Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Hagi õigeksvõtul põhinev
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-28514
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank hagi MLi vastu võla nõudes
Hagi hind
2 324,72 eurot (36 373,89 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010, E-post: [email protected]); Hageja esindaja: Aili K (XXX); Kostja: ML(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Margus Viira (Kentmanni advokaadibüroo; E-post: [email protected] )
esindajad
Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse, milles võtab hagi õigeks. Kostja kaotas oma töökoha ja ei suutnud enam maksta igakuiseid laenu- ja intressimakseid. Kostja on vastuses märkinud, et esitab peale tema seisundit kinnitavate dokumentide saamist ametiasutustest koheselt dokumendid Harju Maakohtule tema kui füüsilise isiku suhtes pankrotimenetluse algatamiseks ning on soovinud, et kohus annaks kostjale võimaluse pankrotiavalduse esitamiseks Harju Maakohtule 10 päeva jooksul. Kostja ei ole seniajani kohtule pankrotiavaldust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenuleping on leping, millega kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kandnud menetluskulu summas 479,34 eurot (7 500,00 krooni) riigilõivu tasumisel hagimenetluses, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.