Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I Asjaolud ja menetluse käik

2-10-43269

ML OÜ(edaspidi OÜ) seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 07.09.2010 Harju Maakohtule avalduse ML MLOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandusliku olukorra tinginud majanduskriis. Kuna kinnisvara sektoris praktiliselt liikumist ei toimunud, siis ML alane tegevus kannatas. 11.10.2010 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutise halduriks Aivar Verro. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et võlgniku teadaoleva vara väärtus on kokku 105 krooni (6.71 eurot). Võlgniku teadaolevad võlad kokku on 328 999.81 krooni (21 026.92 eurot). Haldur nõustub maksejõuetuse põhjuste osas avaldaja poolt esile toodud asjaoludega. Ajutine haldur on esile toonud, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Haldur ei ole tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid. Ajutise halduri hinnangul võlgniku varadest ei piisa pankrotimenetluse katmiseks. 09.11.2010 määras kohus ML MLOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 20 000 krooni (1 278.23 eurot), mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

2-10-43269 raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. ML MLOÜ seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 07.09.2010 Harju Maakohtule avalduse ML MLOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandusliku olukorra tinginud majanduskriis. Kuna kinnisvara sektoris praktiliselt liikumist ei toimunud, siis MLalane tegevus kannatas. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on teadaolevat vara väärtuses kokku 105 krooni (6.71 eurot). Võlgniku teadaolevad kohustused kokku on 328 999.81 krooni (21 026.92 eurot). Võlgnik on vähemalt alates 2008. a tegutsenud kahjumlikult: 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 169 360 krooni (10 824.08 eurot); 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 194 296 krooni (12 417.78 eurot); seisuga 30.09.2010 oli võlgniku kahjum 240 960 krooni (15 400.15 eurot). Võlgniku omakapital ei vasta alates 2009. a ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -130 960 krooni (-8 369.87 eurot), seisuga 30.09.2010 oli võlgniku omakapital 292 350 krooni (-18 684.57 eurot) (tl 17, 79-80). Võlgniku juhatuse liikme kohtuistungil antud selgituste kohaselt lõppes võlgniku majandustegevus 2010. a talvel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev tegevus oli kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks majanduskriis, sest kinnisvara sektoris ei toimu liikumist ja seetõttu sai ML alane tegevus kannatada. Samuti loeb võlgnik maksejõuetust põhjustanud asjaoluks seadmete varguse ning pangakonto blokeerimise ja krediidiinfos maksevõlglaseks kuulutamine (tl 1). Ajutise pankrotihalduri

2-10-43269 hinnangul oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks suur käibe langus ja töövahendite vargus. Kohus leiab, et majanduslangus ei ole maksejõuetuse põhjuseks. Samale seisukohale on asutud ka Justiitsministeeriumi poolt tellitud maksejõuetuse põhjuste analüüsis (2010. a). Kohus loeb üldteada asjaoluks, et viimaste aastate majanduslik olukord tõi kaasa mitmetes valdkondades olulise käibe languse. Samas ei saa ka nimetatud asjaolu olla maksejõuetuse põhjuseks. Osaühingu juhatuse liikme ülesandeks on muu hulgas ka äriühingu majandustegevuse planeerimine. Nimetatud kohustuse täitmisel tuleb arvestada asjaoluga, et majanduses toimuvadki tõusud ja langused ja seetõttu ei saa äriühingu majandustegevust planeerida ilma võimalikke käibe jms langusi arvestamata. Olukorras, kus äriühingu käive pidevalt väheneb, väheneb äriühingu tulu nimetatud asjaolu pidi võlgniku juhatuse liige oma kontrollikohustust täites varakult märkama. Tulude vähenedes tuleb vähendada koheselt ka äriühingu kulusid, et need ei ületaks tulusid ja et selle tulemusel ei hakkaks tekkima kahjum. Juhul, kui kulusid ei ole võimalik piisavalt vähendada ja selle tulemusel ikkagi tekib kahjum, siis peab juhatuse liige ilmutama hoolsust ja kontrollima, et võlgniku vara ei väheneks alla seaduses lubatud määra (ÄS § 176). Juhul, kui võlgniku vara väheneb ja selle tõttu muutub võlgniku omakapital negatiivseks, tuleb võlgniku juhatuse liikmel esitada seaduses ettenähtud tähtaja jooksul pankrotiavaldus, mitte jätkata majandustegevust seni kuni võlgnik on muutunud varatuks. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2009 -130 960 krooni (8 369.87 eurot), seisuga 30.09.2010 oli võlgniku omakapital -292 350 krooni (-18 684.57 eurot) (tl 17, 79-80). Seega ei ole võlgniku omakapital ei vastanud alates 2009. a ÄS § 136 nõuetele, millest tulenevalt võlgniku juhatuse liikmel tekkis 2009. a pankrotiavalduse esitamise kohustus. Võlgniku juhatuse liige pankrotiavaldust kohtule esitanud ei ole ja on jätkanud võlgniku majandustegevust seni, kuni võlgnik on muutunud varatuks. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. KarS § 384 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine ja maksejõuetuse oluline vähendamine on karistusseadustiku kohaselt süüteod, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise ja sellega kaasneva maksevõime olulise vähendamisega toime pannud raske juhtimisvea. Võlgnik ja ajutine pankrotihaldur on pidanud võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu hulgas võlgniku seadmete vargust. Kohus leiab, et võlgniku seadmete varguse on põhjustanud võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine. Võlgniku juhatuse liige on 09.11.2010 toimunud kohtuistungil selgitanud, et parkis sõiduki, milles olid seadmed, ööseks oma maja ette parklasse. Võlgniku juhatuse liige selgitas, et kuulis hommikul klaaside klirinat ja avastas, et sõiduki klaas oli katki löödud ja seadmed kadunud. Samuti on võlgniku juhatuse liige selgitanud, et varastatud seadmed olid vajalikud äriühingu tööks ja ilma nendeta ei olnud võimalik võlgniku põhitegevust teostada. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud

2-10-43269 hoolsuskohustust, kui jättis valveta seadmed, ilma milleta ei ole võlgniku põhitegevuse teostamine võimalik. Võlgniku juhatuse liige oli teadlik ka asjaolust, et võlgnikul puudusid varalised vahendid uute seadmete soetamiseks. Seega ei ilmutanud võlgniku juhatuse liige piisavalt hoolsust võlgniku vara säilimise tagamisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise tõttu toimus võlgniku vara vargus, mille tõttu muutus võlgniku põhitegevuse jätkamine võimatuks, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Puuduvad vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused. 21.05.2010 määrusega tegi Harju Maakohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta ML MLOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 20 000 krooni (1 278.23 eurot). Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna ML MLOÜ ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb ML MLOÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.