Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Iko Nõmm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.06.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-12726
Tsiviilasi
Tarmo Loogi hagi OÜ Agenor (pankrotis) vastu 562 240 krooni ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
30 482.02 eurot (476 940 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.10.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Agenor (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11.05.2011; menetlus jätkus poolte taotlusel kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tarmo Loog (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x xx xxxxxx xxxxx xxxxxxx), lepinguline esindaja Talvo Rüütelmaa Kostja OÜ Agenor (pankrotis, registrikood 10700098, asukoht Kelgumäe t 27/6 Peetri külas Harjumaal), kostja seadusjärgne esindaja juhatuse liige Ülar Teppo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.10.2010 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Mõista OÜ-lt Agenor (pankrotis) välja riigituludesse riigilõiv suuruses 3131.79 (kolm tuhat ükssada kolmkümmend üks eurot 79 senti) eurot, mille tasumisest oli apellant apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud.
5.Tagastada vastustajale 02.06.2011 esitatud menetlusdokumendi lisad nr 1-5.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.07.04.2008 esitas Tarmo Loog (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse OÜ Agenor (pankrotis; edaspidi kostja, apellant) vastu lepingute rikkumisega tekitatud kahju 995 975 krooni hüvitamiseks ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 152 732 krooni ja edasi viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud protsendina põhinõudest saamiseks. Samuti palus hageja kohustada kostjat viivitamatult üle andma Kelgumäe t 37 eramusisese vee- ning kanalisatsioonisüsteemi teostusjoonised; elektri- ja nõrkvoolutööde (telefon, internet ja TV) teostusjoonised; küttesüsteemi teostusjoonised 2. korruse torustiku osas ning küttesüsteemi kasutus- ja hooldusjuhendi, samuti kinnistul paiknevate välisvõrkude vee- ja kanalisatsioonitrassi, elektrikaablite ning sidekaablite teostusjoonised. Menetluse käigus hageja vähendas põhinõuet ning asendas ülalnimetatud dokumentide esitamise (kohustuse natuuras täitmise) nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p-de 2 ja 3 alusel rahalise hüvitise nõudega 10 000 krooni.
2.Kokkuvõtvalt palus hageja välja mõista kostjalt hüvitise 562 240 krooni, lisaks kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 216 801.28 krooni ja alates 20.10.2010 viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõude summast päevas kuni põhinõude täitmiseni.
3.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 18.07.2003 ehituse töövõtulepingu. 12.11.2003 sõlmisid pooled (lisaks oli müüjana lepingupooleks AS Hansa Liising Eesti) notariaalse kinnistu müügilepingu, asjaõiguslepingud ning töövõtulepingu. Lepingute ehitustöid puudutavate kokkulepete kohaselt kohustus kostja ehitustööd teostama vastavalt projektile ja RYL 2000 standardile ning heale ehitustavale ja lõpetama kõik tööd hiljemalt 15.01.2004. Kostja kohustus andma hagejale üle kõik ehitust ja eramut puudutavad teostusjoonised, hooldusjuhendid jm dokumendid. Tegelikkuses ei ole kostja suutnud kõiki töid lõpuni teha ning tööd ei vasta sisult ega kvaliteedilt lepingule ega projektile. Teostusjooniseid, hooldusjuhendeid jm dokumente (nt materjalide sertifikaate) ei ole hageja saanud.
4.Ehitustööde üleandmine vormistati 22.07.2004 aktiga, millele lisati 15.07.2004 koostatud loetelu töödest, mis tehakse garantiiperioodi jooksul, ja 22.07.2004 nimekiri teostamata või lõpetamata tööde kohta. Teostamata jäid sisemiste maalritööde parandused, gaasikatlatoru viimistlus, kinnistu haljastus ja kõrghaljastus. 02.05.2005 nõudis hageja kostjalt aktis märgitud lõpetamata tööde teostamist ja teavitas elamu kasutamise käigus ilmnenud probleemidest ning puudustest. Kostja jättis lepingu p 4.9 rikkudes elamu ülevaatuse tegemata. 20.06.2006 toimunud nõupidamisel aktsepteerisid osalejad hageja nimekirjas toodud puudusi. Koosolekul arutati elamu ülevaatuse tulemusi ja garantiitööde teostamist, nõupidamine protokolliti. Samas ei soovinud kostja kinnitada garantiitööde tegemise ajagraafikut. 31.08.2006 kirjaga andis kostja siiski lubaduse kõrvaldada tema poolt aktsepteeritud puudused hiljemalt 15.10.2006. Kostja ei ole puuduseid tänaseni kõrvaldanud. Kostja keeldus valdava osa puuduste parandamisest, väites, et need on põhjustatud kas objektiivsetest asjaoludest või hageja poolt projekteeritud konstruktsiooni vigadest.
5.Hageja tellis elamul esinevate puuduste tuvastamiseks Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt ekspertiisi. 2006. aasta oktoobris elamu ülevaatusel osales kostja poolel A.Teppe. Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuses on kinnistu ja eramu faktilise olukorra kokkuvõttena nenditud, et hagejale oli üle andmata täitedokumentatsioon, sealhulgas välisvõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon, side) teostusjoonised ja küttesüsteemi teostusjoonised, samuti puudusid põrandate, välisseinte, katuslae jm konstruktsioonide kaetud tööde aktid. Välitööde osas on istutamata lubatud 3-st 2 puud; piirdeaia postid on viltu ja/või alla vajanud ning roostes; aia värv on laiguline; jalg- ja autoväravad on ära vajunud, metallosad roostes; sillutis ära vajunud; krundi ja sõidutee vahe on haljastamata. Elamu välisosas on kirjeldatud kokku 22 puudust ning elamu siseosas 26 puudust. Hageja edastas ekspertarvamuse kostjale koos nõudega teostada garantiitööd ja tasuda ekspertiisiks kantud kulu 5900 krooni.
6.See, et kostja muutis hageja soovil elamu esialgset arhitektuurset lahendust (siseruumide jaotus, välisfassaad, välisseinte materjal), ei oma põhjuslikku seost tekkinud olukorraga, see tähendab vajadusega teostada lõpetamata ehitustööd ja teha uuesti kostja poolt ebakvaliteetselt tehtud ehitustööd. Kostja rikkus lepingu ja seadusega temale kui müüjale ning töövõtjale pandud kohustusi ja kohustust kõrvaldada garantiitähtaja jooksul ehitisel ilmnenud puudused. Kohustus tuleneb ehitusseaduse (EhS) §-st 4 ning lepingu p-dest 4.8 ja 4.10. Kostja osaliselt õigustamatult keeldus töö parandamisest garantiiajal ning on osa töid lihtsalt tegemata jätnud.
7.562 240 krooni suurune kahjusumma moodustub veel kõrvaldamata puuduste likvideerimiseks tulevikus tehtavatest kulutustest summas 335 200 krooni (sealhulgas käibemaks 20%), millele lisanduvad hageja poolt kantud kulud: parandustööde maksumus 82 800 krooni, termokontrolli läbiviimine 2500 krooni, kohtuväliselt kantud ekspertiisikulud 7670 krooni ning OÜ Javisten poolt 2008. aasta märtsis ja juulis tehtud parandustööde maksumus kokku 134 070 krooni.
8.Kostja on oma kohustuste täitmisega viivituses hiljemalt alates 01.11.2006. Seetõttu taotles hageja TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista viivised seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt isegi, kui väidetavate puuduste olemasolu leiaks tuvastamist, on suurem osa puudustest põhjustatud hageja poolt ehitajale antud juhistest. Hageja koostas arhitekt R.Sau projekti põhjal ise uue projekti, jättes sellest välja algsest projektist nähtuvad sõlmejoonised. Sõlme- ja teostusjoonised esitas hageja ehitajale töö käigus ise. 20.11.2003 toimunud nõupidamiste protokollidest nähtub, et tellija on koostanud ja esitanud ehitajale järgmised joonised: vundamendi lõike Kl-1, vundamendi lõike E-E, lõige 1-1 tala teljel B, lõige 1-2 tala teljel B, laetalade kinnitus
välisseinas, parapeti sõlmed. 03.12.2003 nõupidamiste protokollidest nähtub, et hageja teostab nurgalahenduse toeposti osas. 10.12.2003 nõupidamiste protokollist nähtub, et hageja on esitanud rõdu lõike ja esimese korruse küttetorustiku hülsside paigaldamise kohta pildid. Ka 17.12.2003 esitas hageja enda poolt koostatud ja allkirjastatud joonised. Kõige suuremaid vaidlusi tekitas hageja poolt ehitajale antud juhis, mille kohaselt laetalad tuli kinnitada mitte välisseina peale, nagu hea ehitustava ette näeb, vaid prussidega seina külge. Ehitusjärelevalvet teostanud K.Kase ei nõustunud põhimõtteliselt sellise hageja poolt väljatöötatud laetalade kinnituse lahendusega välisseinas ja leidis, et lahendus ei vasta heale ehitustavale ning selgitas seda hagejale. Hageja keeldus teistsugusest lahendusest (ainus muudatus, mille ta oli nõus oma joonisel ringi tegema, oli keermeslati sammu pikkus). Hageja lubas vastutuse lahenduse mittesobimise puhuks enda peale võtta.
10.VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest. Samuti ei või võlausaldaja VÕS § 101 lg 3 kohaselt tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, kui selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riski ta kannab. Seetõttu on oluline tuvastada, millised puudused võivad käesoleval juhul olla põhjustatud hageja poolt antud juhistest ja joonistest ehitajale. Juhiste ebasobivus on selliseks sündmuseks, mille riski kannab võlausaldaja ise. Lisaks võimaldab VÕS § 139 lg 1 hüvitamisele kuuluva kahju kindlaksmääramisel arvestada võlausaldaja kui kahjustatud isiku osa kahju tekkimises.
11.Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamused on puudulikud, nendes ei ole välja toodud vigade põhjust ega likvideerimise viise. Arvamuses garantiiperioodil ilmnenud ehitusvigade kohta märgitakse, et elamu ülevaatus on teostatud V.Krünbergi poolt ja ülevaatuse juures viibis hageja. Dokumendist ei nähtu, et kostja esindajad oleksid ülevaatuse juures viibinud. Seetõttu on vale hageja poolt korduvalt esitatud väide, et elamule on poolte poolt ühiselt tehtud ekspertiis. Hagile lisatud täiendavast arvamusest garantiiperioodil ilmnenud ehitusvigade kohta nähtub, et on teostatud põrandakonstruktsioonide avamine. Arvamusest jääb selgusetuks, kes teostas avamise, millal see toimus ja kes viibisid selle juures.
12.Nõudesumma on ilmselgelt üle paisutatud. VÕS § 646 lg-st 5 tuleneb, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kahju hüvitamise nõue ei või viia kannatanu rikastumiseni. Hageja ostis nn odava maja, hind oli 1 692 000 krooni koos kinnistu maksumusega. Ilmselgelt ei ole hageja poolt tõendina esitatud hinnapakkumistes selle asjaoluga arvestatud. Kui kasutada analoogseid ehitusmaterjale, mis Kelgumäe t 37 olemasoleva ehitise puhul, siis hagis taotletava summa eest saaks hageja ehitada uue elamu.
13.Kostja ei nõustunud ka hageja poolt esitatud viivisenõudega. Rahalist nõuet ei ole hageja enne hagi esitamist kostjale esitanud, seetõttu ei saa rääkida rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest. Samuti ei ole kostja mitte kunagi nõustunud hageja poolt esitatud mahus puudustega ega ole andnud nõusolekut sellises mahus puuduseid kõrvaldada. Isegi juhul, kui kohus mingis osas hagi kahju hüvitamise nõudes rahuldaks, ei oleks viivise nõue põhjendatud, kuna hageja ei ole kulutusi veel teinud. Kolmanda isiku seisukoht
14.Määrusega 28.11.2008 kaasas maakohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel Pakri Ehituse OÜ, milline leidis, et temal ei ole selles tsiviilasjas midagi kaasa rääkida. Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi andmetel kustutati Pakri Ehituse OÜ äriregistrist 16.11.2010.
Esimese astme kohtu otsus
15.21.10.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 476 940 krooni ja 21.10.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 105 495.21 krooni ning viivise põhinõudelt alates 22.10.2010 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Kohus jättis menetluskulud 25% ulatuses hageja ja 75% ulatuses kostja kanda, kolmanda isiku menetluskulud 25% ulatuses hageja ja 75% ulatuses kolmanda isiku kanda.
16.Otsuse põhjenduste kohaselt võiks hagi kuuluda rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 3 ning § 115 lg 1 alusel. Kahju saab kuuluda hüvitamisele juhul, kui hageja ja kostja vahel oli võlasuhe, millest tulenes kostja kohustus hageja suhtes, mida kostja on rikkunud. Hagejale peab olema tekkinud kahju. Kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Nõude rahuldamine sõltub sellest, kas esineb kostja vastutus VÕS § 103 mõttes. Juhul, kui põhinõue peaks kuuluma rahuldamisele, tuleb kohtul hinnata viivisenõudega seonduvat.
17.Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel oli 18.07.2003 sõlmitud ehituse töövõtuleping ning 12.11.2003 notariaalne kinnistu müügileping, asjaõiguslepingud ning töövõtuleping. Kostja kohustus püstitama hageja poolt omandatud kinnistule asukohaga Rae vallas Peetri külas Kelgumäe t 37 eramu ning organiseerima ja läbi viima ehitustööd omal vastutusel ning omal kulul hiljemalt 15.01.2004. Ehitustööd tuli kostjal teostada vastavalt projektile ja RYL 2000 standardile ning heale ehitustavale. Samuti oli kostjal kohustus anda hagejale üle kõik ehitust ja eramut puudutavad teostusjoonised, hooldusjuhendid jm dokumendid. Samuti puudub vaidlus selles, et ehitustööde üleandmine vormistati poolte vahel 22.07.2004 koostatud aktiga, millele lisati 15.07.2004 koostatud loetelu töödest, mis tehakse garantiiperioodi jooksul, ja 22.07.2004 nimekiri teostamata või lõpetamata tööde kohta. Puudub vaidlus ka selles, et viidatud lepingutega andis ehitaja eramule garantii pikkusega kaks aastat.
18.Kohtu hinnangul oli poolte vahel töövõtusuhe VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Vastavalt VÕS § 641 lg-s 1 sätestatule peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. 22.07.2004 allkirjastatud aktiga on hageja ehitustööd kostjalt vastu võtnud, kinnitades muuhulgas, et teostatud tööde maht ja kvaliteet on kooskõlas töövõtulepingu lisaga 1 ja notarilepingu 4. peatükiga. 15.07.2004 aktis ja lõpetamata tööde loetelus on sisuliselt fikseeritud teatavad nn vaegtööd ning lepitud kokku nende parandamise tähtaegades. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks need tööd kokkulepitud tähtaegadeks teostanud. Seega on kostja on oma kohustusi töödes esinenud puuduste kõrvaldamise ning tööde lõpetamise osas rikkunud.
19.Töövõtulepingu p 7.1 järgi ja notarilepingu p 4.17 kohaselt pidi kostja andma ehituse lõpetamisel hagejale koheselt üle kõik ehitust ja eramut puudutavad teostusjoonised ja hooldusjuhendid. Lähtudes VÕS § 641 lg-s 1 sätestatust, tuleb seetõttu töö mittevastavuseks lugeda ka asjaolu, et kostja ei ole andnud hagejale üle eramu sisese veening kanalisatsioonisüsteemi teostusjooniseid, elektri- ja nõrkvoolutööde (telefon, internet ja TV) teostusjooniseid, küttesüsteemi teostusjooniseid 2. korruse torustiku osas ja küttesüsteemi kasutus- ning hooldusjuhendit, samuti Kelgumäe t 37 kinnistul paiknevate välisvõrkude vee- ja kanalisatsioonitrassi teostusjooniseid, elektrikaablite teostusjooniseid ning sidekaablite teostusjooniseid. Dokumentide üleandmata jätmist ei ole kostja menetluses eitanud ning kohtu hinnangul sai eeldada selle asjaolu osas omaksvõttu (TsMS § 231 lg 4). Lisaks kinnitab kõnealuste töö juurde kuuluvate dokumentide esitamata jätmist asja materjalide hulgas olev eksperdiarvamus ning eriteadmistega isiku V.Krünbergi arvamus.
20.Vastavalt VÕS § 650 lg-le 1 eeldatakse töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt VÕS
§-des 230 ja 231 sätestatut. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-s 5.3 on kostja kohustunud kõrvaldama garantiiajal ilmsiks tulnud puudused, vaegtööd ja ehitusvead omal kulul hagejaga kooskõlastatud tähtajaks, välja arvatud juhul, kui sellised vead tulenevad eramu kasutus- ja hooldusnõuete rikkumisest või seadmete ebaõigest ekspluateerimisest. Garantiiaja algust tuleb töövõtulepingu p 5.1 järgi arvestada eramu vastuvõtuakti allkirjastamisest.
21.Sama tuleneb notarilepingu p-dest 4.10 ja 4.8. Vastavalt töövõtulepingu p-le 5.2 ja notarilepingu p-le 4.9 pidi hageja kostjat informeerima garantii kehtivuse ajal eramu puudustest, vaegtöödest ja ehitusvigadest koheselt pärast nende teatavaks saamist. Sellisel juhul pidi kostja samade lepingupunktide kohaselt kokku kutsuma kõigi poolte esindajad ja vaatama eramu üle hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest, seejuures tuli ülevaatuse kohta koostada protokoll (vajadusel erapooletu esindaja poolt). Ülaltoodust järeldub, et kostja on võtnud endale kohustuse kõrvaldada eramul (see tähendab teostatud töödes) garantiitähtaja jooksul ilmnevad puudused, välja arvatud juhul, kui sellised puudused tulenevad eramu kasutus- ja hooldusnõuete rikkumisest või seadmete ebaõigest ekspluateerimisest. Puuduste kõrvaldamise kohustuse tekkimiseks pidi hageja kostjat puuduste ilmnemisest informeerima.
22.Eramu vastuvõtuakt on vaidlusväliste asjaolude ja asja materjalide põhjal allkirjastatud 22.07.2004. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 135 ning § 136 lg-test 2 ja 8 lähtudes algas 2-aastane garantiiperiood seega 23.07.2004 ja lõppes 24.07.2006. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kostjat võimalikest eramu puudustest ja ehitusvigadest teavitanud esmalt 02.05.2005 kirjas, samuti on hageja esitanud 10.05.2006 ja 31.05.2006 kostjale eramus ilmnenud puuduste nimekirja ning taotluse ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Kostja nõustus osa hageja poolt kirjeldatud puudustest garantiikorras kõrvaldama, kuid muude hageja pretensioonide osas leidis, et soovitud tööd on juba teostatud või et puudused on põhjustatud objektiivsetest asjaoludest või hageja enda poolt välja pakutud konstruktsioonilahendustest ning ei kuulu seetõttu garantii alla. Kostja väited puuduste tekkepõhjuste kohta ei ole tõendatud. Ülalviidatud VÕS § 650 lg-st 1, töövõtulepingu p-st 5.3 ja notarilepingu p-st 4.10 nende koosmõjus võib järeldada, et kostja võttis endale kohustuse kõrvaldada kõik garantii kehtivuse ajal ilmnenud puudused, välja arvatud, kui sellised puudused tulenevad eramu kasutus- ja hooldusnõuete rikkumisest või seadmete ebaõigest ekspluateerimisest. Sellest järelduvalt peaks hageja kui töö tellija tõendama käesoleval juhul üksnes puuduse olemasolu, garantiikohustust välistava(te) erandi(te) esinemist peaks tõendama kostja.
23.Hageja tõendas ehitustöödes garantiiajal ilmnenud puuduste olemasolu eriteadmistega isiku V.Krünbergi poolt 2006. aasta oktoobris koostatud arvamusega ja 29.01.2008 täiendava arvamusega. Tunnistaja V.Krünberg jäi põhiseisukohtades kirjalikes arvamustes antud hinnangute juurde. Kohtu määratud ekspert G.Einberg osundas kirjalikus eksperdiarvamuses, et kõik hageja poolt 31.05.2006 kirjas näidatud ja V.Krünbergi poolt tuvastatud puudused ehitusöödes eksisteerisid. Suurem osa puudusi eksisteeris ka 08.06.2010 seisuga. Eelnimetatud tõendite põhjal on puuduste olemasolu ehitustöödes piisavalt tõendatud, osade vaidlusaluste puuduste olemasolu ei ole kostja menetlusväliselt tehtud avaldustes ka eitanud.
24.Eramu kasutus- või hooldusnõuete rikkumine või seadmete ebaõige ekspluateerimise esinemine ei ole tõendamist leidnud. Ekspert G.Einbergi arvamuse kohaselt võivad üksnes mõningad üksikud defektid (nähtavale tulnud kipsi kruvikohad, tapeedi kohatine lahtitulek seintelt, parketiliistude vahede suurenemine) olla põhjustatud eramu kasutamisest ja hoone sisekliimast.
25.Asjaolul, kas ja millisel määral on kostja esindaja osalenud eramus puuduste olemasolu ja põhjuste kontrollimiseks teostatud ülevaatustel, ei ole vaidluse lahendamise seisukohast määravat tähtsust. Lähtudes töövõtulepingu p-st 5.2 ja notarilepingu p-st 4.9, oli osapoolte kokkukutsumine ülevaatuse teostamiseks kostja lepinguline kohustus. Kohustuse täitmise
tõendamise üldpõhimõtte kohaselt pidanuks kostja end ise varustama tõendiga kohustuse täitmise kohta. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks mainitud ülevaatuse teostamise kohustust täitnud või et hageja oleks teda ülevaatuse teostamise korraldamisel takistanud. Kõnealuse kohustuse rikkumisest tulenevate võimalike negatiivsete tagajärgede riisikot peab seetõttu kandma kostja. Ülaltoodu põhjal leidis kohus, et kostja on rikkunud hageja poolt välja toodud kohustusi ehitustööde teostamisel ja garantiitööde tegemata jätmisel.
26.VÕS § 115 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise kohustus välistatud, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Seejuures eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Eelduslikult on pooled soovinud sarnaselt reguleerida vastutusega seonduvat ka omavahelistes suhetes – nii töövõtulepingu p 19 kohaselt kui notarilepingu p-de 4.24.1 ja 4.24.2 kohaselt ei loeta lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks on vääramatu jõuna vaadeldavad asjaolud. Pooled ei ole välja toonud asjaolusid, mis oleksid käsitletavad vääramatu jõuna VÕS § 103 lg 2 või hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute mõistes.
27.Projektis tehtud muudatustest oli kostja teadlik. Mõlemas lepingus viidatakse 17.07.2003 müügipakkumisele, mis viitab omakorda tellija poolt soovitud ruumiprogrammile ning välisseinte kirjelduse kohta on muuhulgas märgitud, et hoone on projekteeritud kandvate fibo-plokk seintega, algse projekti järgi pidi elamul olema puitkarkass-seinad. Kostja enda poolt esitatud kirjavahetusest ja ka tunnistaja R.Sau ütlustest võib järeldada, et vaidlusaluste muudatuste osas esitas hageja kostjale oma soovid juba lepingute ettevalmistamise algfaasis ning 2003. aasta suve jooksul neid arutati. Töövõtulepingu p-s 3.2.7 ja notarilepingu p-s 4.3.7 on kostja võtnud kohustuse tagada ehituse kvaliteet ja vastavus projektdokumentatsiooni tingimustele. Mingisuguseid märkusi projektdokumentatsiooni puudustele või vigadele töövõtuleping ega notarileping ei sisalda. Eeltoodust võib järeldada, et kostja võttis endale kohustuse ehitada vastavalt muudetud projektile ning kannab ka sellega seonduvaid töövõtja riske. Neid asjaolusid arvestades ei oma tähtsust see, kui suur oli hageja roll eramu projekteerimisprotsessis enne ehituse alustamist.
28.Hageja võttis omaks asjaolu, et eramu ehitamise käigus esitas ta kostjale kuue sõlme ehitusjoonised, mis on loetletud 20.11.2003 nõupidamiste protokolli 8. punktis. Seega on muuhulgas hageja poolt esitatud joonis laetalade kinnituse kohta välisseinas. Ekspert G.Einberg leidis kirjalikus arvamuses ja kohtuistungil esitatud selgitustes, et osad hageja poolt pakutud sõlmede joonised – laetalade kinnitus välisseinas, vahelae talade sidumine I-talaga ja II korruse sisemise vaheseina toetamine I-talale – sisaldavad projekteerimise viga. Vahelagede kinnituste lahendust pidas peamiseks probleemiks ka tunnistaja R. Sau.
29.Kostja on TsÜS § 138 lg 1 ja VÕS § 6 lg 1 alusel minetanud õiguse hageja juhistega seonduvatele vastuväidetele tugineda. Tunnistaja R.Sau ütlustest ja kostja poolt esitatud dokumentidest ilmneb, et hageja võttis teatud sõlme- ja teostusjooniste koostamise ehituse käigus enda peale. Kostja hindas asja materjalidest nähtuvalt hageja poolt esitatud laetalade kinnituse lahenduse tõepoolest ebasobivaks, samas ei ole kostja pakkunud sama sõlme kohta välja omapoolseid lahendusi. Töövõtulepingu p-s 8.1 kinnitas kostja sisuliselt, et on kogenud asjatundja endale võetud kohustuste täitmise alal, need kohustused on talle arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Sama lepingupunkti kohaselt tagab ehitaja tellijale lepingus ette nähtud tööde, osutatud teenuste ja lepingu täitmiseks vajalike ettepanekute vastavuse kehtivate õigusaktide ja eeskirjadega. Sama tuleneb notarilepingu p-st 4.21. Hea usu põhimõttest lähtuvalt oleks kostja kui professionaalne
ehitusettevõtja pidanud välja pakkuma laetalade kinnituse lahenduse, mis oleks taganud kvaliteetse ehitamise, mitte jätkama ehitamist potentsiaalset projekteerimisviga sisaldavate sõlmejooniste põhjal. G.Einberg märkis eksperdiarvamuses, et ehitusettevõtja peaks nõudma korrektset projekti või tellima projekti ise, kui ta kahtleb projektlahenduste õigsuses. Kohtu hinnangul ei olnud kostjal korrektse sõlmejoonis(t)e koostamiseks objektiivseid takistusi.
30.Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärgiks asetada kahju kannatanud isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohustuse rikkumine seisneb selles, et kostja jättis hagejale üle andmata ehitustööde juurde kuuluva dokumentatsiooni, parandamata vaegtööd ning garantiiajal ilmnenud puudused. Kostja kohustuste rikkumise tõttu peab hageja tegema tulevikus veel kulutusi, sealhulgas teostusdokumentatsiooni koostamisele, 335 200 krooni. Javisten OÜ aktide ja arvetega on tõendatud hageja poolt kulude kandmine 134 070 krooni. Lisaks võib hageja kahjuks lugeda Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le tasutud 7670 krooni. Kuna tegu on nõude esitamiseks vajalike kuludega VÕS § 128 lg 3 mõttes, on kulutused 476 940 krooni VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud eesmärki silmas pidades vajalikud ja põhjendatud ning kulutusi tuleb lugeda hageja kahjuks ning nende puhul esineb ka põhjuslik seos kostja lepingurikkumistega VÕS § 127 lg 4 mõttes. Monsis OÜ ja Profektus Grupp OÜ hinnapakkumised ei lükka ümber ülalkäsitletud tõenditest nähtuvate põhjendatud kulutuste suurust. Ekspert G.Einbergi poolt antud hinnangud ja selgitused kahjusumma eeldatava suuruse kohtu on kohtu arvates objektiivsemad.
31.Kohtu hinnangul ei esinenud käesoleval juhul ka asjaolusid, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 127 lg-te 2 või 3 alusel. Sarnaselt ei esine aluseid kahjuhüvitise vähendamiseks vastavalt VÕS § 139 lg-s 1 sätestatule.
32.Kahjunõue ei ole põhjendatud osas, mis puudutab kulusid hageja poolt 2005. aastal eramu suhtes läbi viidud termokontrollile (2500 krooni). Puuduvad andmed selle kohta, et termokontrolli läbiviimine oli kostja poolt teostatud töödes esinevate puuduste tuvastamiseks vajalik. Samuti puuduvad tõendid, mis kinnitaksid hageja väiteid kõnealuste kulutuste suuruse kohta. Samuti ei ole objektiivselt tõendatud ajavahemikus 2005-2008 teostatud parandustööde maksumus 82 800 krooni. Kostja vaidles nii kulutuste põhjendatusele kui kulude kandmise tõendatusele vastu. Seetõttu puudub ka alus omaksvõttu vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 eeldada. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 3 on võlausaldaja otseseks kahjuks ka tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Seega ei pea kulud olema kahjunõude rahuldamise eeldusena tingimata võlausaldaja poolt kantud, piisab tulevikus tekkivate kulude kandmise vajaduse tõendamisest. Ülaltoodud kaalutlustest lähtudes rahuldas kohus hageja põhinõude 476 940 krooni ulatuses.
33.Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sooritused, milliste kostja poolt täitmata jätmisega seondub hageja kahjunõue (põhinõue), ei seisne raha maksmises. Kahju võis hagejal tekkida juba pärast nende kohustuste täitmiseks antud tähtaegade möödumist, kuid enne kahjunõudest teada saamist ei saanud kostja olla viivituses kahju hüvitamise kohustuse täitmisega. Kostja ilmne teadlikkus ehituspuuduste füüsilisest mahust ei oma siin iseseisvat õiguslikku tähtsust. Olemasolevate tõendite põhjal otsustades ei ole hageja kostjale nõuet konkreetse kahjusumma hüvitamiseks enne kohtu poole pöördumist esitanud. Seetõttu saab viivise arvestamise tähtaja alguseks VÕS § 113 lg 2 põhjal lugeda hagiavalduse kättetoimetamise ajahetke 15.05.2008. Seega on hagejal õigus kahjusummalt viivist nõuda alates 16.05.2008.
34.Vastavalt Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadetele oli VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2008 4% ning enne 01.07.2008 samuti 4%, 01.07.2008 kuni 31.12.2008 oli intressimäär 2,5% ning alates 01.01.2009 1%. VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud viivisemäära suuruseks ajavahemikus 16.05.2008-31.12.2008
tuleb lugeda 11% aastas ning ajavahemikus 01.01.2009-30.06.2009 9,5% aastas. Alates 01.07.2009 kuni käesoleva ajani tuleb viivisemääraks Eesti Panga teadete kohaselt lugeda 8% aastas. Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva ning lähtudes põhinõude suurusest 476 940 krooni on hagejal õigus nõuda eeltoodud ajavahemike lõikes viivist järgmiselt: 16.05.2008-31.12.2008 (230 p) eest 33 059.13 krooni; 01.01.2009-30.06.2009 (181 p) eest 22 468.45 krooni; 01.07.2009-21.10.2010 (1 a 113 p) eest 49 967.63 krooni. Kokku on käesoleva otsuse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 105 495.21 krooni (33 059.13 + 22 468.45 + 49 967.63). TsMS §-st 367 lähtudes rahuldas kohus hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud eeldusi, mis annaksid aluse kostja taotlusel viivise vähendamiseks, ei esine. Käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue on põhinõude summast oluliselt väiksem. Kostja ei ole siiani kahju hüvitamisele asunud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kahju hüvitamisega viivitamisest hagejal tekkinud kahju oleks väiksem kui nõutav viivis.
35.Kostja väited alltöövõtja Pakri Ehituse OÜ minetustele ehitustööde teostamisel ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohast õiguslikku tähtsust. Vaidlusaluse eramu ehitamiseks sõlmis hageja kohtule teadaolevalt lepingud üksnes kostjaga. Lähtudes VÕS § 8 lg-st 1, tekivad lepingust üldjuhul õigused ja kohustused ainult lepingu pooltele, välja arvatud VÕS §-des 80 ja 81 sätestatud juhtudel. Eeltoodust järelduvalt ei oma võimalikud õigussuhted kostja ja Pakri Ehituse OÜ vahel hageja jaoks tähtsust. Kostja ei saa ka vabaneda vastutusest lepingurikkumiste eest seoses võimaliku ebapiisava omanikujärelevalve (EhS § 30 lg 1) teostamisega hageja poolt. Tsiviilõiguslikult kujutab tellija poolne omanikujärelevalve ehituse käigu üle endast pigem tellija õigust, mitte kohustust, töövõtja ei saa võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada tellijapoolse puuduliku omanikujärelevalvega. EhS §-le 4 tuginedes võiks hageja (ehitise omanikuna) põhimõtteliselt esitada garantiitööde teostamisega seonduvaid nõudeid otse kostja alltöövõtja Pakri Ehituse OÜ vastu, kuigi lepinguline suhe hageja ja kolmanda isiku vahel puudub.
36.Kostja vastuväide, et hageja keeldus tasumast ehitustööde jätkamiseks vajalikke summasid, kui töid ei teostatud vastavalt tema juhistele, oli koos väitega nõude aegumise kohta esitatud peale eelmenetluse lõppu ning kohus jättis need TsMS § 329 lg 1 ja § 331 lg 1 alusel tähelepanuta, kuna need ei olnud esitatud õigeaegselt. Aegumise vastuväide ei oleks ka sisuliselt põhjendatud. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Asjas puudub vaidlus, et kostja poolt teostatud tööd on hageja poolt vastu võetud 22.07.2004, hagiavaldus on kohtule esitatud aga 07.04.2008, seega enne aegumistähtaja lõppu. Kostja poolt 12.02.2010 esitatud K.Kase kirjalik selgitus on tõendina lubamatu ning tuleb kooskõlas TsMS § 238 lg-ga 5 jätta asja lahendamisel arvestamata. Isik, kellel võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, tuleb vastavalt TsMS § 251 lg-s 1 sätestatule kuulata üle tunnistajana. Apellatsioonkaebus
37.OÜ Agenor (pankrotis) palub tühistada maakohtu otsuse ja saata tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.
38.Kaebuse põhjenduste kohaselt jõudis maakohus järeldusele, et kostja on oma kohustusi töödes esinenud puuduste kõrvaldamise ning tööde teostamise osas rikkunud. Kohus jättis kõrvale poolte vahel sõlmitud üleandmis-vastuvõtuaktis selgesõnaliselt märgitud 3 garantiitöö kokkuleppe, mis oleks pidanud selge piiri tõmbama poolte suhtele. Samuti ei pidanud kohus millekski kostja tunnistusi, et nimetatud garantiitöid ei saadudki alustada, kuivõrd iga kord ilmus hageja välja erinevalt koostatud, vähemalt lõpuks kasvavalt 35punktilise meelevaldse nõudmisega, milles kokku lepitud ei olnud ja mis ei saanud kuidagi
olla kostja kohustus. Mõistlikku lahendust hageja ei oodanudki (tunnistaja M.Lämmergas, K.Kase). On oluline siinkohal veelkord viidata nimetatud tööde olemusele: puu istutamine - olenemata puust oleks mõistlik kulu 3000 krooni; gaasitoru viimistlus – ei saa ületada 1300 krooni, sisemiste maalritööde parandused –25 000 krooni.
39.Kohtu hinnang, et poolte vahel kehtis vaid üks ehitusleping, on väär. Kohus asus toetama hageja seisukohti. Alles pärast ehituslepingu sõlmimist hakkasid ilmuma hageja poolt ehitussõlmed, mis olid selgeteks juhisteks ja tööülesanneteks ehitajale, samuti järelvalvele. Vähemasti üks nimetatud sõlmedest on õnneks dateeritud ja allkirjastatud, samuti üks kohtu poolt ära mainitud. Seega on väär kohtu seisukoht, et tegemist oli ühe konkreetse lepinguga. Esialgsele lepingule järgnesid lisalepingud hageja uute tööjuhendite näol, mida pidid aktsepteerima nii reaalne ehitusettevõtja kui ka seeläbi kaudselt kostja. Puudustena välja toodud sõlmpunktide avamine peaks toimuma just nimelt ekspertiisi teostamise ajal ning eksperdi poolt näidatud kohas, mitte hageja poolt ette valmistatud, miks ka mitte fabritseeritud või esile kutsutud, kohas ning viisil. Eeltoodud tegevusega rikkus kohus poolte võrdse kohtlemise printsiipi, eelistades ühe poole taotluslikku tegevust, seejuures keeldudes kostja poolt taotletud tunnistaja ülekuulamisest.
40.Kohus jõudis järeldusele, et kostja võttis endale kohustuse ehitada vastavalt muudetud projektile ning kannab sellega seonduvaid töövõtja riske, olenemata sellest, et kostja hinnangul ei vastuta ta töös ilmnenud võimalike puuduste eest VÕS § 641 lg-st 3 lähtuvalt, kuna need tulenevad tellija poolt antud juhistest. Konkreetseid tõendeid, millele tuginedes on kohus sellisele järeldusele jõudnud, nimetatud ei ole. Kohus leidis, et hageja enda esitatud kirjavahetusest ja tunnistaja ütlustest võib järeldada, et vaidlusaluste muudatuste osas esitas hageja kostjale oma soovid juba lepingute ettevalmistamise faasis ning 2003. aasta suve jooksul neid arutati. Kohus asus ilma konkreetsete tõenditeta seisukohale, nagu projektimuudatused oleksid olnud kokku lepitud juba enne töövõtulepingu ja notariaalse lepingu sõlmimist. Kohtu seisukoht on ilmselgelt ekslik, sest juba ka sama kohtu poolt arvesse võetud tõendatud faktid viitavad asjaolule, et 2003. aasta suve jooksul oli maja ehitusprojekt veel tunnistaja (arhitekt) R.Sau poolt disainitud puitmaja. Ehituse alguseks oli hageja esitanud vaid vundamendi joonised. Termin „arutati“ ei saa demokraatlikus maailmas küll ühelegi osapoolele panna kohustust vastutada selle eest, et teine pool on hilisemalt käitunud omatahtsi või mingil muul moel.
41.Hageja väide, et ta esitas sõlmejoonised seetõttu, et kostja endapoolseid lahendusi sõlmede ehitamiseks ei pakkunud, on paljasõnaline ja väär, kuid samas põhistab selgelt, et hageja esitas nimetatud sõlmed. Hageja soovi ja nõudmise kohta konstrueerida nimetatud maja ümber puitmajast kivimajaks on piisavalt tõendeid. Projekteerijal lasub kohustus muudetud projekti korral vastavad sõlmed uuesti läbi arvutada ja need õigeaegselt ehitajale esitada. Samuti on selge, et projekteerija vastutab antud lõigete konstruktiivse osa läbiarvutamiste eest – ehitajal lasub kohustus nimetatud jooniste järgi ehitada, ehitusjärelvalvel aga seda kontrollida. Hagejal olnuks võimalik tellida elamu ehitus ka vastavalt tüüpprojektlahendusele, milles sisaldusid kõik sõlmelahendused, kuid hageja eelistas ise olla projekteerija, ise teha sõlmejoonised. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, kui selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tuleneva asjaolu või sündmus, mille toimumise riski ta kannab. Tegemist on hea usu põhimõttest tuleneva keeluga oma õigusi kuritarvitada. Juhiste sobivus on selliseks sündmuseks, mille riski kannab võlausaldaja ise. VÕS § 139 lg 1 võimaldab hüvitamisele kuuluva kahju kindlaksmääramisel arvestada võlausaldaja kui kahjustatud isiku osa kahju tekkimises. Maakohus rõhus väidetavale asjaolule, et kostja on loogiliselt kordades rohkem kompetentne ehitusvaldkonnas kui hageja. Hageja ehituslikku haridust ja karjääri iseloomustavad materjalid, samuti selged materjalid, et kostja neid enne hagejale laiapõhjaliste volituste andmist ehk siis sisuliselt nõustumist täiendava käsunduslepinguga, on jäänud tähelepanuta.
42.Käesoleval juhul jõudis kohus sisuliselt järeldusele, et hageja kui projekteerija ei vastuta projekteerimisvigadest tulenevate vigade eest. Ka ei saa kostja vabaneda vastutusest lepingurikkumiste eest seoses võimaliku ebapiisava omanikujärelvalve (EhS § 30 lg 1) teostamisega hageja poolt. EhS § 30 lg 2 kohaselt on just omanikujärelvalve tegemise eesmärgiks tagada ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamise tehnilise dokumentatsiooni koostamine ning ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. Selles, hea ehitustava ning EV-s kehtivate seaduste selguse võtmes ei saa ehitajale panna osakestki vastutust asjaolude osas, mille eest vastutab hageja, kes on ühes isikus olnud nii projekteerija, konstruktor (või selle esindaja/tellija), põhisõlmede omaalgatuslik järelevalve teostaja, lisaks enamuse tööde vastuvõtja enda tellija nimel ja ammugi tellija ühes isikus.
43.Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. Käesoleval juhul on hageja õigustatud isikuna kuritarvitanud enda õigusi ja käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast.
44.Kohus on ebaõigelt hinnanud tõendeid, mistõttu ei saa olla õige, põhjendatud ja tõendatud kahjunõude kujunemine. Nö esimene ekspertiis oli läbi viidud hageja initsiatiivil ning sellisel moel, et eksperdi kohalejõudmise hetkeks olid kõik huvipakkuvad sõlmed hageja poolt juba avatud (põrandad, laed, seinad jne). Antud kontekstis tõene, kohtulik ekspert, G.Einberg hindas ca 2 h visiidi jooksul maja sisemust ja maja välimust välise jalutuskäiguga, seejuures mööndes vaid, et majas on tõesti tavapärasemast niiskem sisekliima, vahelage niimoodi kandma ei tohiks panna, vertikaalne vooderlaudis ei ole õige maja välisfassaadis. Ülejäänud arutluskäigud sai nimetatud ekspert saada vaid eelnevatest suunavatest kirjateostest, sest ta ei kontrollinud ei niiskust, katusekonstruktsiooni, välisseina tuulutuslahendust, ammugi ei püüdnud selgusele saada hageja väidetavate, varem teostatud tööde otstarbekuses, kulukuses vms erialaste kohustustega seonduvas. Ekspert vaid möönis, et majas on palju viltu ja vajab parandamist.
45.Eksperdi väide, nagu ei oleks tohtinud paigaldada vertikaalset laudist välisfassaadile, on täiesti vale. Ehitustava näeb ette erinevaid laudise jooniseid. Siiski, kuna kostja seaduslikule esindajale anti protsessis vähe võimalust rääkida, palus viimane eelnimetatud fakti kohtunikule kinnitada hoopis esimese eksperdi poolt. Nn ekspert kinnitaski, et laudist võib paigaldada nii horisontaalselt, vertikaalselt kui ka diagonaalselt. Antud kinnitus on protokollitud.
46.Lisaks eelnevale on kohus rikkunud menetlusnorme. 01.09.2010 kohtuistungil kuulati üle tunnistajana ekspert, kellele kostja poolt küsimuste esitamist kohus piiras. TsMS ei näe ette võimalust tunnistaja ega eksperdi küsitlemist piirata. Samuti keeldus kohus kostja poolt taotletud tunnistaja K.Kase ülekuulamisest ja tema tunnistajana kohtusse kutsumisest kohtu poolt. Kohus on sellise käitumisega kohelnud pooli ebavõrdselt. Oluliste tunnistajate väljakutsumine on kohtu asi. Samuti ei pidanud kohus vajalikuks korraldada kohtu poolt väljakutsutud tunnistaja T.Küttise kohalekutsumist seaduses võimaldatud moel. Samas on oluline, et kohus ei pidanud kummagi tunnistajaks kuulutatud isiku kirjalikku avaldust ehk siis selgeid tunnistusi millekski. Sellega rikuti oluliselt kostja võimalusi end kaitsta, arvestades tekkinud situatsiooni, kus nimetatud tunnistajad olid tegelikult hagejaga lävijad ja sündmuste tunnistajad ehitusperioodil, ent nendelt selgituste saamine pandi kostja õlule. Vastustaja seisukoht
47.Tarmo Loog vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
1.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Muutmata osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
48.Maakohus on kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 hinnanud kõiki esitatud tõendeid (nii dokumentaalseid kui tunnistajate ütlusi) igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning asunud oma siseveendumuse alusel seisukohale, kas ja kui, siis millised, menetlusosaliste väited on tõendatud ja millised mitte. Kolleegium nõustub maakohtu hinnangutega ega tuvastanud alust tõendite ümberhindamiseks. Küll aga nõustub kolleegium apellandi seisukohaga, et maakohus eksis, kui leidis, et K.Kase arvamust (t IV kd lk 136-137) V.Krünbergi poolt koostatud täiendavale ekspertiisile jaanuaris 2008 ei saa käsitleda dokumentaalse tõendina. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Kolleegium on seisukohal, et tegemist on enne kohtumenetlust eelduslikult kostjale (oma lepingupartnerile) antud seisukohtadega. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks igasugune kirjalik, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnase andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahenduseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Samas ei sisalda nimetatud dokument asja lahendamise seisukohalt sellist teavet, mis lükkaks ümber maakohtu poolt muude tõendite kogumiga tuvastatud asjaolud ja tooks kaasa teistsuguse lõpplahendi. Tsiviilasja lahendamise kontekstis käsitleb kolleegium nimetatud tõendit allpool.
49.01.06.2011 ja 02.06.2011 esitasid mõlemad pooled kohtule täiendavaid menetlusdokumente. Ringkonnakohus võtab toimikusse apellandi esindaja kohtukõne teesid, kuid arvestab seejuures TsMS § 643, mille kohaselt ei või apellant kaebust muuta, täiendada ega laiendada peale apellatsioonitähtaja lõppu, välja arvatud esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatule. Vastustaja poolt esitatust võtab kolleegium vastu teatise kompromissi sõlmimata jäämise asjaolude kohta. Selle menetlusdokumendi lisad aga kohus tagastab, sest tulenevalt TsMS § 642 lg-st 2 pidid kõik tõendid ja asjaolud olema välja toodud vastuses apellatsioonkaebusele. Alljärgnevalt vastab apellatsioonikohus kaebuse väidetele.
50.Esmalt on apellant seisukohal, et tema kui töövõtja vastutus pidi piirduma tööde üleandmise-vastuvõtuakti lisana fikseeritud kolme tegemata tööga ning et nende tööde näol on tegemist garantiitöödega. Kolleegium sellise käsitlusega ei nõustu. Tööde üleandmisel-vastuvõtmisel 22.07.2004 (akt I kd lk 93) leppisid pooled kokku viie erineva töö tegemise vajaduses ja töövõtja kohustus need tegema kas siis konkreetseks tähtajaks (06.08.2004, 01.10.2004) või garantiiperioodi jooksul (akti lisad t I kd lk 94, 95). Tegemist oli töödega, milles puudus pooltel vaidlus, et need olid tööde üleandmise hetkel kas siis tegemata või tehtud puudustega. Vastavalt VÕS § 650 lg-le 1 eeldatakse töövõtugarantii puhul, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Seega nn garantiitöödeks ei ole tööd, mille tegemise vajadus oli teada ja kokku lepitud tööde üleandmisel-vastuvõtmisel, vaid tööd, millised on vajalikud garantiitähtaja jooksul ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuste kõrvaldamiseks (puudused olid eelduslikult küll töö üleandmise ajal olemas, kuid ilmnesid EhS § 4 lg-s 2 sätestatud vähemalt kahe aastase garantiitähtaja jooksul). Hageja on esitanud nõude nii seonduvalt töö üleandmisel ilmnenud puuduste kui garantiitähtaja jooksul ilmnenud puuduste kõrvaldamise vajadusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
51.Tööde üleandmisel-vastuvõtmisel kokkulepitud puuduste kõrvaldamiseks esitatud nõude tõrjumiseks pidi kostja muuhulgas tõendama, et tegelikkuses on ta kokkulepitud tööd hiljemalt hagi esitamise ajaks (07.08.2008) ära teinud. Sellekohaseid väiteid ega tõendeid kostja ei esitanud. Nn garantiitööde tõrjumiseks pidi kostja muuhulgas tõendama, et need ei ilmnenud garantiitähtaja jooksul (perioodil 22.07.2004 kuni 22.07.2006). Ka sellekohaseid väiteid kostja maakohtus ega apellatsioonkaebuses ei esitanud. Vastava väite kostja esindaja kohtukõne teesides 01.06.2011 jätab kolleegium TsMS §-de 643 ja 652 alusel tähelepanuta.
52.Apellant heidab maakohtule ette, et kohus ei pidanud millekski kostja tunnistusi, et garantiitöödega ei saadudki alustada, kuivõrd iga kord ilmus hageja välja erinevalt koostatud, vähemalt lõpuks kasvavalt 35-punktilise meelevaldse nõudmisega, milles kokku lepitud ei olnud ja mis ei saanud kuidagi olla kostja kohustus. Tsiviilasjas on esitatud tõendeid selle kohta, et kostja korduvalt lubas teatud tööd ära teha (t I kd lk 95, 115-116, 118), kuid puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks takistanud kostjat töid tegemast. Seega ei ole apellandi vastav väide põhjendatud.
53.Tsiviilasja materjalide ja maakohtus menetlusosaliste poolt esile toodud faktiliste asjaoludega ei ole kooskõlas apellandi väide, et poolte vahel ei kehtinud mitte üks ehitusleping, vaid et tööde käigus järgnesid esialgsele lepingule lisalepingud hageja uute tööjuhendite näol, mida pidid aktsepteerima nii reaalne ehitusettevõtja kui ka seeläbi kaudselt kostja. Sellist väidet kostja maakohtus ei esitanud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et poolte (lisaks AS Hansa Liising Eesti) vahel oli 18.07.2003 sõlmitud lihtkirjalik ehitise töövõtuleping, mille objektiks oli tol ajahetkel veel liisingfirma omandisse kuulunud kinnistule hageja tellimusel eramu ehitamine kostja kui ehitaja poolt viimase omal vastutusel ja omal kulul (t I kd lk 16-22). Sellest lepingust lähtudes sõlmisid pooled 12.11.2003 notariaalse komplekslepingu osana uue töövõtulepingu, milles aga töövõtuobjekt ei muutunud (samas lk 23-38). Muude töövõtulepingute sõlmimine poolte vahel tõendatud ei ole.
54.Apellant on kaebuses seisukohal, et puudustena välja toodud sõlmpunktide avamine peaks toimuma ekspertiisi teostamise ajal ning eksperdi poolt näidatud kohas, mitte hageja poolt ettevalmistatud kohas ja viisil. Samas ei nähtu kaebusest, millist tähendust omistab apellant viidatud asjaolule õige lahendi seisukohalt. Erinevaid puudusi II korruse vahelae konstruktsioonis on kinnitanud 29.01.2008 kostja enda ehitusjärelevalve T.K (t I kd lk 169). Asjaolu, et poolte vahel kokku lepitud asja tundev isik V.K selgitas tunnistajana kohtuistungil muuhulgas, et läks jaanuaris 2008 hageja kutsel konstruktsioone üle vaatama, kuna esimesel ülevaatamisel 2006 ei olnud põrandad avatud ning et hageja oli ise avanud konstruktsioonid (t V kd lk 68-71), ei muuda mitteveenvaks maakohtus uuritud tõendite kogumit, mille alusel leidsid tõendamist esinevad puudused.
55.Apellant on seisukohal, et maakohus asus ilma konkreetsete tõenditeta seisukohale, nagu oleksid projektimuudatused kokku lepitud juba enne töövõtulepingu ja notariaalse lepingu sõlmimist ning et selline seisukoht on ilmselgelt ekslik, sest 2003. aasta suve jooksul oli maja ehitusprojekt veel arhitekt R.S poolt disainitud puitmaja. Ringkonnakohus on seisukohal, et tsiviilasjas kogutud tõendid apellandi käsitlust ei toeta. Maakohus on otsuse p-s 23 viidanud selgesõnaliselt tõenditele, millede alusel ta sellisele järeldusele jõudis: müügipakkumine 17.07.2003 (t I kd lk 11-13), millele viidatakse nii 18.07.2003 sõlmitud töövõtulepingus kui 12.11.2003 sõlmitud notariaalses lepingus; elamu projekt (t II kd lk 7jj, 36jj); tunnistaja R.S ütlused (t V kd lk 136-138); kostja töötaja A.Ei kokkuvõte suhtlemisest hagejaga aprillis-mais 2003 (t IV kd lk 111-112). Kostja on kogu menetluse aja kinnitanud, et vaidlusalune elamu oli R.S poolt projekteeritud kandvate puitkarkassseintega ning et alles peale lepingu sõlmimist ehituse käigus muutis hageja elamu fiboplokist seintega elamuks, millega kaasnes projekti muutus ja sellest tulenevate vigade eest kostja ei vastuta. Samas nähtub kostja enda esitatud A.Ei kirjalikest selgitustest, et juba aprillis-mais suhtles hageja kostjaga soovist saada fibo-plokist seintega maja. Kostja
müügipakkumises on selgesõnaliselt pakutud hagejale järgmist „maja: arhitekt Raimo Sau poolt projekteeritud 125,4 m2 fibo-plokist ja puidust välis- ja kandvate seinte ning puitvahelagedega eramu“. Samuti on selgitatud, et projekteeritud elamu maht lähtub tellija poolt soovitud ruumiprogrammist, hoone on projekteeritud kandvate fibo-plokist seintega.
56.Asjaolu, et hageja soovil R.S tüüpprojektina kasutusel olnud projekti muutis, ei anna alust hagejat projekteerijaks nimetada. Samuti asjaolu, et hageja ise vastavat haridust omab. R.Sau selgitas tunnistajana maakohtus, et hageja soovis ehitada kivimaja enam-vähem tüüpprojekti järgi ja soovis, et R.S oleks projekti autor; tunnistaja oli nõus olema kaasautoriks, oli andnud allkirja hageja projektile; puitmaja projekteeriti kivimajaks; tunnistaja töötas aastatel 2003-2007 kostja juures eramuprojektide projekteerijana. Pooled esitasid maakohtule kaks analoogset projekti, millest üks (t I kd lk 39jj) on allkirjastatud ainult R.S poolt, teine (t II kd 36jj) nii R.S kui T. Loogi poolt. Hageja on selgitanud (t II kd lk 138-139), et tema allkiri tõendab projekti kinnitamist vastavalt 18.07.2003 lepingu p-le 3.2.1. Nimetatud sätte kohaselt kohustus ehitaja ehitustööde tegemisel ning üldiste ülesannete täitmisel muuhulgas järgima tellija poolt kinnitatud ehitamise aluseks olevat projektdokumentatsiooni ja sellest mitte kõrvale kalduma. 26.11.2003 nõupidamise protokollist (t II kd lk 77) nähtub, et R.S kostja arhitektina ei olnud kindel, kas projektil on kaks autorit ning leidis, et see probleem tuleks T.Loogiga läbi arutada („edasine koostöö ja kohustused läbi arutada ja määrata“). 03.12.2003 nõupidamise protokollist nähtub, et eelmisel päeval olid isikud kohtunud ja saavutanud kokkulepped projekti puudutavates küsimustes, kuid kokkuleppe sisust ei nähtu, et oleks lepitud kokku, et T.Loog on projekteerija, vaid et probleemid sõlmedega fikseeritakse ehituspäevikus ning ehitusjärelevalve edastab info projekteerijale või leiab muu lahenduse (t II kd lk 88). 19.01.2004 Rae Vallavalitsusele esitatud ehitusloa taotluses oli projekteerijana märgitud OÜ Agenor R S (t I kd lk 181). R.S ütluste kohaselt tehti sõlmede tööjoonised tavapäraselt vajadusel ehituse käigus. Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist kostja seisukoht, et hageja tellijana oli samaaegselt ka talle endale ehitatud elamu projekteerijaks.
57.Tsiviilasjas puudub vaidlus, et hageja esitas 6 ehitusliku sõlme joonised kostjale ja kostja võttis need ehitamisel aluseks. Apellant on seisukohal, et hageja väide, et ta esitas sõlmejoonised seetõttu, et kostja endapoolseid lahendusi sõlmede ehitamiseks ei pakkunud, on paljasõnaline ja väär. Samas ei ole apellant toonud kaebuses välja tõendeid ega asjaolusid, millised oleksid tõendanud, et tegelikkuses pakkus töövõtja ja/või ehitaja välja vastavate sõlmede joonised, kuid tellija kategooriliselt nõudis nimelt tema jooniste kasutamist. Ka maakohtus selliseid tõendeid ei esitatud. Kostja esitas tõendid laetalade kinnitusega mittenõustumise kohta (t II kd lk 79, 80), kuid ka temapoolset järelevalvet teostanud isiku K.Kase selgituse (t IV kd lk 136-137), milles viimane kinnitas, et tegelikkuses lepiti kolmepoolselt kokku, et kinnituste vaheks saab 4000mm ja kasutatakse keermeslatti läbimõõduga 12. Seega ka selle sõlme osas tegelikkuses saavutasid pooled konsensuse. Teiste sõlmede kontrollimise ehk tellija poolt antud juhiste VÕS § 641 lg 3 mõttes sobilikkuses ja otstarbekuses veendumise (piisava kontrolli) kohta ja sellest tellija informeerimise kohta kostja tõendeid esitanud ei ole. Seega ei vabasta konkreetses asjas tellija juhistest (sõlmejoonistest) juhindumine töövõtjat vastutusest lepingutingimustele mittevastava ehitamise korral ega anna alust VÕS § 101 lg 3 rakendamiseks. Arvestades hageja ehitusalast haridust ja kinnitust notariaalse lepingu p-s 4.21 (selles tellija kinnitas, et on piisavalt pädev hindamaks ehitusel kasutatavate materjalide, konstruktiivsete lahenduste ja viimistluslahenduste sobilikkust) võis kostjapoolne kontroll praktikas olla küll mitte nii põhjalik kui vastavat haridust mitteomava tellija puhul, kuid kontrolli ja informeerimise kohustusest füüsilisest isikust tellija puhul nimetatud asjaolud siiski töövõtjat ei vabastanud.
58.Kolleegium ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, nagu vabaneks töövõtja vastutusest juhul, kui objektil oli ebapiisav omanikujärelevalve. EhS § 30 lg 1 kohaselt määrab ehitise omanik enne ehitise alustamist omanikujärelevalvet teostava isiku. Samas ei nähtu
viidatud sättest ega muudest seadustest, et omanikujärelevalve puudumine või ebapiisavus annaks töövõtjale õigustuse teha kokkulepitud tööd mittekohase kvaliteediga või jätta mõned lepingus ettenähtud tööd tegemata.
59.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu menetlusnormide olulist rikkumist maakohtu poolt tõendite hindamisel. Kaebuses esitatud asjaolusid kohtueelses menetluses ja kohtu määramisel läbiviidud ekspertiiside usutavuse kahtluse alla seadmise kohta (et nö esimene ekspertiis oli läbi viidud hageja initsiatiivil ning sellisel moel, et eksperdi kohalejõudmise hetkeks olid kõik huvipakkuvad sõlmed hageja poolt juba avatud; kohtulik ekspert G.E hindas ca 2 h visiidi jooksul maja sisemust ja maja välimust välise jalutuskäiguga, seejuures mööndes vaid, et majas on tõesti tavapärasemast niiskem sisekliima, vahelage niimoodi kandma ei tohiks panna, vertikaalne vooderlaudis ei ole õige maja välisfassaadis; ülejäänud arutluskäigud sai nimetatud ekspert saada vaid eelnevatest suunavatest kirjateostest, sest ta ei kontrollinud ei niiskust, katusekonstruktsiooni, välisseina tuulutuslahendust, ammugi ei püüdnud selgusele saada hageja väidetavate, varem teostatud tööde otstarbekuses, kulukuses vms erialaste kohustustega seonduvas) kostja maakohtus välja ei toonud. Maakohus hindas puuduste tuvastamiseks lisaks V.Ki tunnistajana antud ütlusi ja G.Ei poolt kohtuistungil antud täiendavaid selgitusi, samuti poolte kirjavahetust aastal 2006, kus tegelikkuses kostja osasid puudusi ei eitanudki. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest tulenevalt kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Sama sätte lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.
60.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et 01.09.2010 kohtuistungil rikkus maakohus menetlusnorme, kui piiras kostjal küsimuste esitamist eksperdile. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et eelmisel istungil 18.06.2010 oli kohus määranud pooltele tähtaja ülekuulatavale eksperdile küsimuste esitamiseks hiljemalt 01.07.2010 (t V kd lk 71). Kostja küsimusi ei esitanud. Kirjalikult eelnevat küsimuste esitamist eksperdile võimaldab TsMS § 298 lg 3. TsMS § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust toimingut hiljem teha, kui kohus enda antud tähtaega ei pikenda (sellist taotlust kostja maakohtule ei esitanud) või ei menetle menetlusosalise avaldust seadustiku § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. Kohtuistungi protokollist ei nähtu ühegi mõjuva põhjuse esile toomine ja põhistamine, miks kostja esindajad (juhatuse liige ja advokaat) ei saanud tähtaegselt kohtu korraldust täita. Samuti tuleb nõustuda maakohtuga, et täiendavate küsimuste suuline esitamine oleks ilmselgelt põhjustanud menetluse lahendamise viibimist, sest isegi nendeta kestis konkreetne kohtuistung 7 tundi.
61.Ekslik on apellandi seisukoht kaebuses, et maakohus keeldus tema poolt taotletud tunnistaja K.K ülekuulamisest ja tunnistajana kohtusse kutsumisest. Määrusega 23.03.2010 (t V kd lk 1-3) rahuldas kohus kostja taotluse K.K tunnistajana üle kuulata, kusjuures eelnevalt eelistungil 22.02.2010 oli kostja kohustunud tagama tunnistaja kohaloleku istungil. Sama kohustuse võttis kostja ka 18.06.2010 istungil. 01.09.2010 istungi alguses kinnitas kostja esindaja, et tunnistaja ilmub peale lõunat, kuid seda ei toimunud. Seega ei suutnud kostja täita võetud kohustust tagada tunnistaja kohalolek. Tunnistajale kohtukutse saatmine oleks toonud kaasa menetluse venimise, kuna 01.09.2010 istungil lõpetati asja sisuline arutamine. Lisaks selgitas kostja esindaja, et soovis tunnistajale enne kohtuistungit tutvustada tsiviilasja materjale, kuna tunnistaja oli talle teatanud, et ei mäleta asja kohta midagi. Nimetatud asjaolud kogumis andsid maakohtule põhistatud aluse asuda seisukohale, et konkreetse tõendi kättesaamisega seonduv ajakulu ei ole tõendi eeldatavat ebapiisavat usaldusväärsust arvestades põhjendatud (t V kd lk 141). Kolleegium on lisaks seisukohal, et tsiviilasja materjalid, sealhulgas K.Kase kirjalik arvamus 20.02.2008, annavad aluse eeldada, et isegi kui kohus oleks isiku tunnistajana üle kuulanud, ei oleks see toonud kaasa teistsugust lõppotsustust.
Nimelt põhistas kostja tunnistaja ülekuulamise vajadust järgmiselt: teab hageja poolt töövõtjale antud juhiste kohta (t II kd lk 3, 176); kui kohus leiab, et on tõendatud, et hageja osales elamu ehitamises nii projekteerija kui ehitusjuhina, ei ole ülekuulamine vajalik (t V kd lk 140). Viidatud asjaolude kohta esitati menetluses piisavalt muid tõendeid, millised andsid kohtule võimaluse võtta seisukohad nende tõendatuse suhtes.
62.Apellant on eksinud, kui käsitleb Pakri Ehituse AS-i juhatuse liiget T.Kt tunnistajana. Tegemist oli iseseisva nõudeta kolmanda isiku seadusjärgse esindajaga, kellele maakohus edastas kohtukutsed, kuid kes kohtuistungitele ei ilmunud. Hagi ja maakohtu otsuse piiridest väljub apellandi väide seonduvalt laudisega välisfassaadil. Ühtegi laudisega seonduvat puudust hagetavate puuduste hulgas ei ole. Seega ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ka asjaolu, et ekspert seda oma arvamuses nimetas.
63.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
64.Ringkonnakohtu 25.01.2011 määrusega vabastati apellant riigilõivu tasumisest riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel. Kaebuse rahuldamata jäämisel tuleb tasumata riigilõiv apellandilt TsMS § 190 lg 5 alusel täies ulatuses riigituludesse välja mõista.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.