lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-57612/30

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 01.07.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-10-57612/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.07.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1549
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-10-57612

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mare Merimaa, Kaupo Paal, Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.07.2011.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-57612

Tsiviilasi

Swedbank ASi hagi Boriss Belikovi vastu võlgnevuse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.02.2011 otsus

Tsiviilasja hind maakohtus / apellatsioonimenetluses

6057,44 eurot / 6864,77 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Boriss Belikovi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Tallinn), volitatud esindaja Silva Kark Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Boriss Belikov (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), tehinguline esindaja Aleksei Smelov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 23.02.2011.a otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu kostja, Boriss Belikov ́i kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Mõista Boriss Belikov ́ilt riigi tuludesse välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv summas 639,11 eurot. Vastav rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates. Tasumisega viivitamisel tuleb maksta viivist riigi tuludesse välja mõistetud summalt alates raha riigi tuludesse välja mõistava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-10-57612 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.18.11.2010. a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 107 410,29 krooni, millest põhivõlg on 94 778,34 krooni, intress perioodi 30.03.2010 kuni 04.10.2010 eest on 10 388,25 krooni ja viivis perioodi 30.03.2010 kuni 17.11.2010 eest 2243,70 krooni. Lisaks palus hageja välja mõista alates 18.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale 04.11.2009 laenulepingu nr 09-090298-VV alusel 96 674 krooni, intressimääraga 18% aastas. Laenu tagastamise tähtaeg oli 23.11.2014. Kostja kohustus laenu põhiosa ja intressi osamakse tasuma iga kuu 23. kuupäeval. Alates 30.03.2010 kuni 30.09.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses seitsme üksteisele järgneva intressimaksega. 29.06.2010 kirjas teatas hageja, et kui kostja võlgnevust hiljemalt 14.07.2010 ei kustuta, ütleb hageja lepingu üles. 04.10.2010 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles. 17.11.2010 seisuga on kostja võlgnevus kokku 107 410,29 krooni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja jäi küll laenu ja intressi tasumisega viivitusse, kuid oli ja on endiselt valmis tasuma võlgnevuse vastavalt poolte vahel sõlmitud graafikule. Kostja ei suutnud oma kohustusi täita temast sõltumatutel majanduslikel põhjustel. Kostja teatas sellest hagejale ning palus oodata majandusliku olukorra paranemiseni. Kostja sai 29.06.2010 kirja lepingu ülesütlemise kohta kätte koos hagiavaldusega. Kostja ei ole abielus ja on ebaõige, et ta on kirja saanud 01.07.2010 oma naise vahendusel. Laenulepingu ülesütlemine on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 kohaselt, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Kuivõrd kostja ei ole tahteavaldust kätte saanud, ei ole laenuleping üles öeldud ja kehtib. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 23.02.2011. a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 6864,77 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.11.2010 kuni põhinõude 6057,44 euro tasumiseni. Kohtuotsuse kohaselt puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 04.11.2009 laenulepingu nr 09090298-VV (toimik lk 11-16), mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse kokkulepitud rahasumma ning kostja kohustus tasuma laenu põhiosa ja intressi osamakse iga kuu 23. kuupäeval. Kostja ei ole lepingu sõlmimist, laenusumma saamist ning lepingujärgsete maksetega võlgnevusse jäämist vaidlustanud ja kohus luges need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-10-57612 Poolte vahel 04.11.2009 sõlmitud laenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on 04.11.2009 lepingus kokku leppinud intressimääras 18% aastas. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt 107 410,29 krooni ja lisanduva viivise tasumist. Summa kujuneb tagastamata laenu põhiosast 94 778,34 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressist 10 388,25 krooni ajavahemikul 30.03.2010 kuni 04.10.2010 ja sissenõutavaks muutunud viivisest 2243,70 krooni ajavahemiku 30.03.2010 kuni 17.11.2010 eest. Kohus leidis, et kostja vastuväited, mille kohaselt hageja tahteavaldus ei vasta TsÜS § 69 lg 3 tingimustele, lepingu ülesütlemise tahteavaldus ei ole jõustunud TsÜS § 69 järgi ning leping on endiselt kehtiv, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisele. TsÜS § 69 regulatsioon on dispositiivne ning võimaldab pooltel kokku leppida seaduses sätestatust erineva tahteavalduste kättetoimetamise ja jõustumise korra. Antud juhul on pooled laenulepingu punktis 15.4 kokku leppinud, et lepinguga seotud teated saadetakse kirjaga teise poole aadressil. Teatis, mille üks pool on teisele poolele saatnud kirjaga lepingus või hilisemas teatises tähendatud aadressil, loetakse kättesaaduks, kui teatise postitamisest on möödunud viis pangapäeva. Hageja edastas 29.06.2010 teatise lepingu ülesütlemise kohta kostja lepingujärgsele aadressile. Kohtu hinnangul vastab teate edastamine lepingu punktis 15.4 kokkulepitud tingimustele ning seega on lepingu ülesütlemise tahteavaldus kostjale kättetoimetatud ning jõustunud. Eeltoodust lähtudes rahuldas kohus hagi täies ulatuses. Apellatsioonkaebus

4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus hindas meelevaldselt lepingu punkti 15.4. Kohus jättis arvestamata, et lepingu punktis 14.1 toodud juhtudel (lepingu ülesütlemisel), annab pank teate üle allkirja vastu või saadab tähitud kirjaga. Seega leppisid pooled lepingu punktis 15.4 kokku, et ülesütlemise teade peab olema üle antud teisele poolele allkirja vastu ja selline teade loetakse teatavaks tehtuks ainult sellise tingimuse täitmisel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks laenulepingu ülesütlemise teate kätte saanud. Seega ei ole hageja lepingut üles öelnud ja see kehtib. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-10-57612

Ringkonnakohtu seisukoht

6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks alust. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus asus õigesti seisukohale, et pooltevahelise laenulepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks olevad tahteavaldused tuleb lugeda kostja poolt kätte saaduks. Kostja märkis apellatsioonkaebuses õigesti, et laenulepingu p-i 15.4. kohaselt tuli laenulepingu ülesütlemise teade edastada kostjale allkirja vastu või tähitud kirjaga, kuid 29.06.2010.a ei saatnud hageja kostjale mitte lepingu ülesütlemise teadet, vaid hoiatuskirja, millega andis kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumiste lõpetamiseks ja milles hoiatas kostjat, et võlgnevuste likvideerimata jätmisel ütleb hageja lepingu üles. Maakohus luges õigesti tõendatuks, et 29.06.2010.a kiri saadeti kostjale lepingu p-s 15.4. kohaselt, st postitati kostja poolt hagejale teatavaks tehtud aadressil. Kostja kinnitas kohtule, et lepingu ülesütlemisavalduse sai ta kohtu vahendusel, koos hagiavaldusega kätte ja t lk 28 kohaselt on see kostjale allkirja vastu, tähitud kirjaga kätte toimetatud. Sellel põhjusel ei saa kostja ainuke väide, millele tuginedes ta maakohtu otsust vaidlustab, tingida maakohtu otsuse tühistamist.
8.Apellant taotles apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi ja palus vabastada ennast apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus tegi 21.04.2011.a määruse, millega vabastas kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kostjal tuli apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda lõivu summas 639,11 eurot. TsMS § 190 lg-st 2 tulenevalt tuleb vastav summa kostjalt riigi tuludesse välja mõista. Vastav kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates (TsMS § 179 lg 5). Maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist TsMS § 179 lg-s 9 sätestatud ulatuses. Menetluskulude jaotus
9.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Mare Merimaa

Kaupo Paal

Gaida Kivinurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja