E R, A K, A K hagi MTÜ Salme Jahimeeste Selts vastu juriidilise isiku organite otsuste tühisuse tuvastamise nõudes või alternatiivselt juriidilise isiku organite otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hagihind 1595 eurot Hagejad:
1.E R ( )
2.A K (
3.A K ( Hagejate esindaja vandeadvokaat Kersti Põld (Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ - Tallinna 11, 93819 Kuressaare)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja MTÜ Salme Jahimeeste Selts (registrikood 80009593, asukoht: Kasekese 1, Salme alevik, Salme vald 93201 Saaremaa, seaduslikud esindajad juhatuse liikmed: Priit Paomees, Raivo Ess, Madis Sepp, Uno Nõgu) Kostja esindaja vandeadvokaat Ott Saame (Advokaadibüroo Concordia Lennuki 22 Tallinn 10145) Kirjalik menetlus
2.Tuvastada MTÜ Salme Jahimeeste Selts juhatuse 20.10.2010 otsuse, millega juhatus arvas MTÜ-st Salme Jahimeeste Selts välja E R, A K ja A K, tühisus ning tuvastada MTÜ Salme Jahimeeste Selts 11.12.2010 üldkoosoleku otsuse tühisus.
3.Taastada E R, A K ja A K liikmelisus MTÜ-s Salme Jahimeeste
2-11-7785 Selts. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hagejate menetluskulud kostja kanda.
2.Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
3.Välja mõista MTÜ-lt Salme Jahimeeste Selts hagejate E R, A K ja A K kasuks menetluskulud summas 1154.55 € ( so riigilõiv 319.55€ ja õigusabikulud 835 €; hageja E R 480,72 €, sellest riigilõiv 106,52 € ja õigusteenuse tasu 374,20 €; hageja A K 336,92 €, sellest riigilõiv 106,52 € ja õigusteenuse tasu 230,40 €; hageja A K 336,92 €, sellest riigilõiv 106,52 € ja õigusteenuse tasu 230,40 €).
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata.
ASJAOLUD
I. Maakohtu menetluses on E R, A K, A K hagi MTÜ Salme Jahimeeste Selts vastu juriidilise isiku organite otsuste tühisuse tuvastamise nõudes või alternatiivselt juriidilise isiku organite otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hagejad paluvad juhindudes TsÜS § 32, § 38 lg 1 ja 2, MTÜS §16 lg 3, § 24 lg 1, § 241 lg 1-2 ning TsMS § 162 lg 1-2:
1.1.Tuvastada MTÜ Salme Jahimeeste Selts juhatuse 20.10.2010 otsuse, millega juhatus arvas MTÜ-st Salme Jahimeeste Selts välja E R, A K ja A K, tühisus ning tuvastada MTÜ Salme Jahimeeste Selts 11.12.2010 üldkoosoleku otsuse tühisus, või alternatiivselt: tunnistada kehtetuks MTÜ Salme Jahimeeste Selts juhatuse 20.10.2010 otsus, millega juhatus arvas MTÜ-st Salme Jahimeeste Selts välja E R, A K ja A K, ning MTÜ Salme Jahimeeste Selts 11.12.2010 üldkoosoleku otsus, millega üldkoosolek jättis juhatuse 20.10.2010 otsuse kehtima.
1.2.Taastada E R, A K (K) ja A K (K) liikmelisus MTÜ-s Salme Jahimeeste Selts.
1.3.Jätta menetluskulud kostja kanda, pannes kostjale kohustuse hüvitada hagejate menetluskulud, s.h kostjatele kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. II. Asjaolud 2.1 2.2 2.3
E R (hageja I) on Salme Jahimeeste Seltsi (edaspidi: Salme JS) asutajaliige, olles selle õiguseelneja Salme jahisektsiooni liige alates 1964. aastast. A K (hageja II) on Salme JS liige alates 2007. aastast ja A K (hageja III) on Salme JS liige olnud 6-7 aastat. 20.10.2010.a toimus Salme JS juhatuse koosolek, kus juhatus otsustas arvata hagejad Salme JS-st välja (lisa 3, lk 1). Hagejad ei nõustunud Salme JS juhatuse 20.10.2010.a otsusega ja esitasid juhatusele
2-11-7785
2.4 2.5 2.6
kirjaliku vastuväite otsuse kohta (lisad 5-7). Juhatus ei olnud nõus oma otsust muutma, nii esitasid hagejad Salme JS üldkoosolekule avaldused (kaebused) juhatuse otsuse tühistamiseks (lisad 8-10). 11.12.2010 toimus Salme JS üldkoosolek. Üldkoosolek jättis hagejate avaldused rahuldamata ega tühistanud 20.10.2010.a juhatuse otsust, millega hagejad Salme JS-st välja arvati (lisa 3, lk 2-3). Teade üldkoosoleku otsuse kohta saadeti hagejatele postiga 21.12.2010 (lisad 12-14). Üldkoosoleku protokolli ja selgelt formuleeritud üldkoosoleku otsust hagejatele ei saadetud. Salme JS väljastas üldkoosoleku protokolli hagejaid esindavale advokaadile teabenõude alusel 25.01.2011.a (lisad 15-17).
III. Nõude põhjendus
3.1.MTÜ Salme JS juhatuse 20.10.2010 otsus on ebaseaduslik
3.1.1.Hagejad kutsuti 20.10.2010.a toimunud Salme JS juhatuse koosolekule kutse edastamisega telefoni teel sama päeva lõuna paiku. Juhatuse koosolekule sai kohale ilmuda E R. A K ja A K nii lühikese etteteatamisega koosolekule minna ei saanud, kuna olid seotud eelnevalt kavandatud tööülesannetega. Koosolekule ilmumise takistusest informeerisid nad koosoleku kutse esitajat telefoni teel. Koosoleku kutse telefoni teel edastamisel ei teavitatud hagejaid, et juhatuse koosoleku päevakorras on nende Salme JS liikmete hulgast välja arvamise otsustamine. Salme JS juhatuse 20.10.2010 koosoleku protokolli on märgitud, et koosolek on kokku kutsutud päevakorrapunkti „Salme JS liikmete käitumise arutelu, seoses Tehumardi jahimeeste ja maaomanike MTÜ-s tegutsemises" arutamiseks. Seega oli liikmete seltsist väljaarvamise küsimuse arutamine ja otsustamine juhatuse koosolekul hagejatele üllatav.
3.1.2.Salme JS põhikirja (lisa 2) punktis 2.9 on ette nähtud, et seltsi liikmest väljaarvamise ja jahipidamisõiguse peatamise küsimuse arutamine toimub juhatuse koosolekul. Arutamise juurde kutsutakse asjaosaline. Asjaosalise mõjuva põhjuseta kohale mitteilmumisel tehakse otsus tagaselja. Salme JS põhikirjas ega mittetulundusühingute seaduses ei ole sätestatud juhatuse koosoleku kokku kutsumise korda ega juhatuse koosoleku toimimusest etteteatamise tähtaega, kuid tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 32 sätestatud üldisest kohustusest järgida omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet, ei saa pidada õiguspäraseks hagejate teavitamist juhatuse koosolekust ainult mõni tund ette ja hageja II ning hageja III suhtes otsuse tegemist tagaselja, kui nad erakordselt lühikese etteteatamisega koosolekule kohale ilmuda ei saanud. Hea usu põhimõte hõlmab ausat ja mõlema poole huve arvestavat suhtumist oma kohustuste täitmisesse ning kohustust arvestada üksteise Õigustatud huvidega. Salme JS juhatuse käitumine sellele standardile ei vasta.
3.1.3.Salme JS juhatuse 20.10.2010 koosoleku protokolli kohaselt on juhatus, kuulanud ära E R poolt esitatud argumendid leidnud, „et seoses Salme JS-ile vastu töötamises ja usalduse kuritarvitamisega omakasu eesmärgil arvata välja E R liikmeskonnast Salme JS Põhikirja punkti 2.6 lõik 2.6.6 alusel". Samas otsustas juhatus „arvata välja Salme JS liikmeskonnast K A, A K Salme JS punkti 2.6 lõik 2.6.6 alusel". Juhatuse protokollis on märge: „Seoses juhatuse otsusega on Salme JS-ist välja arvatud jahimehed kohustatud tagastama väike ja suuruluki load kümne päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, samas peatub ka igasugune jahitegevus Salme JS jahimaadel".
3.1.4.Juhatus on otsuse alusena osundanud Salme JS põhikirja punktile 2.6, milles on sätestatud seltsi liikmete kohustused. Põhikirja punkti 2.6.6 järgi on seltsi liige kohustatud hoidma seltsi vara ja mitte kahjustama oma tegevusega seltsi mainet. Hagejate Salme JS liikmeskonnast väljaarvamisel põhikirja „punkti 2.6 lõik 2.6.6 alusel" ei ole juhatus välja toonud mingeid faktilisi asjaolusid ega teo kirjeldust, mida hagejatele ette heidetakse, ehkki MTÜS § 16 lg-st 3 tuleneb otsuse põhjendamise kohustus. Juhatuse otsuses ei ole näidatud selle vastuvõtmise faktilist alust, otsus ei ole kontrollitav ja on seetõttu ebaõige. Juhatus, võttes vastu motiveerimata otsuse, on
2-11-7785 rikkunud TsÜS §-s 32 sätestatud hea usu põhimõtet.
3.1.5.Taganemata seisukohast, et juhatuse otsus on põhjendamatu, motiveerimata ja seetõttu arusaamatu ning ebaseaduslik, märgime, et Salme JS põhikiri, mittetulundusühingute seadus ega mingi muu õigusakt ei pane jahiseltsi liikmele kõrgendatud lojaalsuskohustust, konkurentsikeeldu ega ka keeldu olla samaaegselt mitme jahiseltsi liige, mistõttu E Rle ette heidetav Salme JS-le „vastu töötamine ja usalduse kuritarvitamine omakasu eesmärgil" ei saa olla aluseks tema seltsi liikmete hulgast väljaarvamisele. A K ja A K puhul puudub juhatuse otsuses igasugune põhjendus nende seltsist väljaarvamise põhjuste kohta. Salme JS põhikirja p 2.8 järgi on seltsist väljaarvamine raskeim sanktsioon jahiseaduse, jahieeskirjade, põhikirja, seltsi kodukorra ja jahigruppide eeskirjade nõuete mittetäitmise ning distsiplineerimatuse eest. Hagejate käitumises ei ole juhatus ühtki eeltoodud loetelusse puutuvat rikkumist välja toonud. Arvates hagejad Salme JS-st välja, on juhatus rakendanud seltsi liikmete suhtes distsiplinaarvõimu, rikkudes põhikirja nõudeid.
3.1.6.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 3 järgi tuleb mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Juhatus küll saatis hagejatele posti teel 20.10.2010 koosoleku protokolli koopia, kuid protokollist ei selgu hagejate Salme JS-st väljaarvamise põhjused.
3.1.7.Juhatuse 20.10.2010 otsus rikub hagejate õigusi: 1) hagejate õigust vabale eneseteostusele - õigust kuuluda Salme JS-i. Hagejate seltsi liikmeks vastuvõtmisel on aktsepteeritud nende vastavust seltsi põhikirja p 2.1. nõuetele; 2) põhiseaduse § 17 kohaselt ei või kellegi au ega head nime teotada. Hagejate motiveerimata ja sisulise põhjenduseta otsusega Salme JS-st väljaarvamisega on haavatud hagejate au ja väärikust; 3) juhatuse otsusega kaasneb hagejatele kui aktiivsetele jahimeestele reaalne tegevuspiirang - hagejad on kohustatud tagastama jahiload ja neil puudub Õigus jahitegevuseks Salme JS jahimaadel (jahiseaduse § 9, § 34 lg 3).
3.1.8.Eelpool toodud põhjendustel on Salme JS juhatuse 20.10.2010 otsus hagejate Salme JS-st väljaarvamise kohta hagejate õigusi rikkuv ning TsÜS § 32 ja § 38 lg 2 alusel vastuolu tõttu heade kommetega tühine.
3.2.MTÜ Salme Jahiseltsi 11.12.2010 üldkoosoleku otsus on tühine
3.2.1.Salme JS juhatuse 20.10.2010 otsuse ärakiri väljastati hagejatele posti teel, hagejad said otsuse kätte 28.10.2010.
3.2.2.Salme JS põhikirja p 2.9. järgi tuleb juhatuse poolt tehtud otsuse ärakiri saata seltsi liikmele kümne päeva jooksul vastava otsuse tegemise päevast arvates. Põhikirja punktis 2.10 on sätestatud, et seltsi liikme mittenõustumisel juhatuse poolt tehtud otsusega on temal õigus kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul otsuse ärakirja saamise päevast alates.
3.2.3.Hagejad ei nõustunud Salme JS juhatuse 20.10.2010 otsusega nende seltsist väljaarvamise kohta ja esitasid Salme JS üldkoosolekule kaebuse (pöördumise) juhatuse otsuse peale (lisad 8-10).
3.2.4.Juhatus kutsus seltsi üldkoosoleku Ku 11.12.2010.a. Üldkoosoleku teade avaldati seltsi veebilehel www.salmejahiselts.ee (lisa 11).
3.2.5.11.12.2010 üldkoosolek otsustas: „Hääletuse tulemusena jäi kehtivaks juhatuse 20.10.2010 koosoleku otsus välja arvata Salme Jahiseltsi liikmeskonnast E.R, A.K ja A.K ja peatada nimetatud isikutele igasugune jahitegevus Salme JS piirkonnas" (lisa 3 lk 2).
3.2.6.MTÜS § 20 lg 2 järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras. MTÜS § 20 lg 5 järgi peab üldkoosoleku
2-11-7785 kokku kutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜS § 20 lg-s 6 on sätestatud, et üldkoosoleku Kokku kutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku Kokku kutsumise teate saatmiseks.
3.2.7.Salme JS üldkoosoleku Kokku kutsumise nõuded on ette nähtud seltsi põhikirja punktis 4.11., mille järgi tuleb üldkoosoleku Kokku kutsumisest ette teatada kirjalikult vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise aeg ja koht ja selle päevakord.
3.2.8.Salme JS 11.12.2010 üldkoosoleku Kokku kutsumisel rikuti seaduses ja põhikirjas ette nähtud üldkoosoleku Kokku kutsumise korda: 1) üldkoosoleku teade avaldati ainult Salme JS veebilehel (lisa 11). Teate juures puudub selle avaldamise aeg, puudub võimalus kontrollida, kas on järgitud 7päevase etteteatamise nõuet; 2) üldkoosoleku Kokku kutsumisel rikuti kirjaliku ette teatamise nõuet. Üldkoosolekust kirjaliku etteteatamise vorminõuet saab analoogia põhjal sisustada TsÜS § 78 lg-s 1 sätestatuga - kirjaliku vormi järgimine eeldab adressaadile teate edastamist dokumendi vormis teate esitaja poolt omakäeliselt allkirjastatuna. Neile nõuetele veebilehel avaldatud üldkoosoleku teade ei vasta; 3) üldkoosoleku teates avaldatud päevakord ei vasta koosolekul tegelikult arutatule ja on eksitav. Üldkoosoleku teates on märgitud päevakorrapunkti all nr 2 „E.R, A.K, A.K avalduste arutelu". Salme JS põhikirja p 4.4.13 järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse seltsi liikmeks vastuvõtmisest keeldumise ja seltsist väljaarvamise otsusega mittenõustumise peale esitatud kaebuste lahendamine. Faktiliselt arutas üldkoosolek hagejate kaebusi juhatuse 20.10.2010 otsuse peale, millega juhatus hagejad seltsist välja arvas. Avaldatud koosoleku päevakorra järgi ei ole võimalik aru saada, et üldkoosolekul tulevad arutamisele kaebused seltsi juhatuse otsuse peale.
3.2.9.TsÜS § 38 lg-s 2 on sätestatud, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. MTÜS § 24' lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku Kokku kutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Riigikohus on 08.04.2008 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-22-08 (p 11) leidnud, et kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku Kokku kutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse. 3.2.10.Salme JS üldkoosoleku 11.12.2010 otsus on vastavalt MTÜS § 24" Ig-le 1 tühine, kuna otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku Kokku kutsumise korda. 3.2.11.Kohtupraktikas on järjekindlalt peetud äriühingu osanikele või aktsionäridele koosoleku toimumisest või selle päevakorrast õigel ajal teatamata jätmist piisavalt oluliseks rikkumiseks, et lugeda koosolekul vastu võetud otsused tühiseks (vt nt Riigikohtu 05.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 24; Riigikohtu 17.06.2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-02, p 20; 29.01.2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p-d 13, 14; 08.04.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-08, p 11; 08.10. 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p-d 19, 20). Leiame, et samad põhimõtted laienevad -tulenevalt TsÜS § 38 kohaldumisest kõikidele juriidilistele isikutele - ka mittetulundusühingutele. 3.2.12.Eeltoodust lähtuvalt palume tuvastada Salme JS üldkoosoleku 11.12.2010.a otsuse
2-11-7785 tühisus ja taastada hagejate liikmelisus MTÜ-s Salme Jahiselts. 3.2.13.Hagejatel on Salme JS üldkoosoleku 11.12.2010 otsuse tühisuse tuvastamise vastu õiguslik huvi hagiavalduse punktis 3.1.7 toodud põhjendustel.
3.3.Alternatiivnõue: tunnistada Salme JS juhatuse 20.10.2010 otsus ja üldkoosoleku 11.12.2010 otsus kehtetuks
3.3.1.TsMS § 370 lg 2 järgi võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. TsMS § 370 lg-st 2 lähtuvalt esitame alternatiivse nõude tunnistada Salme JS juhatuse 20.102.2010 otsus ja üldkoosoleku 11.12.2010 otsuse kehtetuks, kui kohus ei rahulda nõuet tuvastada juhatuse otsuse ja üldkoosoleku otsuse tühisus.
3.3.2.MTÜS §-s 16 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirja sätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Salme JS põhikirja punkti 2.11 kohaselt teeb seltsi liikme väljaarvamise ja jahipidamisõiguse peatamise lõppotsuse üldkoosolek. MTÜS § 16 lg 4 järgi võib juhul, kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.
3.3.3.Hagejad esitasid Salme JS üldkoosolekule põhikirja punktis 2.10. ettenähtud korras kaebuse juhatuse 20.10.2010 otsuse peale.
3.3.4.Ehkki MTÜS-s ja Salme JS põhikirjas ei ole kehtestatud üldkoosoleku otsusele sisu- ja vorminõudeid, tuleneb MTÜS § 16 lg-st 3, et liikme väljaarvamise otsus peab olema põhjendatud. Salme JS 11.12.2010 üldkoosoleku otsuses puudub igasugune põhjendus hagejate seltsist väljaarvamise otsuse lõppotsuse tegemise kohta.
3.3.5.Hagejatele ei saadetud MTÜS § 16 Ig-s 3 ettenähtud korras põhjendatud otsust nende Salme JS-st väljaarvamise kohta. Hagejatele saadeti posti teel üksnes teade sisuga: „Seoses üldkoosoleku hääletustulemustega on juhatuse otsus kehtiv" ühes hääletuse protokolliga.
3.3.6.TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Salme JS üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik ja hagejate huve riivav neil samadel põhjendustel, millistel põhjendustel on ebaseaduslik ja hagejate õigusi rikkuv Salme JS juhatuse 20.10.2010 otsus (hagiavalduse punktid 3.1.4 kuni 3.1.7). MTÜS ja Salme põhikiri lubavad liikme mittetulundusühingust tema tahte vastaselt välja arvata ainult liikme süülise käitumise korral. Sellise väljaarvamisotsuse tegemine eeldab liikme poolt mittetulundusühingut kahjustava või põhikirja nõudeid rikkuva käitumise tuvastamist ja põhjendatud otsuse tegemist. Kõnealusel juhul ei ole juhatus ega üldkoosolek seaduse ja põhikirja nõudeid järginud ja on võtnud vastu Salme JS põhikirjaga vastuolus oleva otsuse.
3.3.7.Eeltoodud põhjendustel paluvad hagejad tunnistada Salme JS juhatuse 20.102.2010 otsus ja üldkoosoleku 11.12.2010 otsuse kehtetuks ja taastada hagejate liikmelisus MTÜ-s Salme Jahimeeste Selts. Hagejad paluvad hagimenetluse menetluskulud jätta kostja kanda, pannes temale kohustuse hüvitada hagejate menetluskulud. Hagejate menetluskulude summaline suurus on 1154,55 €, sealhulgas riigilõiv 319,55 € ja õigusabikulud 835 €. Hagejad kinnitavad, et nimetatud õigusabikulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hagejad eraisikutena ei ole käibemaksukohustuslased ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejad on menetluskulusid summaliselt kandnud järgmiselt: hageja E R 480,72 €, sellest riigilõiv 106,52 € ja õigusteenuse tasu 374,20 €; hageja A K 336,92 €, sellest riigilõiv 106,52 € ja õigusteenuse tasu 230,40 €; hageja A K 336,92 €, sellest riigilõiv 106,52 € ja õigusteenuse tasu 230,40 €;
2-11-7785 Õigusteenuse tasu on asjas kujunenud järgmiselt:
1.MTÜ Salme Jahimeeste Selts juhatuse 20.10.2010.a otsusega tutvumine; E.Rle MTÜS ja TsÜS normide ja MTÜ juhtorganite otsustele kaebuse esitamise võimaluse selgitamine, soovituste andmine seoses MTÜ Salme Jahimeeste Selts üldkoosolekuga, et vältida kohtumenetlust ja asi lahendada kohtueelses menetluses - 23.11.2010 30 min, tunnihind 1500 krooni; esitatud E.Rle arve nr 10216 summas 750 krooni (47,93 €);
2.MTÜ Salme Jahimeeste Selts poolt E.Rle saadetud dokumentidega tutvumine, hagi esitamiseks vajaliku teabe saamiseks MTÜ juhatusele teabenõude koostamine 29.12.2010.a - 1 tund, tunnihind 1500 krooni; esitatud arve nr 10243 tasumiseks E.Rle, arve summa 1500 krooni (95,87 €);
3.Faktiliste asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega tutvumine, kohtupraktika analüüs, hagiavalduse koostamine ja hagi lisade formeerimine, hagiavalduse teksti ja nõuete klientidega kooskõlastamine ning e-toimiku süsteemi kaudu hagi kohtule esitamine: 12.01.2011 kell 1000 - 1230; 23.02.2011 kell 1100 - 1330 ja 25.02.2011 kell 1400 - 1500 (hagiavaldus 7 lehel ühes 17 lisaga), Ku 6 tundi, tunnihind 86,48 €, millest iga hageja tasus 1/3. Esitatud arved E.Rle, A.Kle ja A.Kle vastavalt nr 11041, 11042 ja 11043, igaühele summas 172,80 €, Ku 518,40 € (3 x 172,80).
4.Kostja avaldusega hagi õigeksvõtmise kohta tutvumine, hagi õigeksvõtmise õiguslike tagajärgede hagejatele selgitamine, kohtu nõudel seisukoha andmine kostja avalduse kohta: 07.04.2011 kell 1630-1730 ja 21.04.2011 kell 1115-1215, 2 tundi, tunnihind 86,48 €, millest iga hageja tasus 1/3. Esitatud arved E.Rle, A.Kle ja A.Kle vastavalt nr 11086, 11087 ja 11088, igaühele summas 57,60 €, Ku 172,80 € (3 x 57,60).
KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja võtab eelmenetluses hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet /tl. 82/. Kostja kinnitab, et on teadlik hagi õigeksvõtuga kaasnevatest tagajärgedest. Kostja palub võtta vastu MTÜ Salme Jahimeeste Seltsi hagi õigeksvõtt E R, A K ja A K hagis MTÜ Salme Jahimeeste Seltsi vastu. Kostja vastuväited hagejate menetluskulude nõudele on järgmised. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse kohaselt taotlevad hagejad kostjalt õigusabikulude väljamõistmist summas 1154,55 eurot, sealhulgas riigilõiv 319,55 eurot ja õigusabikulud 835 eurot. Hagejad on lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäära puhul ekslikult leidnud, et lähtuda tuleb Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008.a määruse nr 137 §-is 2 sätestatud piirmäärast 12 800 eurot. Hagejate poolt esitatud nõude kohta sätestab TsMS § 131 lg 2 üheselt, et hagi hinnaks on 1595 eurot. Seega on teiselt poolelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks antud juhul 1600 eurot ning hagejate menetluskulud ei moodusta mitte 15%, vaid 52% lepingulise esindaja teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärast. Võttes arvesse, et kotja võttis hagi kohe õigeks, tegemist on lihtsa vaidlusega ning asjas ei ole ühtegi istungit toimunud, on tegemist ebamõistlikult suurte kuludega. Kostja avaldab käesolevaga, et ei nõustu hagejate õigusabikulude suurusega. Kulud õigusabile, mille hüvitamist hagejad taotlevad, ei ole ajaliselt proportsionaalsed tehtud tööde mahuga, mistõttu on hagejate poolt taotletavad õigusabikulud ebamõistlikult suured. Kostja on seisukohal, et hagejate esindamiseks käesolevas asjas väidetavalt kulunud 9,5 töötundi ei vasta hagejatele tegelikult käesoleva tsiviilasja raames osutatud õigusabile, mida kostja peaks hüvitama. Töötundide selline maht ei ole mõistlik ega proportsionaalne arvestades kohtuasja lihtsust ning asjaolu, et kostja võttis juba esimeses menetlusdokumendis hagi õigeks. Alljärgnevalt analüüsib kostja hagejate menetluskulude nimekirja alusel hagejatele õigusabina osutatud üksikuid teenuseid: 1)MTÜ Salme Jahimeeste Selts juhatuse 20.10.2010.a otsusega tutvumine; E.Rle MTÜS ja TsÜS normide ja MTÜ juhtorganite otsustele kaebuse esitamise võimaluse selgitamine, soovituste andmine seoses MTÜ Salme Jahimeeste Selts üldkoosolekuga, et vältida
2-11-7785 kohtumenetlust ja asi lahendada kohtueelses menetluses (arve nr 10216, kestus 0,5 tundi, tunnihind 1500 krooni). 2)MTÜ Salme Jahimeeste Selts poolt E.Rle saadetud dokumentidega tutvumine, hagi esitamiseks vajaliku teabe saamiseks MTÜ juhatusele teabenõude koostamine (arve nr 10243, kestus 1 tund, tunnihind 1500 krooni). Kostja on seisukohal, et nimetatud õigusteenus ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga, vaid kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludega. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-63-10 punktis 12 leidnud, et kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel nõuda. Seetõttu ei kuulu nimetatud kulutused kostja poolt hüvitamisele. 3) Faktiliste asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega tutvumine, kohtupraktika analüüs, hagiavalduse koostamine ja hagi lisade formeerimine, hagiavalduse teksti ja nõuete klientidega kooskõlastamine ning e-toimiku süsteemi kaudu hagi kohtule esitamine (arved nr 11041, 11042 ja 110436, kestus 6 tundi, tunnihind 86,48 eurot). Kostja on seisukohal, et materjalidega tutvumiseks kulutatud aeg ei ole mõistlik ega proportsionaalne arvestades asjaolu, et hagejate esindaja on varasemalt juba kahel korral asja materjalidega tutvunud. Kostja leiab, et antud staadiumis oli uudseks informatsiooniks teabenõude kaudu saadud materjal ning nõustub hüvitama sellega tutvumiseks kulunud ajana 0,2 tundi. Kostja leiab, et aastast-aastasse korratud Riigikohtu praktika hagiavaldusse lisamine ei võta advokaadilt, kes oma ametist tulenevalt Riigikohtu praktikaga niikuinii kursis on (või peaks olema), olulist ajakulu. Kohtupraktika analüüsi ning hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks peab kostja maksimaalselt 2 tundi. Hagiavalduse teksti ja nõuete klientidega kooskõlastamise põhjendatud ajakuluks peab kostja 0,2 tundi. Hagi lisade formeerimine ning e-toimiku süsteemi kaudu hagi kohtule esitamine on advokaadi igapäevatöö toimingud, millele kuluv aeg on minutite küsimus. Kostja on nõus aktsepteerima nimetatud toimingutele kulunud mõistliku ajana 0,2 tundi. Kostja on seega seisukohal, et põhjendatud ajakuluks käesolevas punktis nimetatud toimingute tegemiseks on 2,6 tundi. Sellises mahus on kostja nõus hagejate kulud hüvitama. 4)Kostja avaldusega hagi õigeksvõtmise kohta tutvumine, hagi õigeksvõtmise õiguslike tagajärgede hagejatele selgitamine, kohtu nõudel seisukoha andmine kostja avalduse kohta (arved nr 11086, 11087 ja 11088, kestus 2 tundi, tunnihind 86,48 eurot). Kostja on seisukohal, et ühelauselise avaldusega tutvumise mõistlik ajakulu on maksimaalselt paar minutit. Minutite küsimus on ka hagi õigeksvõtu õiguslike tagajärgede selgitamine. Võttes arvesse, et hagejate seisukoht kostja avaldusele on sisuliselt ühe lehekülje pikkune ning tegemist on sisult väga lihtsa menetlusdokumendiga (3⁄4 sellest moodustab hagejate seisukoht menetluskulude kandmise osas), peab kostja antud punktis välja toodud teenuste põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Sellises mahus on kostja nõus hagejate kulud hüvitama. Eeltoodule tuginedes on kostja kokkuvõtvalt seisukohal, et hagejate esindaja poolt osutatud õigusabi kulud on mõistlikud ja vajalikud 3,1 tunni ulatuses. Arvestades Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ tunnitasu määra, milleks on 86,48 eurot, on hageja nõus hüvitama kostjale õigusabile kulunud summana 268,09 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.
2-11-7785 Eeltoodu alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa.
4.TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Hagejad on enne kohtusse pöördumist juhtinud kostja tähelepanu vaidlustatud juhatuse otsuse õigusvastasusele, samuti enne üldkoosolekut ja üldkoosolekul juhtinud kostja tähelepanu vastu võetava otsuse õigusvastasusele (vt avaldused ja pöördumised, mis on esitatud hagiavalduse lisadena 5 -10 lk 22-32), kuid kostja sellele soovitult ei reageerinud. Hageja E R on kostjale teinud ettepaneku liikmelisuse ennistamiseks ka veel enne kohtusse pöördumist 11.01.2011 (t.l. 90). Seega on kohtu hinnangul kostja andnud oma käitumisega põhjuse kohtusse pöördumiseks ja menetluskulud tuleb seetõttu jätta kostja kanda, pannes temale kohustuse hüvitada hagejatele nende poolt kantud menetluskulud. Hagejate menetluskuludeks on 1154,55 €, sealhulgas riigilõiv 319,55 € ja õigusabikulud 835 €. Vastavalt TsMS § -le 131 on osaühingu või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul on hagihind 1/10 aktsia- või osakapitalist. Osaühingu või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul ei loeta hagihinda väiksemaks kui 1595 eurot ja suuremaks kui 31 955 eurot (lg 1). Muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi hind on 1595 eurot. Käesoleval juhul on hagejad esitanud muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi, s.t hagi hind on 1595 eurot. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 järgi on riigilõiv hagihinna 1595 eurot puhul 319,55 eurot. Hagejad on nimetatud suurused riigilõivu tasunud /t.l. 114/ ja kostja peab selle summa hagejatele hüvitama. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäära puhul tuleb antud juhul lähtuda TsMS §-st 175 ja Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008.a määruse nr 137 §-is 2 sätestatud piirmäärast, mille kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Hagejate õigusabi kogukulu 835 eurot moodustab seega maksimaalsest piirmäärast 15%, mida ei saa pidada ülemäära suureks ning kohtu hinnangul on hagejate kulud õigusabile ajaliselt vastavalt esitatud kohtukulude nimekirjale ja kuludokumentidele proportsionaalsed tehtud tööde mahuga ja antud juhul põhjendatud.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.