Otsuse avalikult teatavaks 29. juunil 2011.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-46599 JG hagi HÜXXXvastu liikmelisuse tuvastamiseks ja toimingu tegemise kohustamiseks
3 190 eurot ja nende Hageja: JG(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Marina Smirnova (OÜ Dorida, Tuulemäe 5-109, 11411 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: HÜXXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja JT.
31.mail 2011.a. Kohtuistungi toimumise aeg Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja JG Hageja lepinguline esindaja Marina Smirnova Kostja seaduslik esindaja JT
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et JG on HÜXXX liige ühistu asutamise algusest, s.o. alates 28.04.1997.a.
3.Kohustada HÜXXX esitama registrile HÜXXX liikmete uus nimekiri, kus märkida JG HÜXXX liikmena alates 28.04.1997.a. ja avalduse alljärgneva kande tegemiseks: JG (isikukood XXX) liikmeks vastu võtmise kuupäev 28.04.1997.a., liikmelisuse number 32, ainukasutuses oleva hooneosa pindala 17,4 m2, liikmemaksumäär hariliku murruna 174/8997.
4.Välja mõista HÜXXX Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 159,77 eurot.
5.Välja mõista HÜXXX viivist menetluskulult (159,77 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks. HÜXXX tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank, nr. 221023778606 Swedbank AS, nr. 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi nr. 2-09-46599 ja
kui maksja ei ole kostja, siis ka kostja nimi. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja HÜXXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.JGesitas 16.09.2009.a. kohtule hagi HÜXXX vastu 30.04.2005.a. üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamiseks ja toimingu tegemise kohustamiseks. 31.03.2011.a. esitas hageja hagiavalduse tervikteksti, millise kohaselt palub hageja tuvastada, et hageja on HÜ XXX liige alates 28.04.1997.a. ning kohustada HÜ XXX esitama kinnistusregistrisse HÜ XXX uus nimekiri, kus märkida hageja liikmena alates 28.04.1997.a.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 28.04.1997.a. XXXG asutamisleping. Alates ühistu asutamisest kuni käesoleva ajani hageja ainukasutusel on garaažiboks number 32 pindalaga 17,4 m2. 30.10.2007.a. ühistu liikmete üldkoosoleku otsuse alusel G oli ümberkujundatud hooneühistuks XXXja 27.12.2007.a. registrisse oli kantud ümberkujundamiskanne. Kuna 2008.a. kostja juhatuse liige JT keeldus hagejalt vastu võtmast aastamaksu 2007.a. ja seletas hagejale, et ta ei ole rohkem ühistu liige, siis hakkas hageja uurima, mille alusel kostja seaduslik esindaja on teinud sellise järelduse. Alles 17.08.2009.a. esitas kostja hagejale posti teel 30.04.2005.a. toimunud GÜ XXX üldkoosoleku protokolli väljavõtte ning 20.10.2009.a. posti teel üldkoosoleku protokolli tervikuna, mille alusel oli hageja välja arvatud ühistu liikmete hulgast. Hageja on seisukohal, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ja koosoleku läbiviimisel pole arutatud küsimust hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvamise kohta ning pole vastu võetud otsust selle osas. Kohtule on esitatud kolm erinevat 30.04.2005.a. toimunud koosoleku kohta kinnitavat dokumenti. Hageja on arvamusel, et 20.10.2009.a. üldkoosoleku protokolli tekst oli trükitud kostja poolt hiljem selleks, et luua õiguslikke aluseid vale kande teostamiseks registrisse. Hageja väidab, et õige protokolli väljavõte on see, kus on märgitud koosoleku 4 otsust, kus puudub otsus hageja ühistust väljaarvamise kohta. Kostja põhikirja p. 2.6 kohaselt tuleb välja arvatud liikmele otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Antud juhul sai hageja sellest teada alles 17.08.2009.a. peale kohtusse pöördumist. Seega on hageja ühistu liige. Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi aegunud. 2005.a maikuu algul oli kostja teadetetahvlil väljavõte 30.04.2005.a. üldkoosoleku protokollist. Teadetetahvlil oli välja pandud kaks väljavõtet. Kostjale on teada, et hageja võttis teadetetahvlilt mõlemad väljavõtted. G oli 30.04.2005.a. 52 liiget, üldkoosolekul osales koos hagejaga 36 liiget, seega oli kohal vajalik arv ühistu
liikmeid otsuse vastuvõtmiseks. Kostja ja TÜ V vahel on sõlmitud alates 1998.a. elektrienergiaga varustamise leping, mille alusel kostja ostab alates 1998.a. kuni käesoleva ajani TÜ-lt V elektrienergiat. 2000.a. ilmnes, et oluliselt on suurenenud kostja elektri tarbimine. Asja selgitamisel ilmnes, et kostja elektrikilpi on kostja teadmata ühendatud elektrijuhtmed, mille kaudu tarbis ebaseaduslikult kostja poolt ostetavat elektrienergiat OÜ M, kes tegeles kalatöötlemisega. Elektrijuhtmete ebaseadusliku ühendamise kahtlus langes hagejale, kuna temal kui kostja elektrikul oli ainsana pääs kostja elektrikilpi. Hagejale tehti ettepanek hüvitada tema poolt tekitatud varaline kahju, kuid ta keeldus sellest. Kuna hageja oli rikkunud ühistu põhikirja, mis kohustub heaperemehelikult suhtuma ühistu ja ühistu liikme varasse, siis kostja üldkoosolek otsustas 30.04.2005.a. arvata hageja välja ühistu liikmest. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, hageja vande all antud seletuse, tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on 30.04.2005.a. üldkoosoleku otsusega mittetulundusühingust välja arvatud.
5.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 1 järgi võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. MTÜS § 16 lg 2 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. MTÜS § 16 lg 3 kohaselt mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Vastavalt MTÜS § 16 lg 4 kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. MTÜS § 17 lg 2 kohaselt isikul, kelle liikmelisus mittetulundusühingus on lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale.
6.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – XXXG asutamislepingu kohaselt on nimetatud G asutatud 28.04.1997.a. ning hageja on olnud üks asutajatest (t/l 29). Nimetatud G on ümberkujundatud hooneühistuks 30.10.2007.a. üldkoosoleku otsuse alusel 27.12.2007.a. (t/l 32-35). Kohtule esitatud G XXX põhikirja p. 2.6 järgi võib liikme ühistust välja arvata ka juhatuse otsusega põhikirjas sätestatud kohustuste olulisel rikkumisel. Sellisel juhul tuleb välja arvatud liikmele välja arvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada (t/l 36-38). Kohtule esitatud eelpool viidatud põhikirja p. 2.4 sätestab ühistu liikme kohustused, millised on järgmised: 1) kinni pidama ühistu põhikirjast ja täitma juhtorganite otsuseid; 2) suhtuma hoolsalt ja heaperemehelikult ühistu ja ühistu liikmete varasse; 3) osalema juhatuse otsuse alusel ühistu eesmärgiliste tööde teostamisel ja maksude tasumisel; 4) hoidma ja kaitsma ühistu mainet. G 30.04.2005.a. üldkoosoleku protokolli p. 5 kohaselt on hageja välja heidetud G liikmetest (t/l 13-14). Protokolli põhjenduste kohaselt on hageja tekitanud kostjale kahju summas 3 594 krooni (omavoliliselt, seadusvastaselt ühendas kostja elektrivõrku kalasuitsutsehhi, märkustele vastab jämedalt, juhatuse esimeest V. Eilund’i süüdistas selles, et ta sundis seda tegema), kes on esitanud moraalse kahju hüvitamiseks pretensiooni summas
1 000 krooni, kokku ligi 13 500 krooni. Hageja peab 30 päeva jooksul nimetatud summa kostja kassasse hüvitama (t/l 14). Kohtule esitatud 05.05.2008.a. Harju Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrüki kohaselt hageja ühistu liige ei ole ning liikmena nr. 32 on märgitud HÜXXX(t/l 32-35). Seega ei nähtu kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest, et hageja oleks käesoleval ajal HÜ XXX liige.
7.Kohus ei nõustu hagejaga selles osas, et antud juhul ei ole kostja üldkoosolek hagejat puudutavat otsust vastu võtnud. Kohtuistungil andsid tunnistajad SA ja VS ütlusi selle kohta, et hageja väljaarvamine ühistu liikmete hulgast oli üldkoosolekul arutamisel (t/l 203, 204). Samuti tuleneb hageja vande all antud seletusest, et liikmemaksu ei ole ta peale 2005.a. kostjale tasunud (t/l 181, 200). Seega on üldkoosolek hageja suhtes otsustuse teinud ning hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvanud.
8.Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja väljaarvamine ühistu liikmete hulgast kooskõlas MTÜS ja kostja põhikirjas sätestatuga. Kohtule esitatud G üldkoosoleku 30.04.2005.a protokoll (t/l 13-14) ja hagejale kostja poolt 14.08.2009.a esitatud väljavõte samast protokollist (t/l 15-16) on vastuolulised. Nii on protokollis märgitud koosolekul osalenud liikmete arvuks 32 liiget, väljavõtte kohaselt viibis koosolekul 34 liiget. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile on märkinud, et koosolekul osales 36 liiget (t/l 55). Samuti on protokollis märgitud, et otsuse poolt, millega heideti hageja välja G XXXliikmetest hääletas 30 liiget, vastu 1 ja erapooletuks jäi 1. Väljavõtte kohaselt anti nimetatud otsuse poolt 32 häält, erapooletud 2 häält ja vastuhääli ei olnud.
9.Kostja on asunud seisukohale, et hageja arvati ühistu liikmest välja põhjusel, et hageja rikkus ühistu põhikirja, mis kohustab heaperemehelikult suhtuma ühistu ja liikme varasse. Hagejale tehti ettepanek hüvitada tema poolt tekitatud varaline kahju, kuid ta keeldus sellest. Samuti on vastuoluline koosoleku otsus, kuivõrd kohtule esitatud G üldkoosoleku 30.04.2005.a. protokollist nähtub, et koosolek otsustas ette valmistada kõik dokumendid seotud hageja poolt tekitatud kahju osas alates 2000.a. aastast kuni 30.04.2005.a. Kokku ligi 13 500 krooni ning hagejale anti tähtaeg 30 päeva hüvitada GÜ XXX kassasse nimetatud summa. Sama otsusega on hageja ühistu liikmetest välja heidetud. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud otsused omavahel kooskõlas, kuivõrd sama otsusega on antud hagejale tähtaeg eelpool nimetatud summa tasumiseks ja arvatud hageja liikmete hulgast välja, kuivõrd kostja hinnangul on hageja tekitanud ühistule kahju summas 3 594 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks millal ja millises summas on kahju kostjale tekitatud, ega ka tõendeid, millest nähtub, et kahju on kostjale tekkinud hageja süül. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud 10.04.2000.a. akt ei saa olla aluseks hageja süü tuvastamisel (t/l 82, 83). Samuti ei ole nimetatud tõend piisav, mille alusel saab hagejale omistada kahju tekitavat käitumist kostja suhtes. Seega ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et hageja oleks ühistu liikme kohustusi oluliselt rikkunud. Seetõttu on hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvamine ebaseaduslik. Ka on kostja rikkunud põhikirja p. 2.6 ja MTÜS § 16 lg 3 sätestatut, kuivõrd kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks antud juhul hagejale viivitamatult kirjalikult otsuse tegemisest teatanud.
10.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega selles, et hagi on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 esimese lause järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Seega on aegumise esemeks nõue st õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist. Menetluslikud nõuded mingi asjaolu tuvastamiseks aegumisele ei allu. Käesoleval juhul palub hageja kohtul tuvastada, et ta on HÜ XXX liige st hagi eesmärk on tuvastada hageja ja kostja omavaheline õigussuhe. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.09.2008.a. otsuses nr 3-2-1-73-08 asunud seisukohale, et õigussuhte olemasolu tuvastamisele aegumist kohaldada ei saa, kuivõrd aegumisele allub üksnes õigussuhtest tulenev nõue. Seega ei ole käesoleval juhul hagi aegunud.
11.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb tuvastada hageja liikmelisus HÜ XXX alates 28.04.1997.a. Samuti tuleb kostjat kohustada esitama registrisse HÜ XXX liikmete uus nimekiri ja avaldus kande tegemiseks.
12.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
13.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1 595 eurot. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kuivõrd hageja on esitanud kaks mittevaralist nõuet on käesoleva hagi hinnaks 3 190 eurot. Menetluskulude jaotamine
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi rahuldati, tuleb menetluskulud jätta kostja HÜ XXX kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
16.Kuivõrd hageja on 31.05.2011.a. kohtumäärusega vabastatud täiendava riigilõivu summas 159,77 eurot tasumisest, siis tuleb kostjalt TsMS § 190 lg 3 alusel välja mõista riigilõiv summas 159,77 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank, nr. 221023778606 Swedbank AS, nr. 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2900078444.
17.TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Vastavalt TsMS § 179 lg 9 käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.