Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse kaudu) hagi TL vastu nõude tunnustamiseks OÜ BFI(pankrotis) pankrotimenetluses.
Tsiviilasja hind
493 870,30 eurot (7 727 391 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse kaudu, auskoht Õhtu põik 5, 80092 Pärnu), esindaja Marika Salmistu Kostja TL (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik ja advokaat Monika Nõlv (Advokaadibüroo Hansa Law Office, Gonsiori 7, 10115 Tallinn)
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnustada OÜ BFI(pankrotis) pankrotimenetluses Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse kaudu) maksuvõla nõuet summas 493 870,30 eurot (nelisada üheksakümmend kolm tuhat kaheksa-sada seitsekümmend eurot ja 30 senti (7 727 391,00 krooni) teises rahuldamis-järgus vastavalt PankrS § 153 lg. 1 p. 2.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendus
1.05.12.2006 esitas hageja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse kaudu) kohtule hagiavalduse kostja TL vastu nõude tunnustamiseks OÜ BFI(pankrotis) pankrotimenetluses, mille kohaselt palub hageja tunnustada maksuvõla nõuet OÜ BFI(pankrotis) pankrotimenetluses summas 493 870,30 eurot (7 727 391 krooni) teise rahuldamisjärgu nõudena (PankrS § 153 lg. 1 p. 2).
2.Hagi kohaselt Harju Maakohus 02.06.2006 kuulutas välja OÜ BFI(registrikood XXX) pankroti. Hageja esitas 14.06.2006 tunnustamiseks nõudeavalduse suurusega 7 727 391 krooni ja lisas sellele Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 11.11.2005 maksuotsuse nr. 12-5/90, milles nõuti OÜ-lt BFI(pankrotis, registrikood XXX, kuni 13.10.2005 ärinimi OÜ M , edaspidi; võlgnik) nõude-avalduses märgitud summas käibemaksu, tulumaksu ja intressi tasumist.
3.10.11.2006 toimunud OÜ BFI(pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja TL hageja nõudele täies ulatuses vastuväite, mistõttu jäi nõue tunnusta-mata. Kostja maksuvõla nõudele vastu vaidlemist ei põhjendanud. Võlgnik ega pankrotihaldur ei vaielnud hageja nõudele vastu.
4.Hageja leiab, et kostja vastuväide ei olnud põhjendatud, sest nõudeavalduses märgitud nõue on olemas, dokumentaalselt tõendatud ja seda ei ole tasutud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 lg. 2 kohaselt tekivad maksunõuded ja –kohustused seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti. Hageja nõudeavalduse aluseks olev maksuvõlg 7 727 391 krooni on kujunenud võlgniku esitatud maksudeklaratsioonides arvutatud maksusummade, maksuhalduri poolt revisjoni käigus välja selgitatud maksukohustuste ning maksude laekumise vahena enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Nõude tekkimise asjaolud ja põhjendused on toodud nõudeavaldusele lisatud maksuotsuses. MKS § 85 lg. 4 kohaselt on maksudeklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid. Kui maksuhalduril on andmed, et maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma on väiksem maksusummast, kui see oleks vastavalt seadusele, siis on maksuhalduril MKS § 92 lg 1 p 2 järgi õigus määrata ettenähtud summa tasumisele. Maksuhalduri poolt läbi viidud kontrolli käigus selgus, et kostja jättis maksustamisperioodil 2004 jaanuar kuni 2005 märts nõuetele mittevastavate algdokumentide alusel väljamaksete tegemisel nendelt käibe- ja tulumaksu arvestamata, deklareerimata ja tasumata. Maksuotsus on kehtiv ja sellega määratud tasumise tähtpäev PankrS § 42 kohaselt saabunud.
5.Hageja leiab, et võlgnik oli arvestanud OÜ L ja OÜ P rekvisiitidega vormis-tatud arvete alusel sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu 1 511 013 krooni. Maksuhaldur kont-rolli käigus jõudis järeldusele, et võlgnik ei ole kontrollitaval perioodil ostnud kala OÜ-telt L ja P , vaid tuvastamata isiku käest, kuna arvetel oli märkimata kauba müüja ning OÜ-d L ja P ei ole oma rekvisiitidega vormistatud arveid (tlk.48-49, 187-234, I kd) väljastanud. Revisjoni käigus ei selgunud, kellelt võlgnik kala soetas ja kas kala müüja oli käibemaksukohuslane. Võlgnikul puudub kala soetamist tõendav ja sisendkäibemaksu arves-tamise aluseks olev arve kohustuslik originaaleksemplar, seega ei täitnud võlgnik käibemaksu-seaduses (KMS § 31 lg 1, § 37 lg.7) märgitud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimusi, millede puhul on kauba või teenuse saamise korral sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud arve originaal-eksemplari alusel, mistõttu puudus võlgnikul õigus OÜ-te L ja P rekvisiitidega vormistatud arvetel märgitud käibemaksu, kokku 1 511 013 krooni sisendkäibe-maksusummana arvestamiseks.
6.Hageja leiab, et kinnitust ei leidnud, et arvetel ja kassakviitungitel näidatud tehingud toimusid võlgniku ja OÜ L ja OÜ P vahel. Revisjoni käigus ei selgunud, kes maksu-otsuse lisades 1 ja 2 loetletud arved (tlk.48-49, 187-234, I kd , I kd) koostas, kuid nimetatud äriühingute rekvisiitidega arvete alusel oli võlgniku kassast tehtud väljamakseid võlgniku juha-tuse liikme TL (OÜ M juhatuse liige 15.10.1996 - 14.10.2005) poolt tuvas-tamata isikutele kokku
11 124 877 krooni (tlk.44, 167-186, 235-259, I kd). Võlgniku raamatu-pidamises väljamaksete kohta koostatud dokumentidest ei nähtu raha vastuvõtnud isikute nimed. Maksuhaldur esitas piisavad tõendid, et tehingute teiseks pooleks ei saanud olla maksuotsuses käsitletud äriühingud. Võlgnik oli kontrollitaval perioodil teinud väljamakseid 11 124 877,40 krooni, mille aluseks olevad dokumendid (OÜ-te L ja P rekvisiitidega arved) ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud algdokumendi nõuetele, siis sellised väljamaksed on tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 mõistes raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastava algdokumendita tehtud väljamaksed, mis kuuluvad TuMS § 51 lg 1 alusel maksustamisele tulumaksuga. Seega on tulumaksu 3 885 327 krooni määramine põhjen-datud ja võlgnikul on kohustus tasuda summalt 11 124 877,40 krooni tulumaksu 3 885 327 krooni TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p.3 sätestatu alusel, mida võlgnik ei ole tasunud.
7.Hageja leiab, et võlgnikul oli kohustus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RTS) § 6 lg 5 järgi tuvastada isikusamasus kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevatel tehingute sooritamisel võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni. Selliste tehingute hulka, mille puhul võlgnikul lasus isikusamasuse tuvastamise kohustus, kuuluvad OÜ L rekvisiitidega arvete alusel tasutud 7 153 475,90 krooni ja OÜ P rekvisiitidega arvete alusel tasutud 3 971 401,50 krooni. Võlgnik ei ole teinud OÜ-L ja OÜ P esindanud isikute tõendavatest dokumentidest koopiat, ega veen-dunud, et OÜ L ja OÜ P esindanud isikutel olid volitused esindada nimetatud ettevõtteid, esitada nende nimel arveid ning nende arvete alusel raha vastu võtta.
8.Hageja koostas 11.11.2005 maksuotsuse nr 12-5/90, millega kohustas võlgnikku tasuma käibemaksu summas 1 511 013 krooni ja tulumaksu summas 3 885 327 krooni ja eelnimetatud summadelt intressi 30 kalendripäeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast. Võlgnik vaidlustas maksuotsuse. Hageja jättis võlgniku vaide rahuldamata. Tallinna Halduskohus rahuldas võlgniku kaebuse osaliselt, misjärel hageja ja võlgnik vaidlustasid Tallinna Halduskohtu otsuse Tallinna Ringkonnakohtus. Võlgniku esindaja taotles halduskohtus menetluse lõpetamist vaidluses hageja maksuotsuse üle. Ringkonnakohus HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetas menetluse, kuna kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kui kaebaja/võlgnik taotleb menetluse lõpetamist, ei ole kohtul teist võimalust. Hageja märgib, et võlgnik ega pankrotihaldur ei vaielnud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastu. Seda, et võlgnik on maksuhalduri nõudega nõus, näitab asjaolu, et võlgniku esindaja taotles halduskohtus menetluse lõpetamist vaidluses hageja maksuotsuse üle.
9.Hageja nõue summas 7 727 391 krooni, mis jäi võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata, on esitatud maksuliikide lõikes (tlk.17-18, I. kd). Hageja täpsustab, et intressisumma peab olema 2 212 056 krooni, nagu see on esitatud 14.06.2006 nõudeavalduses nr 13-5.2/83 (tlk. 17, I kd.). Võlgnik esitas deklaratsioonid interneti teel ja tulenevalt MKS § 85 lg 4 ja § 88 lg 1 oli maksukohustuslane kohustatud esitama deklaratsioonis õiged andmed. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et võlgniku poolt esitatud deklaratsioonides oleks kajastatud valeandmeid.
10.Hageja leiab, et HMS § 60 lg 2 järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. HMK § 61 lg. 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Pankrotiseadus ei sätesta haldusakti kehtivuse põhimõtteid teisiti. Järelikult kehtib maksuotsus kui haldusakt ka pankrotimenetluse ajal ja pärast seda, hoolimata maksunõude tunnustamisest või tunnustamata jätmisest pankrotimenetluses. Vastavalt HKMS § 12.1 lg. 1 ei takista kaebuse või protesti esitamine kaevatava haldusakti täitmist ega andmist või toimingu sooritamist. Sama põhimõtte sätestab MKS § 146 lg.1. Hageja andmetel ei ole võlgnik halduskohtule esitanud esialgse õiguskaitse taotlust ning kohus ei ole haldusakti täitmist peatanud. Seega on maksuotsus kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ning maksunõude tunnustamine pankrotimenetluses on põhjendatud. Hageja leiab, et Maakohtul
puudub pädevus haldusakti tühistamiseks, milline seisukoht on avaldatud ka Riigikohtu Üldkogu 13.12.2005 määrusele nr 3-3-1-39-05 lisatud riigikohtunike eriarvamuses.
11.Hageja leiab, et tühistatud Tallinna Halduskohtu 21.10.2007 kohtuotsus haldusasjas nr 3-06542 ei ole tõendiks, millele saab kostja oma väidetega tugineda. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei ole maksuhaldur piisavalt tõendanud maksuotsusega võlgnikule käibemaksu 1 511 013 krooni määramist seoses sellega, et võlgnikul puudus õigus OÜ L ja OÜ P arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata, kuna võlgnik ostis kala Veterinaar-Toiduameti poolt tunnustamata ettevõttelt, samuti rikkus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RTS) §-des 6 lg 5, § 5 lg.1 p.8 ja § 9 sätestatud nõudeid, jättes tuvastamata isikusamasuse ja säilitades isikusamasuse aluseks olevad dokumendid kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni. Tegemist ei ole omavahel ilmselt seoses olevate tehingutega, mille puhul kohalduks rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusest tulenev tehingu-partneri identifitseerimiskohustus. Võlgnik on olnud heauskne, täitis oma hoolsuskohustuse ning tuvastas tehingupartneri. Maksuhaldurile esitati OÜ L juhatuse liikme UTpassi koopia ja UTjuhatuse liikmena on OÜ L nimel tehtud tehingud heaks kiitnud. Asjaolu, et UTtegi võimalikuks tema nimel esindamise, ei saa olla sisend-käibemaksu mahaarvamise õiguse piiramiseks. Võlgnikul oli igati põhjust eeldada, et OÜ L nimel tegutsev isik, arvete väljastaja ning raha vastuvõtja käitub õiguspäraselt ja volituse alusel. Kala ostmine sõltus sellest, kuidas oli tehingu teisel poolel võimalus kala hankida, mingit kindlat plaani ega kokkulepet ei olnud. OÜ P juhatuse liikmete T R ja H J ütlused ei kinnita tehingute mittetoimumist. T R seletuse järgi müüdi 2004 võlgnikule kala. Ei ole tuvastatud maksupettust ja asjaolusid, mis pidid võlgnikul tekitama kahtlust, et tehingu teinud isik ei tegutse enda nimel, et arvel märgitud isik ei ole tegelik kauba müüja. Seega ei olnud võlgnikul kõrgendatud hoolsuskohustust tehingupartnerite tuvastamiseks ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine on ebaseaduslik. Et võlgniku osalemine võimalikus maksupettuses on tõendamata, pole käibemaksu mahaarvamise keelamine õiguspärane ja kooskõlas EK juhistega (Euroopa Ühenduste Kohtu kaasus liidetud kohtuasjades AK vs. Belgia taotluses (C-439/04) ja Belgia vs. Recolta Recycling SPRL (C-440/04), kohtuasjad O Ltd (C-354/03), FELtd (C-355/03) ning BHSLTD (C-484/03) vs Commissioners of Customs and Excise, mille EÜK lahendas 12.01.2006).
13.Kostja väitel Tallinna Halduskohtu 31.10.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, millega tühistati 11.11.2005 maksuotsuse nr 12-5/90 tulumaksukohustust puudutav osa. Kostja väitel maksuhaldur ei ole kindlaks teinud, et võlgnik teadis või pidi teadma, et OÜ L ja OÜ P arvetel näidatud isikud pole tegelikud müüjad. Puudub vaidlus, et võlgnik tegeles kala ostmise ja müügiga. Tulumaksu seisukohalt on oluline, et kala on tegelikult ostetud ja kasutatud. Riigikohus otsuses nr. 3-3-1-34-06 on seisukohal, et müüja isik pole ostja tulumaksu-kohustuse määramisel oluline. Kostja leiab, et kui on tõendatud kauba või teenuse soetamine ja puudub vaidlus selle seotuse üle ettevõtlusega, ei saa ainult kahtlused olla aluseks täiendava tulumaksu määramiseks. Kui hoolsusnõuete teatud mittejärgimisest asuda seisukohale, et isikul puudub õigus käibemaksu mahaarvamiseks, ei tähenda see kauba vaieldamatul soetamisel automaatselt kaasnevat tulumaksukohustust. Riigikohus lahendis 3-3-1-52-03 leiab, et kui maksumaksja poolt esitatud arve ei ole mingil põhjusel kõlblik sisendkäibemaksu maha-arvamiseks, siis ei tulene sellest arve kõlbmatus tulumaksuarvestuses. Antud juhul ei olnud tegemist üksteisega seotud tehingutega, seega võlgnikul ei olnud seadusest tulenevat isiku identi-fitseerimiskohustust ja ta on täitnud hoolsuskohustuse. Eeltoodust tulenevalt hageja maksuotsus võlgnikule 3 885 327 krooni tulumaksu määramiseks on ebaseaduslik. Seega võlgnikule maksu-otsusega esitatud nõue kokku summas 5 396 340 krooni ei kuulu rahuldamisele.
14.Kostja leiab, et hagi nõue ei ole selge. Hageja on hagiavalduses viidanud ja selgitanud vaid maksuotsusega määratud maksuvõla tekkimist, kuid ei ole märkinud, mis alusel ja millal on tekkinud maksuvõlg, mis ei ole 11.11.2005 maksuotsusega nr 12-5/90 hõlmatud. Hagis on märgitud, et maksuvõlast 118 995 krooni ja sellelt arvestatud intress on kujunenud võlgniku poolt esitatud maksudeklaratsioonides arvutatud maksusummade ja maksude laekumise vahena. Kostjale ei ole arusaadav, kuidas kujuneb hageja poolt viidatud maksuvõlg 118 995 krooni. Hagile lisatud isikukontokaartidelt nähtub, et intresse on arvestatud kuni 06.06.2006. Võlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 02.06.2006 otsusega. Seega on arvutatud intresse kolm päeva rohkem. Ebaselge on hagis märgitud intresside summa. Jätta hageja nõue rahuldamata.
15.Kostja leiab, et hageja 11.11.2005 maksuotsus nr. 12-5/90 on õigusvastane ja hagi kostja TL vastu hageja nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses summas 7 727 391 krooni tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused
16.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud nii dokumentaalseid tõendeid kui ka tunnistaja ütlusi kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
17.Hageja nõudeks kostja TL vastu on; tunnustada hageja maksuvõla nõuet OÜ BFI(pankrotis, registrikood XXX) pankrotimenetluses summas 493 870,30 eurot (7 727 391 krooni) teise rahuldamis-järgu nõudena (PankrS § 153 lg. 1 p. 2).
18.Registripidaja andmetel OÜ BFI(pankrotis) (registrikood XXX; asutatud 08.10.1996 ja kuni 13.10.2005 OÜ M , alates 13.10.2005 BFIOÜ) asutajad, võrdselt 50% ulatuses osanikud ja kuni 16.09.2005 juhatuse liikmed olid TL ja JN. SKoli juhatuse liige 31.07.2001 kuni 16.09.2005. Võlgniku põhiliseks tegevuseks oli toorkala ostmine, töötlemine ja edasimüümine, peale nimemuutust investeerimistegevus ja rahvusvaheline ärinõustamine. TL ja JN võõrandasid oma osad 100% CLC’le. Ainuosaniku CLC 16.09.2005 otsusega kutsuti TL, SKja JN juhatusest tagasi ning määrati uuteks juhatuse liikmeteks JV, elukoht XXX, elukoht XXX, muudeti võlgniku nimi ja aadress (tlk.239-243, II kd.). 03.10.2005 esitasid võlausaldajad kohtule võlgniku pankrotiavalduse, mis tulenes võlgniku poolt tasumata koondamistasudest, töötasudest, lõpparvest. Võlausaldajatele/töötajatele oli töötasu välja maksmata alates 08.05.2005 (tlk. 13-14, I kd.). Harju Maakohus kuulutas 02.06.2006 välja BFIOÜ kuni 13.10.2005 OÜ M , registrikood XXX, pankroti. (tlk.12-16, I kd.). .
19.Hageja esitas 14.06.2006 võlgniku pankrotihaldurile nõudeavalduse maksuvõla 7 727 391 krooni tunnustamiseks ja lisas sellele Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 11.11.2005 maksuotsuse nr. 12-5/90, milles nõuti võlgnikult nõudeavalduses märgitud summas käibemaksu, tulumaksu ja intressi tasumist (tlk.17-18, 33-57, I kd.). Pankroti väljakuulutamise kuupäeva 02.06.2006 seisuga on võlgniku maksuvõlg (põhimaksuvõlg 5 515 335 krooni ja intress 2 212 056 krooni) kokku 7 727 391 krooni (tlk. 17, I kd).
20.Võlgniku 10.11.2006 võlanõuete kaitsmise koosolekul osales kostja TL kui võlausaldaja 20 259 krooni võlasumma tunnustamises 2. järgu nõudena (nõue oli 06.11.2006 K L poolt loovutatud, tlk.21, I kd.). TL osales nimetatud koosolekul ka võlgniku endise juhatuse liikmena. Võlanõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja TL hageja maksuvõla nõudele täies ulatuses vastuväite, mistõttu jäi nõue tunnustamata. Kostja ei põhjendanud vastuväite esitamist hageja maksuvõla nõudele. Võlgnik ja pankrotihaldur ei vaielnud nõuete kaitsmise koosolekul hageja maksuvõla nõudele vastu.
21.Hageja leiab, et kostja vastuväide nõuete kaitsmise koosolekul oli põhjendamatu, kuna nõudeavalduses märgitud maksuvõlg summas 7 727 391 krooni on olemas, dokumentaalselt tõendatud ja tasumata. Maksuvõlg on kujunenud võlgniku esitatud maksudeklaratsioonides arvutatud maksusummade, maksuhalduri poolt revisjoni käigus välja selgitatud maksukohustuste ja maksude laekumise vahena enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Maksuhaldur kontrollis võlgniku käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 2004 jaanuar kuni 2005 märts. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud toodi ära hageja 30.09.2005 revisjoniaktis nr 12-3/331 (tlk. 113137, I kd).
22.Hageja koostas 11.11.2005 maksuotsuse nr 12-5/90 (mille lahutamatuks osaks on 30.09.2005 revisjoniakt nr 12-3/331), millega kohustati võlgnikku tasuma käibemaksu 1 511 013 krooni ja tulumaksu 3 885 327 krooni ja eelnimetatud summadelt intressi 30 kalendripäeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast (tlk. 33-57, I kd).
23.Hageja on seisukohal, et HMK § 54 kohaselt on haldusakt, Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 11.11.2005 maksuotsus nr 12-5/90, õiguspärane, kuna ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva seaduse alusel ja sellega kooskõlas. Hageja leiab, et Maakohtul puudub pädevus haldusakti tühistamiseks, milline seisukoht on avaldatud ka Riigikohtu Üldkogu 13.12.2005 määrusele nr 3-3-1-39-05 lisatud üheksa riigikohtuniku eriarvamuses, kes ei jaga Riigikohtu Üldkogu seisukohta, et alates 1.jaanuarist 2004 kehtiv pankrotiseadus reguleerib erinevalt varem kehtinud pankrotiseadusest kohtute pädevust nõuete tunnustamise vaidluste lahendamisel ja kehtestab, et vaidlusi maksunõuete tunnustamise üle on pädevad lahendama maa- ja linnakohtud hagimenetluse reeglite järgi. HKM § 60 lg 2 järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Pankrotiseadus ei sätesta haldusakti kehtivuse põhimõtteid teisiti. Järelikult kehtib maksuotsus kui haldusakt ka pankrotimenetluse ajal, hoolimata maksunõude tunnustamisest või tunnustamata jätmisest pankrotimenetluses. Haldusakti tühistamiseks puudub aga üldkohtul pädevus.
24.Kostja leiab, tulenevalt pankrotiseadusest ja Riigikohtu seisukohtadest alluvad peale pankroti väljakuulutamist kõikide nõuete (ka maksunõuete) läbivaatamine pankrotiasja läbivaatavale kohtule. Samas märgib kostja, et Tallinna Halduskohtu 31.10.2007 otsusega haldusasjas nr 3-06542 rahuldati võlgniku kaebus osaliselt ja tühistati maksuotsusega määratud tulumaks summas 3 885 327 krooni. Kostja rõhutab, et halduskohtu otsus on tühistatud seadusest tuleneva formaalse nõude tõttu (HKMS § 24 lg.1), kuid Tallinna Halduskohtu otsus tulumaksu puudutavas osas on sisuliselt õiguspärane, millele hageja vastu vaidleb väitega, et tühistatud Tallinna Halduskohtu kohtuotsus ei ole tõendiks, millele saab kostja oma väidetes tugineda. 25.. Maakohus, tutvunud poolte erinevate seisukohtadega kohtu pädevuse osas 11.11.2005 maksuotsuse nr 12-5/90 üle, pankrotiseaduse sätetega, Riigikohtu Üldkogu 13.12.2005 määrusega nr 3-3-1-39-05 ja sellele lisatud riigikohtunike eriarvamusega ning Riigikohtu lahenditega nr 3-2-1-103-02 ja nr 3-2-1-71-06, asub seisukohale, et tulenevalt alates 01.01.2004 kehtivast PankrS § 106 lg-st 4 ja Riigikohtu lahendites antud seisukohtadest, alluvad peale äriühingu pankroti väljakuulutamist kõikide nõuete (ka maksunõuete) läbivaatamine pankrotiasja läbivaatavale maakohtule. Kohus leiab, et maakohtul puudub takistus hinnata võlgniku pankrotimenetluses hageja haldusakti, Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 11.11.2005 maksuotsust nr. 12-5/90.
26.MKS § 10 lg 2 sätestab maksuhalduri õiguse kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. MKS § 31 lg.2 järgi tekivad maksunõuded ja –kohustused seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole teisiti sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti. MKS § 85 lg.4 järgi on maksudeklaratsiooni esitaja kohustatud esitama
talle teadaolevalt õigeid andmeid. Maksuhalduril on MKS § 10 lg.2 alusel õigus kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma on väiksem maksusummast, kui see oleks vastavalt seadusele, siis on maksuhalduril MKS § 92 lg.1 p 2 ja 3 kohaselt õigus määrata ette nähtud summa tasumisele. MKS § 10 lg 2 sätestab maksuhalduri õiguse kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. MKS § 31 lg.2 järgi tekivad maksunõuded ja –kohustused seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole teisiti sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti. MKS § 85 lg.4 järgi on maksudeklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid. TuMS § 1 lg. 3 ja 51 kohaselt peab residendist äriühing tasuma ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. Sama paragrahvi lg. 2 p 3 kohaselt on üheks ettevõtlusega mitteseotud kuuks niisugused väljamaksed, millede kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ette nähtud nõuetele vastav algdokument.
27.Hageja esitas võlgniku raamatupidamise dokumentide hulgas OÜ L rekvisiitidega arveid koha ja ahvena ostu kohta perioodil jaanuar kuni mai 2004 kogusummas 5 297 639,50 krooni, kus raamatupidamise dokumentidest ei nähtu, kes osaühingut esindas (tlk.199-234, I kd.). Võlgniku juhatuse liige JN kinnitas maksuhaldurile, et OÜ L hakkas võlgnikule kala müüma suvel 2003 ja esitas maksuhaldurile OÜ L juhatuse liikme U. T passi koopia, kuid kinnitas, OÜ L juhatuse liiget UTta ei tea, tema passi koopia pildi järgi pole seda meest varem näinud. UTosaühingut tehingutes ei esindanud ning temale kala eest ei makstud. OÜ L t esindav isik volitust ei esitanud, raha maksti tundmatule volitusteta isikule (tlk. 147-148, I kd.). Võlgniku teise juhatuse liikme TL seletuse järgi esindas OÜ-t L Sergei nimeline mees, kes koostas raha saamisel võlgniku kontoris ka vastavad dokumendid ning OÜ L kassakviitungitel on Sergei allkiri (tlk. 152-153, 235-259, I kd). OÜ L juhatuse liikme UT21.07.2005 seletuse kohaselt ei ole tema võlgnikule kala müünud ja võlgniku raamatupidamises olevatel OÜ L rekvisiitidega arved ning kassa sissetulekuorderite kviitungid näeb ta esimest korda, need ei ole tema poolt koostatud ega allkirjastatud. Ta ei ole mitte kedagi volitanud OÜ L nimel tegutsema ei suuliselt ega kirjalikult. 2002.a. Raplas notaris andis ta oma 2003 kehtivuse kaotanud passi koopia kindlaks tegemata isikule firma oma nimele vormistamiseks. OÜ Mon talle täiesti võõras firma, mida kuuleb esimest korda ja Pärnus käis ta viimati kolm aastat tagasi ning TL ja JN’e nimed on täiesti võõrad ning nendelt isikutelt ei ole U. T OÜ L nimel raha saanud (tlk. 156-158, I.kd.). Kostja ei ole kohtule tõenda-nud, et UTjuhatuse liikmena on OÜ L nimel on OÜ-ga M tehinguid teinud või neid hiljem heaks kiitnud.
28.Kostja väitel võlgnik on olnud heauskne, täitnud oma hoolsuskohustuse ning tuvastanud tehingupartneri(d), seda ka üle 100 000 krooni suuruste sularaha tehingute osas. Võlgnikul ei olnud kõrgendatud hoolsuskohustust tehingupartneri(te) tuvastamiseks ning tal oli põhjust eeldada, et OÜ L nimel tegutsev isik, arvete väljastaja ning raha vastuvõtja käitub õiguspäraselt ja volituse alusel. OÜ P juhatuse liikmete T R ja H J ütlused ei kinnita tehingute mittetoimumist. Eelnimetatud kostja väited on vastuolus toimiku materjalidega, millede kohaselt võlgniku endised juhatuse liikmed JN ja TL ei tea ega tunne OÜ P juhatuse liiget T R ’it. Võlgniku juhatuse liikmetel ei olnud OÜ-t P esindanud isiku volitust tema esindamise kohta, ega seda temalt ka ei küsitud, muidu oleks see olemas olnud. OÜ P kassadokumendid vormistati ja allkirjastati võlgniku juures(tlk. 148, 153, I kd.). OÜ P juhatuse liikme H J ütlustega on tõendatud, et tunnistaja isegi ei mäleta, millal ta oli OÜ P juhatuse liige, kuid ta täitis AK’i korraldusi ja kirjutas ainult allkirju, kuhu oli vaja, või võttis raha välja, kus vaja. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et allkirjad OÜ P kassa kviitungitel kassapidaja real (tlk. 167-169, I.kd.) ei ole tunnistaja poolt kirjutatud ega ole tema allkirjaga üldse sarnased. Tunnistaja on T R näinud, kuid ei tea midagi tema kokkupuudetest OÜ P majandustegevusest. (tlk. 155, II. Kd)
Kostja taotletud tunnistajaid T R ’it ja UT ei õnnestunud kohtul vaatamata korduvatele kohtusse kuts ning nende tagaotsimistele kohtutäituri ja politsei poolt ütluste andmiseks kohtusse saada, mistõttu kostja loobus 7.03.2011 istungil nende küsitlemisest tunnistajatena (tlk. 214, II kd.).
29.Käibemaksuseaduses (KMS) märgitud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimusi, millede puhul on kauba või teenuse saamise korral sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud arve originaaleksemplari alusel, kostja tõendanud ei ole, mistõttu puudus võlgnikul kontrollitaval perioodil õigus OÜ L ja OÜ P rekvisiitidega vormistatud arvetel märgitud käibemaksu, kokku 1 511 013 krooni sisendkäibemaksusummana arvestamiseks. ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine on ebaseaduslik. Revisjoni käigus kogutud tõendeid analüüsides ja kogumis hinnates jõudis maksuhaldur järeldusele, et võlgnik ei ole kontrollitaval perioodil (jaanuar 2004 kuni märts 2005) ostnud kala OÜ-lt L ja OÜ-lt P , vaid tuvastamata isiku(te) käest, kuna arvetel oli märkimata kauba müüja (KMS 28 lg 1 p1) ning OÜ L ja OÜ P ei ole tema rekvisiitidega vormistatud arveid (tlk.48-49, 187-234, I kd) väljastanud. Revisjoni käigus ei selgunud, kellelt võlgnik kala soetas ja kas kala müüja oli käibemaksukohuslane. Võlgnikul puudub kala soetamist tõendav ja sisendkäibemaksu arvestamise aluseks olev arve kohustuslik originaal-eksemplar, mis kinnitaks tehingu toimumist konkreetsel maksustamisperioodil tehingu teinud käibemaksukohustuslaste poolt, seega ei ole võlgnik täitnud kuni 30.04.2004 kehtinud ja alates 01.05.2004 kehtima hakanud käibemaksuseaduses (KMS § 31 lg 1) märgitud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimusi, millede puhul on kauba või teenuse saamise korral sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud arve originaaleksemplari alusel (KMS § 37 lg.7), mistõttu puudus võlgnikul kontrollitaval perioodil õigus OÜ L ja OÜ P rekvisiitidega vormistatud arvetel märgitud käibemaksu, kokku 1 511 013 krooni sisendkäibemaksusummana arvestamiseks.
30.Maksuotsuses on esitatud piisavad tõendid, et tehingute teiseks pooleks ei saanud olla maksuotsuses käsitletud äriühingud. Võlgnik oli kontrollitaval perioodil teinud väljamakseid 11 124 877,40 krooni, mille aluseks olevad dokumendid (OÜ-te L ja P rekvi-siitidega arved) ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud algdokumendi nõuetele, siis sellised väljamaksed on tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 mõistes raamatupidamist regu-leerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastava algdokumendita tehtud väljamaksed, mis kuuluvad TuMS § 51 lg 1 alusel maksustamisele tulumaksuga. Seega on tulumaksu 3 885 327 krooni määramine põhjendatud ja võlgnikul on kohustus tasuda summalt 11 124 877,40 krooni tulumaksu 3 885 327 krooni TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p.3 sätestatu alusel. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 112 lg. 2 alusel tsiviilasja hagihind on 493 870,30 eurot (7 727 391 krooni). Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.