Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Anneli A (XXX); Kostja: RN(isikukood XXX, XXX).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Mõista kostjalt RN(RN) hageja Swedbank AS kasuks välja 4922 (neli tuhat üheksasada kakskümmend kaks) eurot ja 16 senti, millest 3855,94 eurot on põhivõlgnevus, 583,35 eurot intress ning 482,87 eurot hagiavalduse esitamise ajaks (23.03.2011.a) sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt RN(RN) hageja Swedbank AS kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 3855,94 eurot määras Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas alates hagiavalduse esitamisest 23.03.2011.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja RN kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja pöördus hagiavaldusega Harju Maakohtu poole 23.03.2011.a ning nõudis kostjalt võlgnevuse väljamõistmist. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 08.06.2011.a istungil andis kohus hagejale aega viiviste ja intresside arvestuse esitamiseks hiljemalt 15.06.2011.a. Kohus andis kostjale aega hageja viiviste ja intresside arvestusele vastamiseks hiljemalt 22.06.2011.a. Pooled teatasid kohtule 08.06.2011.a istungil, et nad on nõus asja edasise kirjaliku menetlusega. Kohus teatas pooltele, et kohtulahend tehakse teatavaks 30.06.2011.a.
HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Swedbank ja RN15.12.2008.a laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 62 100,99 krooni. Laenulepingu punkti 7.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi lepingus märgitud määras, mis oli sama lepingu punkti 2.7 järgi 20% aastas. Lepingu kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale laenumakseid iga kuu 15. kuupäeval. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 15.12.2013.a.
5.Laenulepingu punkti 6.1 järgi kohustus kostja tasuma makseid maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Lepingu punkti 14.1.2. järgi oli hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda lepinguliste kohustuste kohest täitmist. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja kostjale 22.07.2009.a teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, paludes kostjal tasuda võlgnetava summa ning andes talle täiendava tähtaja. Hageja hoiatas kostjat, et kui võlgnevust täiendavalt antud tähtaja jooksul ei tasuta, loeb hageja lepingu ülesöelduks. Vaatamata meeldetuletusele kostja täiendavat võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu ühepoolselt üles.
6.Kostja oma võlgnevust ei tasunud. Kostja võlgnevus lepingu järgi on põhiosas 3855,94 eurot ning intressi osas 583,35 eurot. Lepingu üldtingimuste punkti 10.1 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma viivist. Viivise määraks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 toodud määr. Kuivõrd kostja jättis tasumata laenu osamaksed maksepäevadel, arvestas hageja tasumata põhiosa maksetelt viivist. Pärast lepingu ülesütlemist 08.09.2009.a arvestas hageja viivist laenulepinguliselt võlgnevuselt. Hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks
Lk (6) 2
muutunud viivise summaks 482,87 eurot. Hageja võlgnevus laenu põhiosamaksete osas oli 3 855,94 eurot ja intressi osas 583,35 eurot. Õiguslikult viitas hageja VÕS § 8 lõikele 2, § 76 lõikele 1, §-le 100, § 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6, § 101 lõikele 2 ning § 113 lõikele 1.
7.Harju Maakohtu 08.06.2011.a istungil märkis hageja, et kostja tasus ühekordselt ainult ühe põhiosa makse 11.05.2011.a, muid makseid kostja teinud ei ole. Hageja leidis, et tema intressimäär ei ole liigkasuvõtjalik, sest mitmetel kiirlaenude andjatel on see 600% aastas. Laenuandjal on õigus otsustada, millistel tingimustel ta oma toodet müüb. Hageja viitas Riigikohtu lahendile 3-2-1-108-02, kus Riigikohus ei lugenud oluliselt suuremat intressi määra liigkasuvõtjalikuks. 15.06.2011.a esitas hageja kohtule täpsustatud viiviste ja intresside arvestuse.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
8.Kostja võttis omaks hageja nõude põhivõlgnevuse osas, kuid kostja ei tunnistanud kõrvalnõudeid ehk hageja intressi ja viivise nõuet. Kostja leidis, et temal puudub asjas ühepoolne süü, kuna kostja laenumaksete tasumata jätmise põhjuseks oli kehv majanduslik olukord, mille läbi muutusid kostja sissetulekud väiksemaks ja olulisel määral suurenes laenukoormus.
9.Kohtule 05.05.2011.a esitatud täiendavates vastuväidetes leidis kostja, et ta sooviks maksta põhivõlgnevuse tagasi osamaksetena, kuid hageja intresside ja viiviste ning menetluskulude nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja leidis, et intressi ja viivise nõue on põhjendamatult suur ning on käsitletav liigkasuvõtmisena. Hageja käitub pahatahtlikult, sest kostja on talle selgitanud, et tal puuduvad praegu rahalised vahendid. Kostja ei võinud pangalaenu võtmisel ette näha, et tal tekivad majanduslikud raskused. Hageja pakkus kostjale laenu kergekäeliselt. Alternatiivselt palus kostja, et kohus vähendaks hageja intresside ja viiviste nõuet.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele.
11.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 15.12.2008.a laenuleping, millest tulenevalt anti kostjale laenu summas 62 100,99 krooni ning mille kohaselt tuli kostjal tasuda laen igakuiste maksetena koos intressiga, mille määraks oli 20% aastas. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja jättis lepingulised kohustused täitmata, mille tagajärjel ütles hageja lepingu 08.09.2009.a üles. Kostja on tunnistanud lepingust tulenevat põhivõlgnevust summas 3 855,94 eurot. Kostja ei tunnistanud hageja nõuet viiviste ja intressi osas, kuna pidas neid nõudeid liigkasuvõtjalikeks, viidates muuhulgas Riigikohtu lahendile 3-2-1-87-10. Kostja leidis, et tema ainsana ei ole süüdi tekkinud olukorras, kuna hageja andis talle laenu liiga kergekäeliselt ning kostjal tekkisid kehva majandusliku olukorra tõttu makseraskused, mida ta laenulepingu sõlmimisel ei osanud ette näha.
12.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust hageja viivise ja intressinõude rahuldamata jätmisele. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele (kohtu pöördumine 27.04.2011.a, toimiku lk 48, Harju Maakohtu 08.06.2011.a istungi protokoll lk 57) välja toonud, millisel õiguslikul
Lk (6) 3
alusel ta hageja viivise ja intressi nõudele vastu vaidleb ning milline oleks selline viivise ja intressi määr, mis kostja arvates ei oleks liigkasuvõtjalik.
13.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi nõuda kohustuse täitmist ning p 6 järgi viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi ehk viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg 1 alusel on intressimääraks seaduse järgi poolaasta kaupa Eurooa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
14.Hageja nõudis kostjalt viivist seaduses sätestatud viivise määra järgi, milline määr ei saa kohtu hinnangul olla liigkasuvõtjalik. Seaduses sätestatud viivise määra alusel arvestatud viivise summat ei ole ka kohtu hinnangul võimalik vähendada VÕS § 162 lg 1 alusel, kuna vähendada saab vaid ebamõistlikult suurt viivist ning seaduses sätestatud määrale vastav viivis ei ole ebamõistlikult suur.
15.Kostja on leidnud, et hageja soovitud intressi ja viivist tuleks vähendada vastavalt Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, kuid kostja on siinkohal ebaõigesti mõistnud erinevusi leppetrahvi, viivise ja intressi vahel, mida kohus kostjale selgitas Harju Maakohtu 08.06.2011.a istungil (istungi protokoll toimiku lk 57). Riigikohus on oma 26.10.2010.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10 käsitlenud leppetrahvi ja viivise vähendamist olukorras, kus lepinguline viivis ületas seaduses sätestatud viivise määra. Nimetatud Riigikohtu lahend ei puuduta laenulepingulise intressi vähendamist.
16.Riigikohus on oma 22.10.2001.a otsuse nr 3-2-1-108-02 punktis 10 leidnud, et kahe aasta kohta laenuintressi 72%-line kokkulepe ei ole iseenesest vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Põhiseaduse § 32 lg 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Laenuandjal on põhimõtteliselt õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, nagu igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava kauba või teenuse eest. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta hinna suurust. Samuti on Riigikohus leidnud 29.01.2007.a otsuse nr 3-2-1-137-06 punktis 22, et ainuüksi ebaproportsionaalselt kõrgele laenuintressile tuginedes ei saa lugeda vähemalt üldjuhul laenulepingut tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega, kuid seda on võimalik tühistada (vaidlustada) raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. Lühiajalise tagatiseta laenu puhul ei saa Riigikohtu arvates suuremat intressimäära pidada iseenesest selliseks, mis annaks aluse lugeda tehingu tehtuks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja mis võiks seetõttu olla lähtekohaks tehingu tühistamisele.
17.TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
Lk (6) 4
18.TsÜS § 86 lg 3 näeb ette, et kui TsÜS § 86 lg 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muuhulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
19.Eesti Panga andmete kohaselt oli keskmine tarbijakrediidi kulukuse määr 2008.a detsembris, mil poolte vahel sõlmiti laenuleping, 24,2% (andmed avaldatud Eesti Panga veebilehel www.eestipank.info). Poolte vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr aastas 22,88%, olles seega madalam keskmisest tarbijakrediidi kulukuse määrast. Seejuures on tegemist laenulepinguga, millel puudus tagatis. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja väited on põhjendamatud ning lepingulist kokkulepet intressi määra kohta ei saa pidada liigkasuvõtjalikult suureks. Laenulepingu poolte vastastikuste kohustuste väärtus ei ole heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas. Laenulepingute puhul tuleb tasuda intressi, kuna VÕS § 397 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
20.Kostja ei ole kohtu hinnangul välja toonud ega tõendanud muid asjaolusid, millistest tulenevalt oleks tal õigus jätta oma lepingulised kohustused osaliselt või tervikuna täitmata või millistest tulenevalt võiks pooltevahelist laenulepingut viivise või intressi määra osas lugeda tühiseks.
21.VÕS § 103 lg 1 näeb ette, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 alusel vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja ei ole kohtu hinnangul välja toonud ega tõendanud mistahes sellise asjaolu esinemist, mida VÕS § 103 lg 2 alusel võiks lugeda vääramatu jõu asjaoluks. Võimalike majanduslike raskuste tekkimisega pärast laenulepingu sõlmimist tuli kostjal kui mõistlikul isikul kohtu hinnangul arvestada ning kostja majanduslik toimetulek on asjaolu, mida kostjal on võimalik mõjutada.
22.Eeltoodust kogumis lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4922 (neli tuhat üheksasada kakskümmend kaks) eurot ja 16 senti, millest 3855,94 eurot on põhivõlgnevus, 583,35 eurot intress ning 482,87 eurot hagiavalduse esitamise ajaks (23.03.2011.a) sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 3855,94 eurot viivise määraga Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas alates hagiavalduse esitamisest 23.03.2011.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni
23.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult
Lk (6) 5
menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (6) 6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.