lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-16085/16

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 30.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-16085/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2171
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-10-16085

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2010. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marge Tamme

Kohtuasi

R. S. hagi Portlif Grupp OÜ vastu võlgnevuse 377 440 krooni nõudes.

Hagihind

377 440 krooni

Menetlus

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

OÜ Hestacom ( RK 11058110, pankrotis)

Hageja esindaja:

Pankrotihaldur R. S. e-post: [email protected]

Kostja: Portlif Grupp OÜ ( RK 10856512) Kostja esindaja: Vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir

Resolutsioon

1.Hagi jätta rahuldamata. 2.Kostja menetluskulud välja mõista hagejalt.
3.Jätta hageja menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja mõistmata

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on võimalik esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest ,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Kui apellant ega vastustaja ei ole nõudnud asja läbivaatamist kohtuistungil, võib kohus asja läbi vaadata ja lahendada apellatsioonkaebust seda kohtuistungil arutamata.

Hagiavaldus OÜ Hestacom pankrotihaldur esitas Viru Maakohtule hagiavalduse Portil Grupp OÜ vastu võlgnevuse 377 440 krooni nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks. Taotluse kohaselt 24.03.2009 Viru Maakohtu otsusega on kuulutatud välja OÜ Hestacom pankrot, seega on OÜ Hestacom püsivalt maksejõuetu. . Hageja vabastati menetluskulude kandmisest 18.06.2010 kohtumäärusega Hagiavalduse kohaselt on Viru Maakohtu 24.03.2009.a määrusega ( ts. asi 2-08-79971) välja kuulutatud OÜ Hestacom pankrot. Pankrotihalduriks on nimetatud R. S.. Pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonnale on saanud teatavaks asjaolu, et OÜ Hestacom on valmistanud Portlif Grupp OÜ ( kostja) tellimusel kostjale kolm mahutit koos lisatöödega. Kostja on tööd vastu võtnud ja selle kohta on kostja ja OÜ Hestacom esindajad allkirjastanud teostatud tööde vastuvõtmise aktid. Kostja ja OÜ Hestacom esindajad on 07.07.2008.a. allkirjastanud teostatud tööde vastuvõtmise akti nr 28, mille kohaselt OÜ Hestacom on valmistanud kolm mahutit ja kostja on need vastu võtnud. Akt on aluseks arve esitamiseks, teostatud tööde maksumus on kokku 395 064 krooni, ning tööd on teostatud nõuetekohaselt ja kvaliteetselt. Nimetatud akti alusel on OÜ Hestacom esitanud 07.07.2008 kostjale arve nr 35 summas 395 064 krooni. Esitatud arve tasumisetähtaeg oli 14.07.2008,arve on kostjale edastatud, esindaja on kinnitanud selle kättesaamist. Kostja ja OÜ Hestacom esindajad on 31.07.2008.a allkirjastanud teostatud tööde vastuvõtmise akti nr 31, mille kohaselt OÜ Hestacom on teostanud kolme valmistatud mahuti lisatööd ning kostja on need vastu võtnud. OÜ Hestacom on nimetatud akti alusel esitanud kostjale 07.08.20008.a. arve nr 41 summas 358 720 krooni. Tasumise tähtpäev 14.08.2008-Kostja on arve kätte saanud. Kostja on arve 35 kohaselt 395 064 kroonist, tasunud 24.07.2008a. summa 95 064 krooni ja 01.10.2008.a. 50 000 krooni. Tasumata on summa 250 000 krooni. Kostja on arve nr 41 kohaselt 358 720 kroonist tasunud 231 280 krooni, seega on tasumata 127 000 krooni. Kokku on kostja võlgnevus arvete nr 35 ja 41 kohaselt OÜ Hestacom ees summas 377 440 krooni. Kostja on esitanud OÜ- le Hestacom ettepaneku tasaarvelduse teostamiseks. Ettepaneku kohaselt soovis kostja tasaarvestada oma võlgnevust summas 377 440 krooni OÜ Hestacom võlgnevusega kostjale summas 351 640 krooni, mis on tekkinud kostja poolt Hestacom OÜ- le esitatud arve nr 163 kohaselt, mis on esitatud akt nr 67/ 08 alusel summas 351640 krooni. Akti kohaselt on kostja valmistanud VKG territooriumil 10.10.2008.a sõlmitud lepingu kohaselt torustikku UTT 3000- le mahus 1490 inimtöötundi, mille maksumuseks on 200 krooni tund. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja VKG territooriumil OÜ Hestacom kasuks töid teostanud. OÜ Hestacom teostas VKG objektil töid AS Kohimo alltöövõtjana ning teostas töid kuni oktoober 2008.a. Seega ei saanud kostja OÜ Hestacom kasuks arve 163 ja akti 67/08 kohaselt töid VKG territooriumil teostada.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kostja vastus Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja esitas vastuväited. Kostja ei vaidlusta, et hageja töövõtulepingu alusel on valmistanud kostjale kolm mahutit. Kostja on tööd vastu võtnud 07.07.2008 ( akti nr 28) ja kostjale on esitaud arve nr 35, teostatud tööde maksumusega summas 395064 krooni. Kostja on 31.07.2008 ( akt nr 31) vastu võtnud teostatud lisatööd üldsummas 358720 krooni ( arve nr 41). Vastuse kohasel kostjal puudub hageja ees võlgnevus, võlgnevus on kehtivalt tasaarvestatud ning kostja tasaarvestatud nõue oli olemasolev ja reaalne. AS VKG Oil ja AS Kohimo vahel oli sõlmitud töövõtuleping. AS Kohimo sõlmis

tööde läbiviimiseks alltöövõtulepingu Hestacom OÜ- ga. OÜ Hestacom pöördus antud tööde teostamise tellimusega OÜ Portlif Grupp poole. Tööde tellimisel oli poolte vahel kokku lepitud, et tööde maksumus tasaarvestatakse kostja võlgnevusega vastavas osas. 20.11.2008.a andis OÜ Portlif Grupp Hestacom OÜ- le tööd üle. Pooled fikseerisid tööde üldmahu ja üldmaksumuse ning kinnitasid tekkinud maksekohustuse vastuväideteta. 20.11.2008.e. esitas kostja Hestacom OÜ- le arve nr 163 üldsummas 351 640 krooni. Kostja esitas hagejale 21.11.2008 tasaarvestusavalduse, mis kinnitati hageja seadusliku esindaja poolt ning tagastati kostjale. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja lõplik seisukoht on, et kostjal on kehtiv nõue tasaarvestamiseks hageja vastu. Nõude olemasolu on kinnitanud hageja seaduslik esindaja juhatuse liige A. T., kes isiklikult võttis kostjalt vastavad tööd vastu ja sõlmis tööde teostamiseks tellijana kokkuleppe/leping, teostas tööde järelvalvet ja aktsepteeris tasaarvestuse. Asjaolu, et kostja teostas hageja kui alltöövõtja eest töid, on kinnitanud ka objekti peatöövõtja AS Kohimo, kellelt oli võetud vastav nõusolek. Kostja on seisukohal, et üheselt on tõendatud kostja poolt tööde reaalne teostamine ning ühelegi kostja poolt esitatud tõendile ei ole esitatud vastuväiteid ning ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaks vastupidist. Seega kostja nõue summas 351640 krooni oli tasaarvestamise hetkeks kehtiv ja sissenõutav. 21.11.2008.a esitas kostja Hestacom OÜ-le tasaarvestusavalduse, mis kinnitati hageja seadusliku esindaja poolt ning tagastati kostjale. Peale tasaarvestust moodustas kostja võlgnevus hagejale 25 800 krooni, mis omakorda on samuti tasaarvestatud ( 01.06.2010 OÜ Hestacom pankrotihaldurile väljastatud kostja arvega nr 0106/01). Kostja rõhutab, et juba tööde teostamiseks kokkuleppe sõlmimisel oli kostjal võlgnevus hageja ees. Sõlmitud lepingu alusel pidid tellija ( hageja) ja töövõtja( kostja)tööde maksumuse tööde üleandmisel tasaarvestama kostja võlgnevusega vastavas ulatuses. Tulenevalt eeltoodust on hageja nõue summas 351 640 krooni ja nõue summas 25 800 krooni kehtivalt tasaarvestatud. Kostja palub hagejal kinnitada summa 25 800 krooni tasaarvestust( nõude vähendamist). Kostja on seisukohal, et hagiavaldus on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Hageja seisukoht Hageja vaidleb vastu kostja vastusele, et kostjal oli reaalne ja olemasolev nõue hageja vastu ning samuti vaidleb vastu seisukohale, et tasaarvestus on teostatud ja see on kehtiv. Hageja jääb oma kõigi hagiavalduses esitatud asjaolude ja väidete juurde. Hageja lõplik seisukoht on , et kostjal puudus nõue hageja vastu. Seisukoha kohaselt, kostja väitis, et tema nõue tekkis suuliselt sõlmitud töövõtulepingu kohaselt. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et kostja oleks teostanud hagejale töö VÕS § 635 lg 1 mõistes, kuna puudub töövõtulepingu oluline tunnus ehk töö resultaat. Kostja poolt esitatud väide ja tõendid, et tööd tehti, ei oma töövõtulepingu mõistes tähendust selles osas, et töö tulemus ka üle anti. Väide, et tööks olid inimtöötunnid, ei ole resultaat, vaid võib kirjeldada ainult töö tegemise protsessi. Seega puudub töö resultaat, mida kostja oleks hagejale üle andnud. Järelikult, ei ole ka väidetava töövõtulepingu kohaselt tasumisele kuuluv tasu sisse-nõutav, kuna töö ei ole üle antud. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole oma nõuet hageja vastu tasaarvestanud. Kostja on 21.11.2008 esitanud hagejale tasaarvestuse ettepaneku, mis ei ole käsitletav tasaarvestuse avaldusena vaatamata sellele, et sellel dokumendil on hageja juhatuse liikme allkiri. Kostja ei ole oma tasaarvestuse ettepanekus ka taotlenud, et hageja teeks tasaarvestuse. Käesoleval juhul jäi tasaarvestus ettepaneku staadiumisse. Asjaolu, et hageja raamatupidamises teostati tasaarvestus või mitte, ei oma tasaarvestuse kehtivuse osas tähtsust. Hageja raamatupidamine on hageja sisemine toiming ja raamatupidamine ei tekita ega lõpeta õigusi ega kohustusi. Hageja esindaja esitas kohtule nõude vähendamise avalduse, mille kohaselt hageja nõudeks kostja vastu on 349 240 krooni.

Kohtuistung 28.10.2010.a.

10.Kohtuistungitel selgitas kostja, et asi on selles, kas tasaarvestuse avaldus on kehtiv või ei ole, kas tehing oli või ei olnud. Tasaarvestuselt kostjal nagu küsimust ei ole, kostja seisukohalt on see toimunud aga hageja kahtleb, kas selle summa eest oli ikka töid tehtud. Hageja on seisukohal, et kostja on esitanud ainult tasaarvestuse ettepaneku, muidu oleks avalduses kirjas, et tehakse tasaarvestus, aga avalduses on kirjas „ et me palume teha tasaarvestust“. Kostja selgitas, et nõue ja võlgnevus on raamatupidamislikult kustutatud vastavalt tasaarvestuse nõusolekule. Kostja viitab 24.03.2009 kohtumäärusele, millega on tuvastatud asjaolu, et hageja tunnistas tasaarveldamist toimunuks. Kostja kinnitas istungil, et isegi kui on toimunud tasaarveldus, on võlg summas 25 800 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi summas 349 240 krooni ei kuulu rahuldamisele. Menetluse käigus on tõendatud, et hageja teostas kostjale töid ,mille teostamise eest ta on esitanud kostjale 2 arvet : arve nr 35 07.07.2008 summas 395 064 krooni maksetähtajaga 14.07.2008 ning arve nr 41 summas 358 720 krooni maksetähtajaga 14.08.2008. Hageja on selgitanud, et arvest nr 35 on tasutud 95 064 krooni ja 50 000 krooni, tasumata summa 250 000 krooni ja arvest nr 41 on tasutud 231 280 krooni, tasumata summa 127 440 krooni. Seega arvete tasumata osa kostjalt hagejale on kokku 377 440 krooni. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud, kuid on viidanud sellele, et tasumata osa on hagejaga tasa arveldatud ning hageja nõue kostjale võib seetõttu olla ainult 25 800 krooni. Hageja viitab toimiku lk. 6 asuvale dokumendile, mida on nimetatud nimega „TASAARVELDUS“. Ka kostja viitab samale dokumendile, kuid tõlgendab seda kui tasaarvelduse tegemise ettepanekut, mida reaalselt veel teostatud ei ole. Hageja põhjendab tasaarvelduse mitte tegemist dokumendis kirjas oleva sõnastusega :“Palume teha tasaarveldus“, milline viitab selle tegemise palvele tulevikus. Kostja viitab tasaarvelduse reaalsele teostamisele viidates Viru Maakohtu 24.märtsi 2009 a kohtumäärusele(tl 10,11) ,mille punkt 9 käsitleb ajutise pankrotihalduri aruannet ,milles on märgitud , et võlgnikul ,st. OÜ Hestacomil on nõudeõigus OÜ Portlif Grupp vastu summas 25800 krooni . Nimetatud nõudeõiguse summa ongi tekkinud tuginedes toimiku lk. 6 pöördel asuvale dokumendile – aktile nr 67/08 19.novembrist 2008 ning kostja poolt hagejale esitatud arvele Nr 163 19.11.2008 summas 351 640 krooni , toimiku lk. 7. Arve on arvel asuva hageja allkirja kinnitusel 20.11.08 hageja poolt vastu võetud ,samuti on aktil nr 67/08 tellija(hageja) allkiri ning kuupäev – 20.11.08. Kohus aktsepteerib hageja poolt kostjale esitatud arvete nr. 35 ja 41 tasa arvlemist kostja poolt hagejale esitatud arvega nr. 163, kuna seda tõendab ajutise halduri aruanne ,millega ka hageja ise on 15.03.2009 toimunud kohtuistungil nõustunud(24.märtsi 2009a kohtumääruse p.15, tl 11) Kostja poolt hagejale töö tegemine on tõendatud Portlif Grupp poolt koostatud aktiga 67/08 19.11.2008,mida on oma allkirjaga kinnitanud ka oü Hestacom ning selle alusel kostja poolt Hestacomile esitatud arvega nr 163 19.11.2008,mille on hageja samuti vastu võtnud.

Kohtuistungil on üle kuulatud tunnistajad V. V. ja A. T. ,kes kinnitasid kostja poolt reaalset tööde teostamist hagejale. Kostja töötajad kasutasid objekti asukohas töö teostamise perioodil ka pesemisruume (tl 27-31) Tuginedes Võlaõigusseaduse(VÕS) § 197 lg 1 kui kaks isikut(tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tuginedes nimetatud seadusesättele ,kohtule esitatud arvetele ,tasaarvelduse kokkuleppele 21.11.2008 (tl6),tunnistajate ütlustele ning 24.märtsi 2009a Viru Maakohtu kohtumäärusele tsiviilasjas 2-08-79971 loeb kohus tasaarvestuse poolte vahel toimunuks ning kostja võlajäägiks hagejale 25 800 krooni. Summa 25800 krooni tasaarvlemist poolte vahel kohtumenetluse eel ega ajal ei kinnita ükski kohtule esitatud tõend. Hageja on esitanud kostjale 19.11.2010 tasaarvestuse avalduse summas 28200 krooni ning esitanud kohtule oma nõude vähendamise avalduse nimetatud summat oma nõudest kostja vastu maha arvates. Hageja on oma nõuet kostja vastu vähendanud peale kohtu poolt temale antud seisukoha esitamise tähtaega – peale 08.11.2010 ning ka peale kostjale antud seisukoha esitamise tähtaega – peale 15.11.2010. Hageja ei ole märkinud oma 08.11.2010seisukohas, et soovib hakata teostama kostjaga uut tasaarvlemist ning on nõus sellega seoses hagisummat vähendama. Kohus on hagejalt küsinud tema seisukohta ainult summa 25 800 krooni kohta lisades hagejale kostja poolt 14.11.2010 kohtule saadetud seisukoha. Kostja oma vastuses hagiavaldusele 29.07.2010 ja oma seisukohas kohtule 14.11.2010 küll selgitanud, et pooled on hageja arvest kostjale ,mille summa oli 28200 krooni (tl 32)tasa arveldanud summa 25800 krooni ning seega on hoopis hagejal võlgnevus kostja ees 2400 krooni, kuid hageja on teinud kostjale 28200 krooni tasaarvestuse ettepaneku alles 19.11.2010 .Varasemat tasaarvestust hageja ei ole kinnitanud. Kohus on arutanud ainult võlgnevuse summas 377 440 krooni väljamõistmise küsimust, millise summa nõue on jäänud muutumatuks kuni kohtu poolt pooltele antud viimaste selgituste andmise tähtajani ning ei ole hagejale andnud luba nõude suurendamiseks või vähendamiseks peale kohtu poolt antud tähtaja. Kui pooled on nõus tegema tasaarvestusi,mis on veel tegemata ,võivad nad teha seda kohtuväliselt

Menetluskulude jaotus Tuginedes TsMS § 162 lg. 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 190 lg 1 sätestab,et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. TsMS § 190 lg 4 sätestab ,et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab ,et kohus võib mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kuna hageja on pankrotis ning tema poolt hagi esitamine ei olnud teise poole suhtes pahatahtlik ja menetluskulude kandmine kahjustaks võlausaldajate huve ,vabastab kohus hageja menetluskulude tasumise kohustusest riigituludesse. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja