 15.12.2009.a ja kinnistu oli koormatud kahe hüpoteegiga. Esimesel järjekohal oli hüpoteek Eesti Krediidipank AS-i kasuks ning teisel järjekohal kohtulik hüpoteek H I’i kasuks. Täitemenetlus viidi läbi esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Tulemi jaotamisel on rahuldatud mõlemad hüpoteegiga tagatud nõuded täies ulatuses.
12.II järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks summas 392 000 krooni on H I 14.12.2009.a, s.o tähtaegselt (enne enampakkumist) esitanud avalduse koos Viru Maakohtu 23.01.2009.a otsusega nr 2-03-646 ja Viru Ringkonnakohtu 17.11.2009.a korraldava määrusega. Seega TMS § 105, § 108 lg 4, § AÕS § 363 lg 2, § 364 aluses käsitles täitur H I’i nõuet II järjekoha nõudena TMS § 106 lg 2 mõistes summas 392 000 krooni (kohtuliku hüpoteegi summa oli 400 000 krooni). Kohtuotsus tsiviilasjas 2-03-646, mille täitmiseks kohtulik hüpoteek seati, on jõustunud. Nõude summa on täituri poolt H Iile üle kantud.
HAGEJA SEISUKOHT
13.Kostja 2 vastuse saamisest ja sellele kirjaliku seisukoha esitamise vajadusest teatas kohus hagejale. Kostja vastus koos lisadega on 25.04.2011.a hagejale isiklikult kätte toimetatud. Hageja ei esitanud kirjalikku seisukohta kostja 2 vastusele.
MENETLUSE KÄIK
14.20. mai 2011.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja dokumentaalsete tõendite, avalduste ja taotluste esitamiseks kuni 15.06.2011.a.
15.Pooled täiendavaid taotlusi, avalduse ega dokumentaalseid tõendeid kohtule esitanud ei ole.
3 (5)
2-10-33808
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus tutvunud hagiavaldusega ja kostja 2 vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
17.Hagi tagamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 155 lg 1 alusel poole taotlusel võib kohus hagi määrusega tagada. Hagi tagamist lubatakse asja kogu menetluse kestel, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Alates 01.01.2006.a kehtiva TsMS § 377 lg 1 esimese lause kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 lg 1 hagi tagamiseks võib kohus seada nõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamtusse kantud.
18.Viru Maakohtu kinnistusosakonna 27.07.2007.a tõendi kohaselt kinnistule asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx kanti 10.09.2002.a hüpoteek summas 300 000 krooni Eesti Krediidipank AS-i kasuks ja 09.12.2003.a kanti kohtulik hüpoteek summas 400 000 krooni kostja 1- H I’i kasuks (t. lk. 115, 116). Viru Maakohtu 23.01.2009.a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-03-646 kohaselt 05.12.2003.a esitas hageja H I selle tsiviilasja raames hagi tagamise taotluse. 09.12.2003.a kohtumäärusega rahuldati hagi tagamise taotlus ja seati kinnistule xxxx, kohtulik hüpoteek hageja H I’i kasuks summas 400 000 krooni (t. lk. 98 -112).
19.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad täitedokumentidest, sh jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Hagejal ei ole vaidlust tsiviilasja 2-03-646 raames hagi tagamiseks kostja 1 kasuks kinnistule Xxxx, kohtuliku hüpoteeki summas 400 000 krooni seadmise üle. Kuna hagi tagamise eesmärk on tulevase kohtulahendi täitmise tagamine, siis oli ka kostjal 12 õigus nõuda tema kasuks tehtud lahendi täitmist tagatise realiseerimise arvelt. 09.12.2009.a esitas kostja 2 täiturile avalduse ja teatas vastavalt TMS § 108 lg 1, et temal on rahaline nõue võlgniku O K’i vastu summas 392 000 krooni (t. lk. 96, 97). Täituri vastuse kohaselt sai ta kostja 1 avalduse 14.12.2009.a. Enampakkumine toimus 15.12.2009.a.
20.TMS § 105 lg 1 sätestab, et kohtutäitur jaotab asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht. Eeltoodust tulenevalt koormatud kinnisasja sundvõõrandamisega ei lõppenud hagi tagamise abinõu kostja 1 suhtes. Täituri poolt kostja 1 kasuks vahendite deponeerimata jätmisel jätaks täitur kostjat 1 kohtulahendiga tema kasuks seatud hagi tagamise abinõust ilma, millega rikuks täitur kostja 1 õigusi ja teeks kostja 1 kasuks tsiviilasjas 2-03-646 tehtava lahendi täitmise võimatuks. Viru Maakohtu 23.01.2009.a kohtuotsusega rahuldati kostja 1 hagi O K’i vastu ja mõisteti O K’ilt H Ii kasuks põhivõlg 300 000 krooni ja leppetrahv 92 000 krooni. Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2010.a kohtuotsusega jäeti esimese astme kohtu kohtuotsus muutmata. Kohtuostus on jõustunud. Seega tulemi jaotamisel täitur on lähtunud seadusest.
4 (5)
2-10-33808
21.Õige ei ole hagiavalduses toodud väide vaidluse puudumise kohta hagejale ja tema abikaasale kuuluvate ühisvara osade üle. Kostjate kasuks seatud hüpoteegid olid kantud kinnistusraamatusse. See aga tähendab seda, et hageja kui kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omanik oli koormatistest teadlik. Kuna hageja ei ole hüpoteegikandeid vaidlustanud, siis tuleb asuda seisukohale, et kinnistusraamatu kanded olid õiged. AÕS § 119 lg 1 järgi tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Hageja ei ole tõendanud kinnisasja jagamist ja asjas ei ole esitatud notariaalselt tõestatud lepingut või kohtulahendit hageja ja O K’i poolt ühisvara - kinnisasja Xxxx, jagamise kohta. Seega hagejale ei ole saanud kuuluda 80% ühisvarast ja tal ei ole tekkinud õigust 80% ulatuses tulemile.
22.Eeltoodu alusel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
24.Kohtuotsus tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik
(allkiri)
Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 15. septembril 2011. a. Nooremreferent
Lea Herne
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.