Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu üles. Hagejale teadaolevalt on 29.06.2010 kirja vastu võtnud kostja naine 01.07.2010. 04.10.2010 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles. 17.11.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 107 410,29 krooni, sealhulgas põhiosa 94 778,34 krooni, intress perioodi 30.03.2010 kuni 04.10.2010 eest 10 388,25 krooni ja põhiosa viivis perioodi 30.03.2010 kuni 17.11.2010 eest 2 243,70 krooni. Hageja palub eeltoodud summa välja mõista kostjalt. Lisaks eeltoodule nõuab hageja viivist alates 18.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt hageja kasuks välja viivis. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja vastus Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja tunnistab laenusumma ja intressi tasumisega võlgnevusse jäämist, kuid oli ja on endiselt valmis tasuma võlgnevuse vastavalt poolte vahel sõlmitud graafikule. Kostjast sõltumatutel majanduslikel põhjustel ei suutnud kostja oma kohustusi täita, kostja teatas sellest hagejale ning palus oodata majandusliku olukorra paranemiseni. Hageja 29.06.2010 kirja lepingu ülesütlemise kohta sai kostja kätte alles koos hagiavaldusega 08.12.2010. On ebaõige, et kostja on kirja kätte saanud 01.07.2010 oma naise vahendusel. Kostja ei ole abielus, naist tal ei ole. Laenulepingu ülesütlemine on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 kohaselt, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Kuivõrd kostja ei ole tahteavaldust kätte saanud, ei ole laenuleping üles öeldud ja kehtib. Kostja leiab, et seetõttu on kõik hageja nõuded põhjendamatud. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustub kirjaliku menetlusega. Kohtu põhjendused Nii hageja kui ka kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et pooled on 04.11.2009 sõlminud laenulepingu (t lk 11-16). Lepingu kohaselt kohustus hageja andma kostja kasutusse kokkulepitud rahasumma ning kostja kohustus tasuma laenu põhiosa ja intressi osamakse iga kuu 23. kuupäeval. Kostja ei ole lepingu sõlmimist, laenusumma saamist ning lepingujärgsete maksetega võlgnevusse jäämist vaidlustanud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Poolte vahel 04.11.2009 sõlmitud laenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on 04.11.2009 lepingus kokku leppinud intressimääras 18% aastas. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt 107 410,29 krooni ja täiendava viivise tasumist. Summa kujuneb tagastamata laenu põhiosast 94 778,34 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressist 10 388,25 krooni ajavahemikul 30.03.2010 kuni 04.10.2010 ja sissenõutavaks muutunud viivisest 2 243,70 krooni ajavahemiku 30.03.2010 kuni 17.11.2010 eest. Kostja ainus vastuväide hageja nõuetele on, et kostja ei ole kätte saanud hageja teadet lepingu ülesütlemise kohta (t lk 17). Kostja leiab, et lepingu ülesütlemise tahteavaldus ei ole jõustunud TsÜS § 69 järgi ning leping on endiselt kehtiv. Lepinguga seotud tahteavalduste osas sätestab üldreegli TsÜS § 69 lg 3, mille kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja väitel hageja tahteavaldus nendele tingimustele ei vasta. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisele. TsÜS § 69 regulatsioon on dispositiivne ning võimaldab pooltel kokku leppida seaduses sätestatust erineva tahteavalduste kättetoimetamise ja jõustumise korra. Antud juhul ongi pooled laenulepingu punktis 15.4 kokku leppinud, et lepinguga seotud teated saadetakse kirjaga teise poole aadressil. Teatis, mille üks pool on teisele poolele saatnud kirjaga lepingus või hilisemas teatises tähendatud aadressil, loetakse kättesaaduks, kui teatise postitamisest on möödunud viis pangapäeva. Hagiavalduse lisadest nähtuvalt on hageja edastanud 29.06.2010 teatise lepingu ülesütlemise kohta kostja lepingujärgsele aadressile XXXTallinnas. Kohtu hinnangul vastab teate edastamine lepingu punktis 15.4 kokkulepitud tingimustele ning seega on lepingu ülesütlemise tahteavaldus kostjale kättetoimetatud ning jõustunud. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 107 410,29 krooni ehk 6 864,77 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 18.11.2010 kuni põhinõude 6 057,44 eurot täieliku tasumiseni. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest ja Euroopa Keskpanga ametlikust vahetuskursist. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud kostja BB kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.