Vastustaja (kostja) – Portlif Grupp OÜ (registrikood: 10856512), esindaja advokaat Margus Kiir
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 30. novembri 2010 otsus muutmata arvestades käesolevas otsuses esitatud põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta
menetlusosaliste menetluskulud Robert Sprengki
(OÜ Hestacom pankrotihaldur) kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Hestacom (pankrotis) pankrotihaldur Robert Sprengk esitas 06.04.2010 maakohtule hagi Portlif Grupp OÜ vastu võlgnevuse 377 440 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 24.03.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-79971 välja OÜ Hestacom pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Robert Sprengk. OÜ Hestacom on valmistanud kostjale kolm mahutit koos lisatöödega. Kostja on tööd vastu võtnud ning selle kohta on allkirjastatud tööde vastuvõtmise aktid. OÜ Hestacom on esitanud kostjale 07.07.2008 arve nr 35 summas 395 064 krooni tasumise tähtajaga 14.07.2008 ja 07.08.2008 arve nr 41 summas 358 720 krooni tasumise tähtajaga 14.08.2008. Arve nr 35 summast on kostja 24.07.2008 tasunud 95 064 krooni ja 01.10.2008 50 000 krooni. Arve nr 41 summast on kostja tasunud 231 280 krooni. Kokku on kostja võlgnevus arvete nr 35 ja 41 alusel OÜ Hestacom ees 377 440 krooni. Kostja on 21.11.2008 esitanud OÜ-le Hestacom ettepaneku tasaarvestuse teostamiseks, soovides tasaarvestada oma võlgnevust summas 377 440 krooni OÜ Hestacom võlgnevusega kostjale summas 351 640 krooni, mis on tekkinud kostja poolt OÜ-le Hestacom 19.11.2008 esitatud arve nr 163 alusel. Akti nr 67/08 kohaselt on kostja valmistanud VKG territooriumil 10.10.2008 sõlmitud lepingu alusel torustikku UTT – 3000 mahus 1 490 inimtöötundi, mille maksumuseks on 200 krooni tund. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja VKG territooriumil OÜ Hestacom kasuks töid teostanud. OÜ Hestacom teostas VKG objektil töid AS Kohimo alltöövõtjana ning teostas töid kuni oktoober 2008. Hageja oli seisukohal, et kostjal puudus nõue hageja vastu ning tasaarvestust ei ole teostatud ja tasaarvestus ei ole kehtiv. 19.11.2010 esitas hageja kohtule nõude vähendamise avalduse, mille kohaselt on hageja nõudeks kostja vastu 349 240 krooni, kuna OÜ Hestacom (pankrotis) on 19.11.2010 esitanud kostjale tasaarvestusavalduse summas 28 200 krooni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et kostjal puudub hageja ees võlgnevus, kuna võlgnevus on kehtivalt tasaarvestatud, mida on kinnitanud ka OÜ Hestacom ajutine pankrotihaldur kohtule esitatud aruandes. Kostja tasaarvestatud nõue oli olemasolev ja reaalne. AS VKG Oil ja AS Kohimo vahel oli 18.03.2008 sõlmitud töövõtuleping ehitus-montaažitööde teostamiseks AS VKG Oil tegutsemiskohas Kohtla-Järvel. Tööde sisuks oli seadme UTT – 3000 kondensatsiooni jaoskonna torujuhtme ehitus. AS Kohimo sõlmis tööde läbiviimiseks alltöövõtulepingu OÜ-ga Hestacom. OÜ Hestacom pöördus tööde teostamise tellimusega kostja poole. Kuna OÜ Hestacom oli õigussuhtes alltöövõtja, kooskõlastas kostja oma tegevuse ka AS-ga Kohimo. Tööd teostati kostja tööjõu ja seadmetega ning pooled leppisid tööde tellimisel kokku ligikaudse mahu ja töötaja tunnitasu (200 krooni/tund, lisandub käibemaks), samuti oli kokkulepe selles, et tööde maksumus tasaarvestatakse kostja võlgnevusega vastavas osas. 20.11.2008 andis kostja OÜ-le Hestacom tööd üle. Pooled fikseerisid tööde üldmahu ja üldmaksumuse ning kinnitasid tekkinud maksekohustuse vastuväideteta. 20.11.2008 esitas kostja OÜ-le Hestacom arve nr 163 summas 351 640 krooni. 21.11.2008 esitas kostja OÜ-le Hestacom tasaarvestuse avalduse, mis kinnitati OÜ Hestacom seadusliku esindaja poolt ning tagastati kostjale. Peale tasaarvestust moodustas kostja võlgnevus OÜ Hestacom ees 25 800 krooni, mis on samuti tasaarvestatud, 01.06.2010 OÜ Hestacom pankrotihaldurile väljastatud kostja arvega nr 0106/01.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 30. novembri 2010 otsusega hagi rahuldamata ning mõistis TsMS § 162 lg 1 alusel kostja menetluskulud välja hagejalt ja jättis hageja menetluskulud TsMS § 190 lg 7 alusel riigituludesse täies ulatuses välja mõistmata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohus aktsepteeris OÜ Hestacom poolt kostjale esitatud arvete nr 35 ja 41 tasaarvestamist kostja poolt OÜ-le Hestacom esitatud arvega nr 163, kuna seda tõendab ajutise halduri aruanne, millega ka hageja ise on 15.03.2009 toimunud kohtuistungil nõustunud (Viru Maakohtu 24.03.2009 määruse p 15). Kostja poolt OÜ-le Hestacom töö tegemine on tõendatud kostja koostatud aktiga nr 67/08, 19.11.2008, mida on oma allkirjaga kinnitanud ka OÜ Hestacom, ning selle alusel kostja poolt OÜ-le Hestacom esitatud arvega nr 163, 19.11.2008, mille OÜ Hestacom on samuti vastu võtnud. Kohtuistungil on üle kuulatud tunnistajad V.V. ja A.T. , kes kinnitasid kostja poolt tööde teostamist OÜ-le Hestacom. Kostja töötajad kasutasid objekti asukohas töö teostamise perioodil ka pesemisruume (tl 27-31). Tuginedes VÕS § 197 lg-le 1, kohtule esitatud arvetele, tasaarvelduse kokkuleppele 21.11.2008, tunnistajate ütlustele ning Viru Maakohtu 24.03.2009 määrusele tsiviilasjas nr 2-08-79971 luges kohus tasaarvestuse toimunuks ning kostja võlajäägiks OÜ-le Hestacom 25 800 krooni. Hageja on esitanud kostjale 19.11.2010 tasaarvestuse avalduse summas 28 200 krooni ning esitanud kohtule nõude vähendamise avalduse, nimetatud summat oma nõudest kostja vastu maha arvates. Hageja on oma nõuet vähendanud peale kohtu poolt antud seisukoha esitamise tähtaega (peale 08.11.2010) ning ka peale kostjale antud seisukoha esitamise tähtaega (peale 15.11.2010). Varasemat tasaarvestust ei ole hageja kinnitanud. Kohus on arutanud võlgnevuse summas 377 440 krooni väljamõistmist ning nõude summa on jäänud muutumatuks kuni kohtu poolt pooltele antud viimaste selgituste andmise tähtajani, ning ei ole andnud hagejale luba nõude suurendamiseks või vähendamiseks peale kohtu poolt antud tähtaega. Kui pooled on nõus tegema tasaarvestusi, mis on veel tegemata, võivad nad teha seda kohtuväliselt.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Hestacom (pankrotis) pankrotihaldur R. Sprengk esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. novembri 2010 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja mõista OÜ-lt Portlif Grupp OÜ Hestacom (pankrotis) kasuks välja võlgnevus 349 240 krooni ning jätta menetluskulud OÜ Portlif Grupp kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on üllatav ja põhjendamata kohtu seisukoht, et 21.11.2008 tasaarvestuse ettepanek on poolte kokkulepe tasaarvestuse tegemise kohta. Nimetatud dokumenti ei saa käsitleda tasaarvestuse avaldusena, vaid ainult ettepanekuna tasaarvestuse tegemiseks. Ka kostja ei ole väitnud, et 21.11.2008 dokument oleks poolte leping tasaarvestuse tegemise kohta; 2) pidi tunnistaja, OÜ Hestacom juhatuse liikme, ütluste järgi kostja oma võlgnevuse tööga tasa tegema. Nimetatud ütlus ei kinnita automaatse tasaarvestuse kokkuleppe olemasolu, vaid seda, et pooltel võis olla kavatsus tulevikus tasaarvestus teha, milline õigus võis mõlemal poolel olla ka vastavalt seadusele; 3) ei ole OÜ Hestacom pankrotimääruses esitatud asjaolusid ja OÜ Hestacom pankrotihaldur ei ole kinnitanud poolte vahel tasaarvestuse tegemist. Kohtu selline seisukoht on väär ja üllatuslik. Pankrotimäärusest selgub, et OÜ Hestacom nõuete nimekirjas oli nõudeõigus OÜ Portlif Grupp vastu summas 25 800 krooni. Tegemist oli OÜ Hestacom raamatupidamise andmetega, millega ei saa kujundada poolte suhteid. Raamatupidamine on ettevõtte sisemine toiming, on muutuv ja ei lõpeta õiguseid ega kohustusi; 4) ei välista VÕS § 198 iseenesest tasaarvestuse tegemist suulise avalduse või poolte kokkuleppe (vastava lepingu) kohaselt. Samas käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et kostja oleks esitanud suulise tasaarvestuse avalduse, vastupidi, tasaarvestuse tegemise ettepaneku esitamine kinnitab, et pooled pidasid silmas kirjaliku avalduse esitamist. Asjas pole tuvastatud ka pooltevahelise lepingu sõlmimist tasaarvestuse tegemise kohta. Tõendid kinnitavad, et pooltel võis olla selline kavatsus, kuid see kavatsus jäi teostamata; 5) on hageja esitanud seisukoha, et kostjal puudus nõue hageja vastu, seega ei olnud kostjal võimalik oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada, kuna selline nõue puudus; 6) on kohus asunud seisukohale, et kostja nõue on muuhulgas tõendatud 19.11.2008 arvega nr 163. Arve nr 163 järgi oli tasumise tähtaeg 7 päeva arve esitamisest, seega mitte enne 26.11.2008. Järelikult ei olnud nimetatud nõue ka selle olemasolul seisuga 21.11.2008 sissenõutav. VÕS § 197 lg 1 järgi peab tasaarvestaval poolel olema õigus nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist, st aktiivnõue peab olema sissenõutav. Kuna kostja nõue OÜ Hestacom vastu (vaatamata sellele, kas see eksisteeris või mitte) ei olnud seisuga 21.11.2008 sissenõutav, siis ei saanud kostja tasaarvestust kehtivalt teostada. 07.06.2011 esitas apellant kirjalikud seisukohad vastustaja vastuse kohta.
5.OÜ Portlif Grupp vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellandi seisukohad tasaarvestuse kohta tulenevalt VÕS § 186 p-st 2; § 197 lg-test 1, 2 ja §-st 198 ebaõiged. 21.11.2008 esitas kostja OÜ-le Hestacom tasaarvestusavalduse, mis kinnitati OÜ Hestacom seadusliku esindaja poolt ning tagastati kostjale. Peale tasaarvestust moodustas kostja võlgnevus OÜ-le Hestacom 25 800 krooni, mis on samuti tasaarvestatud (hageja on asjaolu omaksvõtnud; tasaarvestus 01.06.2010 pankrotihaldurile väljastatud kostja arvega nr 0106/01). Tööde teostamiseks kokkuleppe sõlmimisel oli kostjal võlgnevus OÜ Hestacom ees. Sõlmitud lepingu alusel pidid tellija (OÜ Hestacom) ja töövõtja (kostja) tööde maksumuse tööde üleandmisel tasaarvestama kostja võlgnevusega vastavas ulatuses (tunnistaja A.T. i ütlused), seega võlgnevust tehti nn tööga tasa. Tööde üleandmise järgselt
esitati avaldus nõuete tasaarvestamiseks. Antud tahteavaldust tõlgendasid pooled tasaarvestusavaldusena ning olid ühel meelel, et vastavas osas on nõuded vastastikku täidetud. Pooltel puudus vajadus teha vastastikuseid ettepanekuid. Pooled kustutasid nõuded raamatupidamisarvestuses ja sellest on sarnaselt aru saanud ka OÜ Hestacom esindaja, koostades ajutise haldurina aruannet (Viru Maakohtu 24.03.2009 määrus tsiviilasjas nr 2-08-79971). OÜ Hestacom endine seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et „minu asutus luges tasaarvestuse mõlemapoolselt aktsepteerituks“. Vastavalt TsÜS § 69 lg-le 1 kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kostja on teinud tahteavalduse nõude tasaarvestamiseks ja see on OÜ Hestacom poolt kätte saadud. Tulenevalt TsÜS § 75 lg-st 1 tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Tahteavalduse tegija tahe oli võlasuhte kohene lõpetamine tasaarvestusega ja sellest oli teadlik ka apellant. Pooled mõistsid tahteavaldust nimelt nõude tasaarvestamise avaldusena ning seda kinnitavad ka poolte hilisem käitumine (nõuete kustutamine raamatupidamises) ja seaduslike esindajate kinnitused kohtuistungil. Eeltoodut kinnitavad VÕS §-st 29 tulenevad lepingu tõlgendamise reeglid (tasaarvestamisel osalenud pooled ja esindajad mõistsid eeltoodut üheselt võlasuhte lõpetamisena; võlasuhte lõpetamine tasaarvestusega 21.11.2008 on kooskõlas töövõtulepingu sõlmimisel ja läbirääkimistel käsitletuga, lepingu eesmärgiga ja poolte käitumisega pärast tasaarvestust). Juhul, kui käsitleda avaldust ettepanekuna, on avaldus OÜ Hestacom poolt aktsepteeritud ja tagastatud kinnitatult kostjale, millega on igal juhul tasaarvestus toimunud; 2) on hageja väited nõude olemasolust põhjendamatud ning põhinevad kahtlustel ja Viru Keemia Grupp AS 25.03.2010 vastusel päringule. Eeltoodud dokument ei käsitle kostjaga seonduvaid asjaolusid. Lisaks antud dokument kinnitab, et tööd on teostatud, kuid teostaja osas andmed puuduvad, kuna tööd tasustati peatöövõtjale, ning dokument on väljastatud äriühingu poolt, kes ei ole tööde tellijaks. Nõude olemasolu on kinnitanud OÜ Hestacom seaduslik esindaja A.T. , kes isiklikult võttis kostjalt tööd vastu, sõlmis tööde teostamiseks tellijana kokkuleppe, teostas tööde järelvalvet ja aktsepteeris tasaarvestuse. Lisaks on tööde toimumist kinnitanud kostja töötaja (meister/töödejuhataja) V.V. , kes otseselt korraldas tööde teostamist. Asjaolu, et kostja teostas OÜ Hestacom kui alltöövõtja eest töid, on kinnitanud ka objekti peatöövõtja AS Kohimo, kellelt oli võetud vastav nõusolek (tl 35). Lisaks on kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, et kostja töötajad kasutasid objekti asukohas antud perioodil pesemisruume (tl 27-31). Eeltooduga on üheselt tõendatud kostja poolt tööde reaalne teostamine ning ühelegi esitatud tõendile ei ole esitatud vastuväiteid; 3) muutus kostja nõue sissenõutavaks alates tööde vastuvõtmisest. Kostja esitas selle alusel arve ning koheselt ka tasaarvestuse avalduse. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja arvel seisab arvutiprogrammi poolt määratav maksetähtaeg, kuna maksetähtaja eesmärk ei ole nõude sissenõutavuse määramine. Arvel märgitav maksetähtaeg on informatiivne ja viitab soovitavale perioodile nõude tasumiseks. Seega maksetähtaja saabumine ei tähenda nõude sissenõutavaks muutumist, vaid maksega viivitamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
7.Hageja esitas nõude lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas vastuväite, et hageja nõue summas 351 640 kr on lõppenud tasaarvestusega 21.11.2008. Kirjaliku kostja vastuse kohaselt esitas ta OÜ-le Hestacom (pankrotis) 01.06.2010 arve summas 28 200 kr, mille tasaarvestas võlgnevuse jäägiga OÜ Hestacom (pankrotis) ees summas 25 800 kr (lk 25).
8.Ringkonnakohus käsitleb esmalt õiguslikku olukorda 351 640 kr nõude osas.
8.1.Hageja väidete kohaselt tasaarvestust summas 351 640 kr ei ole toimunud ja kui on siis ei ole see kehtiv, kuna kostjal puudus hageja vastu tegelik nõue. Apellatsioonikaebuses märkis hageja esmakordselt, et kostja tegi tasaarvestusavalduse ajal, mis tema nõue ei olnud veel sissenõutav.
8.2.Õige ei ole apellandi väide, et üllatav oli maakohtu seisukoht, et kostja tasaarvestas 21.11.2008 nõuded. Kostja esitas maakohtus korduvalt oma kirjalikud seisukohad, milles märkis, et tegi tasaarvestuse 21.11.2008, samuti kinnitas ta seda kohtuistungil. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 p 2 järgi lõppeb kohustus tasaarvestuse tulemusel. Ringkonnakohus leiab, et kuna seadusest ei tulene tasaarvestusele vorminõudeid, siis avalduse kehtima hakkamiseks ei ole vajalik nõustumuse andmine, vaid piisav on tahteavalduse kättesaamine teise poole poolt. Hageja väited, et kostja ei ole tahteavaldust selgelt väljendanud, ei ole õiged. Kostja on kinnitanud, et kostja tahe oli teostada tasaarvestus ja sellest teatati teisele poolele, tahteavaldust tuleb TsÜS § 75 lg 1 esimese lause kohaselt tõlgendada vastavalt tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kostja väitel tehti tasaarvestuse avalduse alusel vastastikku kanded OÜ Hestacom (pankrotis) ja kostja raamatupidamises. Hageja kostja seisukoha osas vastuväiteid ei esitanud, kostja väidet kinnitab ka toimiku materjalide juures olev hageja pankroti väljakuulutamise määrus, milles ajutise halduri (käesolevas asjas hageja) aruandes märgiti, et OÜ-l Hestacom (pankrotis) on kostja vastu nõue 25 800 kr, so summa, mis jäi kostjal tasumata pärast tasaarvestuse tegemist. Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja on jäänud seisukohale, et ta on tasaarvestuse teostanud ja ta ei ole seda õigust kaotanud, siis ei oma tähtsust asjas tõendamata asjaolud, et pooled leppisid tasaarvestuse tegemise kokku eelnevalt, s.o enne kostja nõude tekkimist ja kostja nõue hageja vastu oli sissenõutavaks muutunud enne arvel märgitud kuupäeva. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Eeltoodust tulenevalt oli hageja nõudeõigus tasaarvestuse tulemusena VÕS § 186 p 2 alusel lõppenud enne hagiavalduse esitamist.
8.3.Apellandi väide, et kostjal puudus nõue, mida tasaarvestada, ei ole tõendatud. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja tugines nõude olemasolu kinnitamisel tema poolt esitatud arvele nr 163, mis oli hagejale 19.11.2008 esitatud summa 351 640 kr tasumiseks (lk 7), tasaarvestusavaldusele (lk 6), AS Kohimo kinnitusele, et kostja teostas AS VKG Oil ja AS Kohimo vahel 18.03.2008
sõlmitud töövõtulepingu alusel alltöövõtu korras ehitus- ja montaažitöid ning tööde teostamiseks oli antud OÜ-le Portlif GRUPP (kostja) ja OÜ-le Hestacom (hageja) suuline nõusolek (lk 35); tunnistajate A.T. i (lk 49-51) ja V.V. i (lk 51-52) ütlustele ning kostja poolt VKG OIL AS-ile esitatud teenuse osutamise aktidele, millest nähtub, et OÜ Portlif Grupp kasutas keskduširuume juulist kuni novembrini (lk 27-31). Hageja ei esitanud oma seisukoha, et kostjal puudus nõue, kinnituseks tõendeid. Maakohtus väitis hageja, et tunnistajate ütlused on fabritseeritud, tunnistajate ütlustega ei saa tõendada midagi, mida ei saa haldur kontrollida (lk 52). Apellatsioonkaebuses ei ole apellant uusi väiteid kostja nõude puudumise kohta esitanud ning ei ole esitanud tõendite esitamiseks taotlusi. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kostja esitatud väiteid ei ole võimalik kontrollida. Kostja on esitanud arve ja teostatud tööde kirjelduse, samuti tellijate selgitused asjaolude kohta (lk 12, 35). Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei olnud hageja tõendamiskoormisest vabastatud. Kui hageja ei saanud ise tõendeid esitada, siis oli tal õigus taotleda selleks kohtu abi TsMS § 236 lg 2 alusel. Ringkonnakohus leiab, et asjas puuduvad tõendid, mis annaksid aluse tuvastada, et kostjal puudus hageja vastu nõue ja tasaarvestust ei saanud sel põhjusel toimuda. 8.4 Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi esitamise ajaks oli tasaarvestus teostatud, siis ei saa kohus hinnata tasaarvestuse tegemise lubatavust VÕS § 200 lg 4 alusel, mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kui tasaarvestus on teostatud, siis saab tugineda tühisusele või esitada tühistamise nõude. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse lugeda võlasuhte lõppemine tasaarvestuse tulemusena tühiseks.
9.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 656 lg 2 alusel on põhjendatud esitada seisukoht hageja nõude osas summas 25 800 kr. Maakohtule esitatud kostja vastuses märkis kostja, et on nimetatud summa 01.06.2010 arve (lk 32) alusel summas 28 200 kr tasaarvestanud hageja ees oleva võlgnevuse jäägiga summas 25 800 kr (lk 25). Hageja kinnitas 28.10.2010 kohtuistungil, et temal pärast hagi esitamist toimunud tasaarvestuse osas vastuväiteid ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kuna arve nr 0106/01 alusel oli summa sissenõutav alates 22.07.2010, siis VÕS § 197 lg 2 alusel tuleb sellest ajast lugeda nõue lõppenuks VÕS § 186 p 2 alusel. Maakohus on 19.11.2010 küsinud hageja seisukohta pärast hagi esitamist toimunud tasaarvestuse kohta (lk 63). Hageja vastas 19.11.2010 ja teatas, et tasaarvestus on toimunud ja hageja vähendab oma nõuet 28 200 kr võrra (lk 65). Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui eeltoodut arvestades märkis kohtuotsuses, et ei luba hagejal nõuet vähendada ning ei arvesta toimunud tasaarvestust, samal ajal jättis maakohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi ja märgib, et hageja nõue 28 200 kr ulatuses tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõue lõppes tasaarvestusega 22.07.2010.
10.Maakohus vabastas hageja 18.06.2010 menetluskulude kandmise kohustusest ja ringkonnakohus luges vabastust jätkuvaks ning ei nõudnud hagejalt riigilõivu tasumist.
TsMS 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Maakohus vabastas TsMS § 190 lg 7 alusel hageja täielikult menetluskulude riigile hüvitamise kohustusest ja selles osas apellatsioonkaebust esitatud ei ole. Ringkonnakohus leiab arvestades, et hageja on apellatsioonkaebuse esitanud pankrotis oleva isiku huvides, on alus vabastada apellant TsMS § 190 lg 7 alusel ka apellatsioonimenetluses tasumisele kuulunud riigilõivust. Hageja kanda jäävad kõik kostja menetluskulud TsMS § 190 lg 1 alusel.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.