Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-16085
Tsiviilasi
Robert Sprengki hagi Portlif Grupp OÜ vastu võlgnevuse 377 440 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
24 122.81 eurot (377 440 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. novembri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Robert Sprengki apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – Robert Sprengk (OÜ Hestacom (pankrotis) (registrikood: 11058110) pankrotihaldur)
esindajad
Vastustaja (kostja) – Portlif Grupp OÜ (registrikood: 10856512), esindaja advokaat Margus Kiir
Menetluskulude jaotus
Jätta
menetlusosaliste menetluskulud Robert Sprengki
(OÜ Hestacom pankrotihaldur) kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
esitati avaldus nõuete tasaarvestamiseks. Antud tahteavaldust tõlgendasid pooled tasaarvestusavaldusena ning olid ühel meelel, et vastavas osas on nõuded vastastikku täidetud. Pooltel puudus vajadus teha vastastikuseid ettepanekuid. Pooled kustutasid nõuded raamatupidamisarvestuses ja sellest on sarnaselt aru saanud ka OÜ Hestacom esindaja, koostades ajutise haldurina aruannet (Viru Maakohtu 24.03.2009 määrus tsiviilasjas nr 2-08-79971). OÜ Hestacom endine seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et „minu asutus luges tasaarvestuse mõlemapoolselt aktsepteerituks“. Vastavalt TsÜS § 69 lg-le 1 kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kostja on teinud tahteavalduse nõude tasaarvestamiseks ja see on OÜ Hestacom poolt kätte saadud. Tulenevalt TsÜS § 75 lg-st 1 tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Tahteavalduse tegija tahe oli võlasuhte kohene lõpetamine tasaarvestusega ja sellest oli teadlik ka apellant. Pooled mõistsid tahteavaldust nimelt nõude tasaarvestamise avaldusena ning seda kinnitavad ka poolte hilisem käitumine (nõuete kustutamine raamatupidamises) ja seaduslike esindajate kinnitused kohtuistungil. Eeltoodut kinnitavad VÕS §-st 29 tulenevad lepingu tõlgendamise reeglid (tasaarvestamisel osalenud pooled ja esindajad mõistsid eeltoodut üheselt võlasuhte lõpetamisena; võlasuhte lõpetamine tasaarvestusega 21.11.2008 on kooskõlas töövõtulepingu sõlmimisel ja läbirääkimistel käsitletuga, lepingu eesmärgiga ja poolte käitumisega pärast tasaarvestust). Juhul, kui käsitleda avaldust ettepanekuna, on avaldus OÜ Hestacom poolt aktsepteeritud ja tagastatud kinnitatult kostjale, millega on igal juhul tasaarvestus toimunud; 2) on hageja väited nõude olemasolust põhjendamatud ning põhinevad kahtlustel ja Viru Keemia Grupp AS 25.03.2010 vastusel päringule. Eeltoodud dokument ei käsitle kostjaga seonduvaid asjaolusid. Lisaks antud dokument kinnitab, et tööd on teostatud, kuid teostaja osas andmed puuduvad, kuna tööd tasustati peatöövõtjale, ning dokument on väljastatud äriühingu poolt, kes ei ole tööde tellijaks. Nõude olemasolu on kinnitanud OÜ Hestacom seaduslik esindaja A.T. , kes isiklikult võttis kostjalt tööd vastu, sõlmis tööde teostamiseks tellijana kokkuleppe, teostas tööde järelvalvet ja aktsepteeris tasaarvestuse. Lisaks on tööde toimumist kinnitanud kostja töötaja (meister/töödejuhataja) V.V. , kes otseselt korraldas tööde teostamist. Asjaolu, et kostja teostas OÜ Hestacom kui alltöövõtja eest töid, on kinnitanud ka objekti peatöövõtja AS Kohimo, kellelt oli võetud vastav nõusolek (tl 35). Lisaks on kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, et kostja töötajad kasutasid objekti asukohas antud perioodil pesemisruume (tl 27-31). Eeltooduga on üheselt tõendatud kostja poolt tööde reaalne teostamine ning ühelegi esitatud tõendile ei ole esitatud vastuväiteid; 3) muutus kostja nõue sissenõutavaks alates tööde vastuvõtmisest. Kostja esitas selle alusel arve ning koheselt ka tasaarvestuse avalduse. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja arvel seisab arvutiprogrammi poolt määratav maksetähtaeg, kuna maksetähtaja eesmärk ei ole nõude sissenõutavuse määramine. Arvel märgitav maksetähtaeg on informatiivne ja viitab soovitavale perioodile nõude tasumiseks. Seega maksetähtaja saabumine ei tähenda nõude sissenõutavaks muutumist, vaid maksega viivitamist.
sõlmitud töövõtulepingu alusel alltöövõtu korras ehitus- ja montaažitöid ning tööde teostamiseks oli antud OÜ-le Portlif GRUPP (kostja) ja OÜ-le Hestacom (hageja) suuline nõusolek (lk 35); tunnistajate A.T. i (lk 49-51) ja V.V. i (lk 51-52) ütlustele ning kostja poolt VKG OIL AS-ile esitatud teenuse osutamise aktidele, millest nähtub, et OÜ Portlif Grupp kasutas keskduširuume juulist kuni novembrini (lk 27-31). Hageja ei esitanud oma seisukoha, et kostjal puudus nõue, kinnituseks tõendeid. Maakohtus väitis hageja, et tunnistajate ütlused on fabritseeritud, tunnistajate ütlustega ei saa tõendada midagi, mida ei saa haldur kontrollida (lk 52). Apellatsioonkaebuses ei ole apellant uusi väiteid kostja nõude puudumise kohta esitanud ning ei ole esitanud tõendite esitamiseks taotlusi. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kostja esitatud väiteid ei ole võimalik kontrollida. Kostja on esitanud arve ja teostatud tööde kirjelduse, samuti tellijate selgitused asjaolude kohta (lk 12, 35). Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei olnud hageja tõendamiskoormisest vabastatud. Kui hageja ei saanud ise tõendeid esitada, siis oli tal õigus taotleda selleks kohtu abi TsMS § 236 lg 2 alusel. Ringkonnakohus leiab, et asjas puuduvad tõendid, mis annaksid aluse tuvastada, et kostjal puudus hageja vastu nõue ja tasaarvestust ei saanud sel põhjusel toimuda. 8.4 Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi esitamise ajaks oli tasaarvestus teostatud, siis ei saa kohus hinnata tasaarvestuse tegemise lubatavust VÕS § 200 lg 4 alusel, mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kui tasaarvestus on teostatud, siis saab tugineda tühisusele või esitada tühistamise nõude. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse lugeda võlasuhte lõppemine tasaarvestuse tulemusena tühiseks.
TsMS 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Maakohus vabastas TsMS § 190 lg 7 alusel hageja täielikult menetluskulude riigile hüvitamise kohustusest ja selles osas apellatsioonkaebust esitatud ei ole. Ringkonnakohus leiab arvestades, et hageja on apellatsioonkaebuse esitanud pankrotis oleva isiku huvides, on alus vabastada apellant TsMS § 190 lg 7 alusel ka apellatsioonimenetluses tasumisele kuulunud riigilõivust. Hageja kanda jäävad kõik kostja menetluskulud TsMS § 190 lg 1 alusel.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.