Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.04.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-46599
Tsiviilasi
Juri Gluštšenko hagi Hooneühistu (HÜ) Uued Tiivad vastu liikmelisuse tuvastamiseks ja toimingu tegemise kohustamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3190 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.06.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
HÜ Uued Tiivad apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja Juri Gluštšenko (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Marina Smirnova Kostja/apellant HÜ Uued Tiivad (registrikood 80039039, asukoht Pae t 55-17 Tallinnas), lepinguline esindaja Mare Sepp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.06.2011 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel täiendada otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.16.09.2009 esitas Juri Gluštšenko hagi Harju Maakohtusse hooneühistu (HÜ) Uued Tiivad vastu 30.04.2005 üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamiseks ja toimingu tegemisele kohustamiseks. Menetluse käigus hageja täiendas nõuet ning palus tuvastada, et hageja on HÜ Uued Tiivad liige alates 28.04.1997 ning kohustada kostjat esitama kinnistusregistrisse HÜ Uued Tiivad uue nimekirja, kus märkida hageja liikmena alates 28.04.1997.
2.28.04.1997 sõlmiti Uued Tiivad garaažiühistu (GÜ) asutamisleping. Alates ühistu asutamisest kuni käesoleva ajani on hageja ainukasutuses garaažiboks nr 32 pindalaga 17,4 m2. 30.10.2007 ühistu liikmete üldkoosoleku otsuse alusel garaažiühistu kujundati ümber hooneühistuks. 2008. aastal keeldus kostja juhatuse liige J T hagejalt vastu võtmast 2007. aasta maksu, kuna hageja ei olevat rohkem ühistu liige. Alles 17.08.2009 esitas kostja hagejale posti teel 30.04.2005 toimunud kostja üldkoosoleku protokolli väljavõtte ning 20.10.2009 posti teel üldkoosoleku protokolli tervikuna, mille alusel oli hageja välja arvatud ühistu liikmete hulgast.
3.Hageja leidis, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ja koosoleku läbiviimisel ei ole arutatud küsimust hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvamise kohta ning ei ole vastu võetud otsust selle osas. Kostja esitas kolm erinevat dokumenti 30.04.2005 toimunud koosoleku kohta. Hageja leidis, et 20.10.2009 üldkoosoleku protokolli tekst oli trükitud kostja poolt hiljem selleks, et luua õiguslikke aluseid vale kande teostamiseks registrisse. Õige protokolli väljavõte on see, kus on märgitud koosoleku 4 otsust, kuid puudub otsus hageja ühistust väljaarvamise kohta. Kostja põhikirja p 2.6 kohaselt tuleb väljaarvatud liikmele otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Antud juhul sai hageja sellest teada alles pärast kohtusse pöördumist. Seega on hageja ühistu liige. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on ka aegunud. 2005. aasta maikuu algul oli kostja teadetetahvlil väljavõtted 30.04.2005 üldkoosoleku protokollist. Kostjale teadaolevalt võttis hageja teadetetahvlilt mõlemad väljavõtted. Garaažiühistus oli 30.04.2005 liikmeid 52, üldkoosolekul osales koos hagejaga 36 liiget, seega oli kohal vajalik arv ühistu liikmeid otsuse vastuvõtmiseks.
5.Kostja ja TÜ Viirond sõlmisid 1998. aastal elektrienergiaga varustamise lepingu, mille alusel kostja ostab kuni käesoleva ajani TÜ-lt Viirond elektrienergiat. 2000. aastal ilmnes,
et oluliselt on suurenenud kostja elektri tarbimine. Asja selgitamisel ilmnes, et kostja elektrikilpi on ühendatud elektrijuhtmed, mille kaudu tarbis ebaseaduslikult kostja poolt ostetavat elektrienergiat OÜ Marlit, mis tegeles kalatöötlemisega. Elektrijuhtmete ebaseadusliku ühendamise kahtlus langes hagejale, kuna temal, kui kostja elektrikul, oli ainsana pääs kostja elektrikilpi. Hagejale tehti ettepanek hüvitada tema poolt tekitatud varaline kahju, kuid ta keeldus sellest. Kuna hageja rikkus ühistu põhikirja, mis kohustub heaperemehelikult suhtuma ühistu ja ühistu liikme varasse, siis kostja üldkoosolek otsustas 30.04.2005 arvata hageja välja ühistu liikmest. Esimese astme kohtu otsus
6.29.06.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus tuvastas, et Juri Gluštšenko on hooneühistu Uued Tiivad liige ühistu asutamise algusest ja kohustas kostjat esitama registrile hooneühistu liikmete uue nimekirja, kus märkida Juri Gluštšenko kostja liikmena alates 28.04.1997 ja avalduse alljärgneva kande tegemiseks: Juri Gluštšenko liikmeks vastu võtmise kuupäev 28.04.1997, liikmelisuse nr 32, ainukasutuses oleva hooneosa pindala 17,4 m2, liikmemaksumäär hariliku murruna 174/8997.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on 30.04.2005 üldkoosoleku otsusega mittetulundusühingust välja arvatud. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 1 järgi võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek.
8.Uued Tiivad garaažiühistu asutati 28.04.1997 ning hageja oli üks asutajatest. Garaažiühistu kujundati ümber hooneühistuks üldkoosoleku otsuse alusel 27.12.2007. Garaažiühistu põhikirja p 2.6 järgi võib liikme ühistust välja arvata ka juhatuse otsusega põhikirjas sätestatud kohustuste olulisel rikkumisel. Sellisel juhul tuleb välja arvatud liikmele välja arvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada. Põhikirja p 2.4 sätestab ühistu liikme kohustused. Garaažiühistu 30.04.2005 üldkoosoleku protokolli p 5 kohaselt on hageja välja heidetud garaažiühistust, kuna hageja tekitas kostjale kahju 3594 krooni - hageja oli omavoliliselt, seadusvastaselt ühendanud kostja elektrivõrku kalasuitsutsehhi, märkustele vastas jämedalt, juhatuse esimeest süüdistas selles, et teda sunniti seda tegema, kokku kahju ligi 13 500 krooni. Hagejat kohustati 30 päeva jooksul kahju kostja kassasse hüvitama. 05.05.2008 Harju Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrüki kohaselt hageja ei ole käesoleval ajal HÜ Uued Tiivad liige.
9.Tunnistajad S A ja V S andsid ütlusi selle kohta, et hageja väljaarvamine ühistu liikmete hulgast oli üldkoosolekul arutamisel. Hageja selgitas vande all, et liikmemaksu ei ole ta pärast 2005. aastat kostjale tasunud. Seega on üldkoosolek hageja suhtes otsustuse teinud ning hageja ühistu liikmete hulgast välja arvanud.
10.Kohus leidis, et hageja väljaarvamine ühistu liikmete hulgast ei ole kooskõlas MTÜS-s ja kostja põhikirjas sätestatuga. Garaažiühistu üldkoosoleku 30.04.2005 protokoll ja hagejale kostja poolt 14.08.2009 esitatud väljavõte samast protokollist on vastuolulised. Nii on protokollis märgitud koosolekul osalenud liikmete arvuks 32 liiget, väljavõtte kohaselt viibis koosolekul 34 liiget. Kostja märkis kirjalikus vastuses hagile, et koosolekul osales 36 liiget. Samuti on protokollis märgitud, et otsuse poolt, millega heideti hageja välja garaažiühistu Uued Tiivad liikmete hulgast, hääletas 30 liiget, vastu 1 ja erapooletuks jäi
1.Väljavõtte kohaselt anti nimetatud otsuse poolt 32 häält, erapooletud 2 häält ja vastuhääli ei olnud. Vastuoluline on ka koosoleku otsus, kuivõrd kohtule esitatud garaažiühistu üldkoosoleku 30.04.2005 protokollist nähtub, et koosolek otsustas ette valmistada kõik dokumendid, mis seotud hageja poolt tekitatud kahju osas alates 2000. aastast kuni 30.04.2005, kokku ligi 13 500 krooni, ning hagejale anti tähtaeg 30 päeva kahju hüvitada. Sama otsusega on hageja ühistu liikmetest välja heidetud. Nimetatud
otsused ei ole omavahel kooskõlas, kuivõrd sama otsusega anti hagejale tähtaeg eelpool nimetatud summa tasumiseks ja arvati ta liikmete hulgast välja, kuivõrd kostja hinnangul on hageja tekitanud ühistule kahju summas 3594 krooni. Kohtule ei esitatud tõendeid, millest nähtuks, millal ja millises summas on kahju kostjale tekitatud ega ka tõendeid, millest nähtuks, et kahju on kostjale tekkinud hageja süül. 10.04.2000 akt ei saa olla aluseks hageja süü tuvastamisel. Samuti ei ole nimetatud tõend piisav, et omistada hagejale kahju tekitavat käitumist kostja suhtes. Seega ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et hageja oleks ühistu liikme kohustusi oluliselt rikkunud. Seetõttu on hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvamine ebaseaduslik. Ka on kostja rikkunud põhikirja p-s 2.6 ja MTÜS § 16 lg-s 3 sätestatut, kuivõrd tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale viivitamatult kirjalikult otsuse tegemisest teatanud, kostja esitanud ei ole.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 esimese lause järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Seega on aegumise esemeks nõue, see tähendab õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist. Menetluslikud nõuded mingi asjaolu tuvastamiseks aegumisele ei allu. Käesoleval juhul palus hageja tuvastada, et ta on HÜ Uued Tiivad liige, see tähendab hagi eesmärgiks on tuvastada hageja ja kostja omavaheline õigussuhe. Riigikohus asus otsuses nr 3-2-1-73-08 seisukohale, et õigussuhte olemasolu tuvastamisele aegumist kohaldada ei saa, kuivõrd aegumisele allub üksnes õigussuhtest tulenev nõue. Seega ei ole käesoleval juhul hagi aegunud. Apellatsioonkaebus
12.HÜ Uued Tiivad palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda.
13.Apellant on seisukohal, et üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks oli olemas vajalik häälte arv. GÜ Uued Tiivad põhikirja p 3.4 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb vähemalt üle poole ühistu liikmetest ja p 3.5 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest. GÜ-l Uued Tiivad on 52 liiget, seega on üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma, kui seal osaleb 27 ja enam liiget ning üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud situatsioonis hääletanud enam kui 18 liiget. Seega olid 30.04.2005 toimunud üldkoosolekul nii kvoorumi kui ka otsuse vastuvõtmiseks poolt antud häälte nõuded täidetud.
14.Apellandi otsused on ka omavahel kooskõlas, kuna 30.04.2005 otsusega heideti hageja liikmest välja ja lisaks kohustati teda hüvitama ühistule oma lubamatu käitumisega tekitatud varaline kahju 3594 krooni. Kolmepoolne akt 10.04.2000 on piisav tõend selle kohta, et hageja rikkus põhikirja p 2.4.2 ning ei ole hoolsalt ja heaperemehelikult suhtunud ühistu ja ühistu liikmete varasse, mille eest võib teda põhikirja p 2.6 alusel ühistust liikmest välja arvata. Kõnesoleva akti kohaselt on hageja poolt ühendatud ebaseaduslikult kolmanda isiku elektrijuhtmed GÜ Uued Tiivad elektrivõrku, mille kaudu tarbis OÜ Marlit kostja poolt ostetavat elektrienergiat. Kogu hageja poolt kostjale tekitatud kahju oli ligikaudu 13 500 krooni, kuid hagejalt nõuti kahju hüvitamist minimaalselt, vaid 3549 krooni.
15.Asjaolu, et hageja oli teadlik 30.05.2005 toimunud üldkoosolekust, on ta kinnitanud oma vande all ülekuulamisel, väites, et osales kõnesoleval koosolekul. Lisaks oli hageja teadlik, et ta ei ole enam ühistu liige, kuna ei ole alates 2005. aastast tasunud liikmemaksu. Seega on kohus tuvastanud hageja vande all antud ütlustega, et ta oli teadlik, et ei ole enam ühistu liige. Tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 1 võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Hageja enda ütlustega on tõendatud, et ta osales 30.05.2005 toimunud üldkoosolekul, seega oli ta vastuvõetud otsusest teadlik ning tal oli seadusest tulenevalt
võimalus kolme kuu jooksul vaidlustada üldkoosoleku otsust. Kuna hageja otsust tähtaegselt ei vaidlustanud ja üle nelja poole aasta hiljem esitab kohtule tuvastushagi, siis on kostja seisukohal, et hagejal puudub tegelik tuvastushuvi. Riigikohus on lahendis nr 32-1-84-06 rõhutanud, et hagejal puudub tuvastushuvi, kui tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselt lõppenud, aga ka siis, kui need on ilmselt aegunud ja kostja sellele tugineb. Vastustaja seisukoht
16.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
17.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.
18.Esmalt nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga selle kohta, et hageja nõuded ei ole aegunud. Liikmelisuse tuvastamise nõude eesmärgiks on hageja ja kostja vahelise õigussuhte olemasolu või selle puudumise kindlaks tegemine ning sellisele nõudele aegumist ei kohaldada. Aegumise esemeks saab TsÜS § 142 mõttes olla nõue, millega nõutakse teiselt isikult mingi teo tegemist või sellest hoidumist. Seega saab aegumine kohalduda hageja teisele nõudele, milles ta nõuab kostjalt teatud teo tegemist – sellise ühistu liikmete nimekirja riiklikule registrile esitamist, kus on kirjas ka hageja nimi, liikmeks astumise aeg ja muud asjakohased andmed. Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi täiendada, kuna kohus ei ole eraldi analüüsinud hageja teise nõude aegumisega seonduvaid asjaolusid. Hageja on seisukohal, et ta on kostja liige alates selle asutamisest. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja oli ühistu liige vähemalt kuni 30.04.2005. Tsiviilasja toimikus on registriandmete väljatrükk seisuga 05.05.2008 (t I kd lk 32-35), milles on hageja asemel märgitud liikmena HÜ Uued Tiivad ise. Sellised andmed on esitanud registrile kostja juhatuse liige 21.12.2007 ja vastav kanne on tehtud 27.12.2007 (samas lk 30-31, 32). Seega juhul, kui hageja esimene nõue on põhjendatud, on registriandmete muutmise nõude aluseks seadus – MTÜS § 10 lg lg 2, mille kohaselt esitab andmete muutumisel mittetulundusühistu juhatus registrisse vastava avalduse. Sellisele nõudele kuulub kohaldamisele TsÜS §-s 149 sätestatud aegumistähtaeg kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõue ei saanud muutuda sissenõutavaks enne hageja andmete muutmist registris, seega mitte enne 27.12.2007. Konkreetne nõue esitati 31.03.2011 (t I kd lk 148-154), seega ei ole ka hageja teine nõue aegunud. Apellandi käsitlus üldkoosoleku otsuse vaidlustamise nõude aegumisest ei ole asjakohane, sest kuigi esmaselt hageja sellise nõude esitas, siis 31.03.2011 menetlusdokumendis muutis ta hagiavaldust nõuete osas.
19.Tsiviilasja materjalidega kooskõlas on apellandi seisukoht, et hageja teadis 30.04.2005 üldkoosolekust, sest viibis ise seal kohal. Selle asjaolu üle poolte vahel vaidlus puudub. Küll aga ei anna see asjaolu alust järeldusele, et ta oli teadlik, et ei ole enam ühistu liige. Tsiviilasjas kogutud tõendid ei anna alust järelduseks, et vaidlusalusel koosolekul oleks võetud vastu otsus hageja liikmest väljaarvamise kohta kooskõlas ühistu põhikirja (samas t lk 37) p-ga 2.6 ja MTÜS §-ga 16. Hageja on ise selgitanud, et tema kui juhatuse silmis rikkuja küsimust sel koosolekul arutati koos teiste rikkujate küsimusega (hageja seletus vande all t I kd lk 200). Põhikirja rikkujate ja võlgnike küsimus oli päevakorras ka vastavalt koosoleku kokkukutsumise teatele (samas lk 137). Tunnistaja S.A ütluste kohaselt oli koosolekul arutusel hageja suhtes kas trahvi maksmine või väljaarvamine, aga tema ei ole hääletanud sellist otsust, et arvata hageja ühistu liikmete hulgast välja (samas lk 202). Tunnistaja V.S ütluste kohaselt ei mäleta ta, et oleks arutusel olnud hageja väljaarvamine lõplikult enne kui aastatel 2007-2008, aastal 2005 võisid olla arutamisel ühistu pretensioonid hageja vastu (samas t lk 203). Vastuolulised on ka kostja seisukohad
ja esitatud dokumentaalsed tõendid selle asjaolu kohta. Kostja juhatuse liige on menetluses selgitanud, et koosolekul oli tõstatud hageja küsimus selliselt, et tema liikmelisus säilib, kui ta esitab kuni oktoobrikuuni kirjalikud tõendid selle kohta, et ta ei ole ühistule kahju tekitanud; igal koosolekul aastatel 2001 kuni 2005 oli tõstatatud hageja võla küsimus ja määratud tähtajad; viimane hoiatus oli tehtud hagejale 17.09.2005 koosolekul, et kui ta ei esita hiljemalt 01.11.2005 kirjalikke materjale, siis arvatakse ta 30.04.2005 koosoleku otsusega liikmetest välja; veelkord anti talle võimalus tekitatud kahju hüvitada üldkoosolekul 01.07.2006; 06.04.2009 teatas hageja, et tasus ühistule 2225.15 krooni, kuid tasus ainult 1154 krooni (samas lk 112-113, 197, 201). Kostja juhatuse liikme seletus 30.04.2005 koosolekul otsustatu kohta on vastuolus hagejale aastal 2009 väljastatud üldkoosoleku protokollis (samas lk 13-14) kajastatuga – p 5 kohaselt oli muuhulgas otsustatud, et tuleb ette valmistada kõik dokumendid seonduvalt hageja poolt tekitatud kahjuga alates aastast 2000 kuni 30.04.2005, kokku ligi 13 500 krooni; selle summa peab hageja hüvitama ühistu kassasse 30 päeva jooksul ning üldkoosoleku otsusega tuleb hageja heita liikmetest välja. Kostja juhatuse liikme allkirjaga 14.08.2009 kinnitatud sama koosoleku protokolli väljavõtte (samas lk 16) kohaselt aga otsustas koosolek, et hageja ühendas üldkoosolekuga kooskõlastamata ühistu vooluvõrku suitsutsehhi, sellega tekitas ühistule materiaalset kahju summas 3494 krooni ega soovi kahju hüvitada ning koosolek otsustas ta selle teo eest ühistu liikmetest välja arvata.
20.Juriidilise isiku organi otsus on käsitletav eriliigilise tehinguna, mis rajaneb organi liikmete poolt antud häältel ning on suunatud juriidilise isiku tahte kujundamisele. Seega isegi kui selline otsus (hageja arvatakse ühistust välja, kui ta ei esita kirjalikke materjale selle kohta, et ta ei ole ühistule kahju tekitanud või kui ta ei hüvita kahju) oleks vastu võetud, oleks tegemist olnud edasilükkava tingimusega otsusega TsÜS § 102 lg-te 1 ja 2 mõttes. Vastavalt sama seaduse § 105 lg-le 1 oleks sellisel juhul väljaarvamise otsuse õiguslikud tagajärjed saabunud alles hetkest, kui kokkulepitud tingimus oleks saabunud ja kindlasti ei oleks saadud lugeda hagejat ühistu liikme õigused ja kohustused kaotanuks alates otsuse vastuvõtmisest 30.04.2005, see on tagasiulatuvalt.
21.Samuti nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega selle kohta, et kohtule esitatud tõendite kogumi alusel ei suutnud kostja tõendada, et 30.04.2005 üldkoosolekul oli kohal otsuste vastuvõtmiseks vajalik arv liikmeid. 30.04.2005 kehtinud kostja põhikirja p 3.5 kohaselt oli üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest (t I kd lk 37). Kohtule ei esitatud 30.04.2005 üldkoosolekust osavõtjate registreerimise lehte (nimekirja koos igaühe allkirjaga), mis oleks esmaseks veenvaks tõendiks osavõtjate arvu tõendamiseks. Hagejale väljastatud protokolli kohaselt osales 48-st liikmest 32, 14.08.2009 kinnitatud väljavõtte kohaselt osales 34 liiget. Vastuses kohtule kinnitas kostja juhatuse liige, et 52-st liikmest osales 36 (t I kd lk 55). Hageja seletas vande all, et kohal oli mitte üle 17 osavõtja. Tunnistaja S.A ütluste kohaselt osales ligikaudu 20 inimest. Tunnistaja V.S ütluste kohaselt oli kvoorum olemas, kohalolijate arvu ei täpsustanud. Selliste vastuoluliste tõendite alusel ei saa kohtul tekkida siseveendumust, et vaidlusalune koosolek oli pädev otsuseid vastu võtma, kusjuures kohustus nimetatud asjaolu tõendada lasus kostjal.
22.Seega isegi kui hageja väljaarvamise küsimust tol koosolekul arutati, siis ei leidnud tõendamist, et seal oleks võetud vastu õiguslikult kehtiv otsus hageja väljaarvamise kohta. Ka ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et hageja liikmest väljaarvamise kohta oleks mõnel hilisemal koosolekul otsus vastu võetud. Seega ei ole poolte vaheline liikmelisusel põhinev õigussuhe lõppenud ja hagejal on kõik kostja liikme õigused ning kohustused, sealhulgas õigus olla kantud kostja liikmete nimekirja, milline on esitatud Harju Maakohtu registriosakonnale. Kuna hageja nimetatud nimekirjas alates aastast 2007 ei ole ja kostja teda liikmena ei aktsepteeri, siis on hagejal liikmelisuse tuvastushuvi olemas.
23.Vastuseks vastustajale selgitab kolleegium, et tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga
esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, seega resolutsiooni osas. Otsuse põhjendav osa pooltele väljaspool konkreetset kohtumenetlust siduv ei ole.
24.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetlusega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.