Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

30.08.2010 kuulutati välja OÜ N pankrot. 28.02.2011 toimus nõuete kaitsmise koosolek. Hageja nõuet tunnustati summas 334 464,84 eurot. Kostjad vaidlesid hageja nõudele vastu summas 162 398,77 eurot. Hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 09.03.2006 laenuleping. Viivise määr oli 0,15% päevas. 10.03.2006 anti võlgnikule laenulimiit 297 828,28 eurot. Hageja nõue koosneb põhivõlast summas 297 828,28 eurot, intressist 7 871,34 eurot ja viivisest 190 311,24 eurot, kokku 496 010,86 eurot. Kostjate vastus Kostjad vaidlevad vastu hageja viivisnõudele summas 162 398,77 eurot. See on nõude osa, mis ei ole tagatud pandiga. Kostjad lähtusid viivise määrast 0,022% päevas, millest tulenevalt oleks viivise summa 27 912,47 eurot. Kostjad jätsid tunnustamata (190 311,24 - 27 912,47=) 162 398,77 eurot. Kostjad leiavad, et viivise määr on ebamõistlikult suur ning kohtu kaudu võib nõuda selle vähendamist mõistliku suuruseni. Leping lõppes 30.06.2009. Hageja esitas nõude 08.09.2010. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, miks ta võlga varem ei nõudnud ning on viivitades pahatahtlikult võlga kasvatanud. Hageja ei ole välja toonud asjaolu, mis viitaks sellele, et viivise ulatuses oleks talle kahju tekkinud. Laenuleping on sõlmitud ka tüüptingimustena ning seda võlgnikuga läbi ei räägitud. Kohtu põhjendused Faktilistes asjaoludes puudub vaidlus. 30.08.2010 kuulutati välja OÜ N pankrot. 28.02.2011 toimus nõuete kaitsmise koosolek. Hageja esitas nõude summas 496 863,31 eurot. Hageja nõuet tunnustati summas 334 464,84 eurot. Kostjad vaidlesid hageja nõudele vastu summas 162 398,77 eurot (t lk 9-11, 41-43). Hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 09.03.2006 laenuleping. Viivise määr oli 0,15% päevas (t lk 12-24). 10.03.2006 anti võlgnikule laenulimiit 297 828,28 eurot (t lk 25). Hageja laenulepingust tulenev nõue koosneb põhivõlast summas 297 828,28 eurot, intressist 7 871,34 eurot ja viivisest 190 311,24 eurot, kokku 496 010,86 eurot. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Pankrotiseaduse § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Käesolevas vaidluses peab kohus tuvastama, kas hageja esitatud viivisenõue on ebamõistlikult suur või mitte. Hageja on esitanud nõude pankrotivõlgniku vastu põhiosas 297 828,28 eurot, intressiga 7 871,34 eurot ja viivisega 190 311,24 eurot, kokku 496 010,86 eurot. Kohus leiab, et sellises osas nõutud viivis ei ole ebamõistlikult suur. Kohtupraktika on aktsepteerinud viivist kuni põhivõla ulatuseni. Käesoleval juhul viivis põhivõla ulatuseni ei küündi. Samuti on kohtupraktika asunud seisukohale, et võlausaldajale ei saa aegumistähtaja sees seada kohustust oma nõude maksmapanemiseks. Võlausaldaja võib kaotada võimaluse kohustuse täitmiseks vaid juhul, kui see on esitatud pärast aegumistähtaja möödumist ja võlgnik nõuab aegumise kohaldamist. Täiendava tähtaja sätestamist aegumistähtaja sees ei ole peetud õigeks. Nõude maksmapanek aegumistähtaja jooksul ei ole vastuolus heade kommetega. Pooltel on õigus kokku leppida viivise suuruses. Antud juhul on viivise määraks kokku lepitud 0,15% päevas. Kuivõrd kohus on seisukohal, et hageja rahaliselt nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur, ei saa jõuda ka seisukohani, et lepingus kokku lepitud viivise määr on ebamõistlikult suur. Sellest lähtudes ei saa kohus jõuda ka järeldusele, et tegemist on tühise tüüptingimusega VÕS § 42 järgi. Arvetada tuleb, et hageja on pankrotimenetluses esitanud pankrotivõlgniku vastu oma lõpliku nõude. Kohus nõustub hagejaga, et antud viivise nõudmiseks ei pea hageja tõendama kahju tekkimist. Seetõttu peab kohus hageja nõuet põhjendatuks ja rahuldab hagi.

OÜ N pankrotihaldur leiab, et hageja nõude rahuldamine on tõenäoline vahemikus 65 108,54 – 91 233,59 eurot. Seega antud hagiga tunnustatava nõude osa hagejal tõenäoliselt sisse nõuda ei õnnestu. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-120-09 kohaselt on antud hagi hind Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 125 järgi hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. Seega on hagihind 0 eurot. TsMS § 165 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.