2G BALTIC COMPANY hagi REDLINE OÜ vastu võla 31 547 krooni saamiseks
Hagihind
16 471 krooni Hageja: - 2G BALTIC COMPANY OÜ (reg.kood 109149313, Tööstuse tee 1 Tõrvandi Ülenurme vald Tartumaa) lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov [email protected] Kostja: - REDLINE OÜ (rk 10800115, Aardla 23E Tartu 50110) lepinguline esindaja Elina Madal [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses otsuse täiendamine TsMS § 448 lg 41 kohaselt.
RESOLUTSIOON
Välja mõista REDLINE OÜ-lt 2G BALTIC COMPANY OÜ kasuks:
Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks (TsMS § 405 lg 1 p 10). Jätta muud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21).
Käeolev kohtuotsus on tehud TsMS 405 lg 1 sätestatud menetluse kohaselt. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab jooksma alates käesoleva täiendava otsuse kättetoimetamisest (TsMS § 632 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK (tl 7-31)
1.2G Baltic Company OÜ esitas 12.01.2010.a. Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt OÜ’lt Redline kohustuse täitmist 16 471 krooni (1052,72 euro) ja viivise tasumist summas 16 471 krooni (1052,72 eurot).
2.Kostja ja hageja vahel tekkis teenuse osutamisest tulenev võlasuhe. OÜ 2G Baltic Company osutas OÜ-le Redline Transport teenuseid, mille eest esitas hageja kostjale 30.12.2009.a. arve nr 94177 summas 24 471 krooni. Arvele olid märgitud maksetähtaeg ja viivise suurus. Kostja on arve allkirjastanud, viidates sellega, et ta nõustub arve-müügilepingu tingimustega. Kostja juhatuse liige Janek Raudkats palus allkirjastatud arve nr. 94177 vormistada Redline OÜ nimele, kuna Redline Transport OÜ arvel puudusid piisavad vahendid arve tasumiseks. OÜ Redline juhatuse liige Janek Raudkats on Redline Transport OÜ omanik. Arvest nr. 94177 tuleneva kohustuse tasus kostja osaliselt ning selle tõttu esitas hageja OÜ-le Redline viivisarve summas 12 076 krooni. 09.06.2010.a. esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt põhivõla 31 547 krooni väljamõistmiseks ja 750 krooni menetluskulude hüvitamiseks. Kostja esitas 08.07.2010.a. nõudele vastuväite ja kohtunikuabi lõpetas 12.10.2010.a. maksekäsu kiirmenetluse. Nõue anti Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kostja pole hagejale võlgnevust tasunud ning tunnustab nõuet osaliselt summas 1052,72 eurot (16 471 krooni). 17.12.2010.a. seisuga oli kostja hagejale võlgu 32 942 krooni, millest põhivõlgnevuse moodustas 16 471 krooni (1052,72 euro) ja viivise 16 471 krooni (1052,72 eurot). Hageja palub võtta hagi menetlusse ning mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1052,72 eurot (16 471 krooni) ja viivis 1052,72 eurot (16 471 krooni). Hageja taotleb hagi lahendamist kirjalikus menetluses, palub kostjapoolse tähtaegselt vastamata jätmise korral rahuldada hagi tagaseljaotsusega ning palub jätta menetluskulud kostja kanda. 19.10.2010.a. määrusega jättis kohus OÜ 2G Baltic Company hagi OÜ Redline vastu käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 24.01.2011.a.võttis kohus OÜ 2 G Baltic Company hagi Redline OÜ vastu menetlusse. KOSTJA VASTUS (tl 44-46)
3.Oma 21.02.2011.a. vastuses hagile pakub kostja võimalust lahendada asi kompromissiga. Kompromisslepingu kohaselt nõustub kostja tasuma hagejale põhivõlgnevuse, jättes kõrvalnõuded ja muud menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et pole õige hageja väide nagu oleks kostja vaidlusaluse müügiarve allkirjastanud ja selle tingimusi aktsepteerinud. Kostja väidab edasi, et müügiarve on allkirjastanud Kuldar Sester, kes pole OÜ Redline Transport juhatuse liige, lepingute sõlmimiseks volitatud isik ega OÜ Redline Transport töötaja. Selle tõttu leiab kostja, et müügiarve on allkirjastatud õigustamata isiku poolt OÜ Redline Transport nimel ega saa tuua kaasa õiguslikke tagajärgi OÜ-le Redline, kuna tegemist on erinevate juriidiliste isikutega. Tehing on sõlmitud ilma esindusõiguseta ja seetõttu tühine. Tulenevalt TsÜS § 84 lg-st 1 ei pea tühist tehingut täitma ning sellel pole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud tehing on tühine siis on tühised ka tehingu tingimused.
Kostja on seisukohal, et tehing on tehtud esindusõiguseta ning selle tõttu tühine. Samuti pole isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, seda hiljem heaks kiitnud. Hageja ei ole teinud OÜ-le Redline Transport ettepanekut kiita tehing tagantjärele heaks ning samuti pole OÜ Redline Transport ise avaldanud tahet tehtud tehingut heaks kiita. Kostja väidab edasi, et olenemata arve osalisest tasumisest ei saanud OÜ Redline kolmanda isikuna hageja ja OÜ Redline Transport vahelist tehingut heaks kiita. Tehingu oleks pidanud heaks kiitma isik, kelle nimel tehing tehti ehk OÜ Redline Transport. Hageja on esitanud kaks arvet numbriga 94177, mis sisaldavad samu tingimusi. Üks arve on esitatud vastavalt OÜ-le Redline Transport ja teine OÜ-le Redline. OÜ Redline pole müügiarvet allkirjastanud ega selle tingimustega nõustunud. Kostja on arve küll osaliselt tasunud, kuid pole nõustunud arvel märgitud viivise määraga, maksetähtajaga. Sellest tulenevalt ei ole hagejal õigust arvestada viiviseintressi määras 0,5 % päevas ning kohalduma peaks Võlaõigusseadusest tulenev seadusejärgne intressimäär. Kostja leiab, et pooled pole saavutanud kokkulepet ka maksetähtaja osas, kuna maksetähtaeg 20.01.2010.a. on märgitud arvele ühepoolselt ja selles osas puudub kostjapoolne nõusolek. Samuti pole hageja tõendanud millisest ajast võiks kohustus muutuda sissenõutavaks ning millisest ajast hakatakse arvestama viivitusintressi. Samuti leiab kostja, et juhul kui kohus peab õigustatuks viivisenõude esitamist, ei tohiks viiviseid arvestada enne kohtusse pöördumise tähtaega ning viivise kohaldamisel tuleks lähtuda seadusjärgsest määrast. Kostja taotleb eelkõige kompromisslepingu sõlmimist, millest tulenevalt on kostja nõus põhinõude jäägi tasumisega summas 1052,69 eurot. Juhul kui hageja pole nõus kompromisslepingu sõlmimisega palub kostja jätta kohtul hagi rahuldamata. Juhul kui kohus leiab, et viivisenõude rakendamiseks on alus palub kostja rakendada seadusjärgset intressimäära või taotleb viivitusintressi vähendamist mõistliku ulatuseni. HAGEJA VASTUS KOSTJA KOMPROMISSETTEPANEKULE (tl 53)
4.04.02.2011.a. vastas hageja kostja kompromisslepingu ettepanekule omapoolse kompromisspakkumisega. Hageja pakkus võimalust lahendada asi kompromissiga, mille kohaselt kostja tasub põhinõude jäägi summas 1052,69 eurot ja menetluskulud, mis koosnevad poolest riigilõivu summast, õigusabi kuludest hagimenetluses ning maksekäsu kiirmenetluses. KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA KOMPROMISSETTEPANEKU OSAS (tl 58-59)
5.Kostja vastas hagejapoolsele kompromisspakkumisele 14.03.2011.a.. Kostja on seisukohal, et hageja nõue menetluskulude jagamise osas on ebamõistlik. Omapoolselt pakub kostja võimalust sõlmida kompromissleping, mille kohaselt kostja on nõus lisaks põhivõlgnevusele (1052,69 eurot) tasuma ka 1⁄4 riigilõivust (63,91 eurot). Ülejäänud kulutused jäävad kompromissiga poolte endi kanda. HAGEJA TÄIENDUS HAGIAVALDUSELE (tl 63)
6.06.04.2011.a. esitas hageja täienduse hagiavalduse juurde, millega vähendas omapoolset nõuet viivise osas 1114,21 kroonini (71,21 eurot). Hagejapoolne viivise nõue ja arvestus põhinesid arvel nr 94177, kuid seoses vaidlusega viivisemäära kohaldamise osas ning uute asjaolude ilmnemise tõttu, pidas hageja vajalikuks viivise vähendamist. Hagiavalduse täienduses palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlg summas 1052,72 eurot ja viivis summas 71,21 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOHTUISTUNG (tl 66)
7.06.04.2011 toimunud kohtuistungil avaldasid pooled, et pole kompromissi saavutanud kuna viivise osas puudus kokkulepe. Kostja palus aega tutvumaks hagejapoolsete täiendustega hagiavaldusele. Kohus juhtis poolte tähelepanu asjaolule, et asjas võib olla vale kostja ning küsis, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid. Pooled täiendavaid tõendeid esitada
ei soovinud, olid nõus otsuse tegemisega ning asja jätkamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras kirjalikku menetlust täiendavate seisukohtade esitamise hiljemalt 15.04.2011.a. Kohtuotsuse kuulutamine määrati 16.05. 2011.a. Tartu Maakohtu kantselei kaudu. KOSTJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD (tl 69-70)
8.Kostja esitas kohtule 15.04.2011.a. omapoolse seisukoha. Oma kirjas ei soovinud kostja varasemaid seisukohti muuta, kuid pidas vajalikuks märkida, et hageja 06.04.2011.a. kohtuistungil avaldatud arvamus, nagu oleks kostja hagi õigeks võtnud, on ekslik. Kostja nõustumus tasuda põhivõlgnevus oli kantud soovist jõuda kompromissini ning menetlus lõpetada, kuid ei tähendanud, et kostja võtaks hageja nõude omaks. Kostja on seisukohal, et hageja nõue tuleb tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus lahendab asja lihtsustatud menetluse reeglite kohaselt TsMS § 405 järgi. Käeolev täiendav kohtuotsus on tehtud TMS § 444 lg 1 ja 448 lg 41 kohaselt.
10.Kohus leiab, et tavapärases käibes ning saadud kauba ja teenuste osutamise eripära silmas pidades ei ole mõistlik eeldada, et sõidukite rehvide ja rehvivahetusteenuse ostmisel oleks vajalik igakordselt kontrollida ostja esindaja volitusi.
11.Kostja on kauba ja teenuste eest tasunud osaliselt kokku 8000 krooni (tl 12), märkides tasumise aluseks arve nr 94177 osalise maksmise. Kostja on oluliselt hilinenud osamaksete tasumisega. Kostja ei ole kohtule esitanud tasumise alusena teisi võimalikke põhjendusi, kui märgitud arve nr 94177.
12.Hagiavalduses on hageja lepinguline esindaja märkinud, et OÜ Redline Transport seadusliku esindaja Janek Raudkats suulise palve alusel märgiti kauba ja teenuste saajaks arvel kostja OÜ Redline. Janek Raudkats on alates 04.01.07. OÜ Redline ainuosanik Äriregistri avaliku andmebaasi kohaselt.
13.Menetluse kestel on kostja lepinguline esindaja pakkunud hageja lepingulisele esindajale kompromissi vaidluse lahendamiseks. Kostja on olnud nõus kompromissi korras tasuma hagejale põhivõla 1051,72 eurot. Poolte esindajad on olnud kompromissi sõlmimisele lähedal, kuid ületamatuks takistuseks on saanud hageja õigusabikulude kulude jaotus.
14.Hageja esitas kohtule 06.04.11. avalduse, milles vähendas väljamõistetava viivise määra lähtudes VõS § 113 lg 1 ja § 94 nõuetest summani 71,21 eurot, menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
15.Kohus lahendab asja TsMS § 405 reeglite kohaselt.
16.Asjas ei ole vaidlust hageja ja OÜ Redline Transport toimunud tehingute osas. Hageja müüs OÜ-le Redline Transport kokku 6 rehvi ning osutas rehvivahetusteenust. OÜ Redline Transport esindaja on kinnitanud kauba ja teenuse saamist (tl 10).
17.Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja on kohustatud tasuma hageja poolt kolmandale isikule (so OÜ Redline Transport) müüdud kauba ja osutatud teenuste eest.
18.Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja kohustuse tasuda nimetatud kauba ja teenuste osutamise eest. Kohus leiab, et tavapärases käibes ei ole mõistlik eeldada, et sõidukite rehvide ja rehvivahetusteenuse ostmisel oleks vajalik igakordselt kontrollida ostja esindaja volitusi tehingu tegemiseks.
19.Hagiavalduses on hageja lepinguline esindaja märkinud, et OÜ Redline Transport seadusliku esindaja Janek Raudkats suulise palve alusel märgiti kauba ja teenuste saajaks arvel kostja OÜ Redline. Janek Raudkats on alates 04.01.07. OÜ Redline ainuosanik Äriregistri avaliku andmebaasi kohaselt.
20.Kostja on kauba ja teenuste eest tasunud osaliselt kokku 8000 krooni (tl 12), märkides tasumise aluseks arve nr 94177 osalise maksmise. Kostja on oluliselt hilinenud osamaksete tasumisega. Kostja ei ole kohtule esitanud tasumise alusena teisi võimalikke põhjendusi, kui märgitud arve nr 94177.
21.Menetluse kestel on kostja lepinguline esindaja pakkunud hageja lepingulisele esindajale kompromissi sõlmimist vaidluse lahendamiseks. Kostja on olnud nõus kompromissi korras tasuma hagejale põhivõla 1051,72 eurot. Poolte esindajad on olnud kompromissi sõlmimisele lähedal, kuid ületamatuks takistuseks on saanud hageja õigusabikulude kulude jaotus.
22.Kohus kohaldab asjas TsMS § 405 sätteid, sh käsitleb tõendina hageja lepingulise esindaja seletust selle kohta, kuidas kostja ainuosanik tegi hagejale ettepaneku väljastada kolmandale isikule müüdud kauba ja osutatud teenuste eest arve kostjale, kuna kolmandal isikul ei olnud piisavalt raha saadu eest tasumiseks.
23.Kohus leiab, et kohtule esitatud asjaolude põhjal puudub ka muu mõistlik põhjendus kostja poolt teenuste ja kauba eest osaliseks tasumiseks hagejale. Kuigi kostja esindaja on menetluses avaldanud, et tegemist on alusetult makstud summadega, et ole esitatud nõuet makstu tagastamiseks nt alusetu rikastumise sätete alusel.
24.Kohus hindab tõendeid TsMS § 232 lg 1 kohaselt, st käsitleb tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
25.Kuna antud juhul hageja esitatud tõendid on piisavalt usutavalt põhistanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, tuleb hagi rahuldada.
26.Kohus märgib, et kostja vastuväited seoses kauba ja teenuste saaja esinduse võimaliku puudumisega arvel nr 94177 (tl 10) ei ole asjakohased, kuna kostja ei ole selle tehingu pooleks.
27.Kostja osanik ei ole kostja seaduslik esindaja ÄS § 181 lg 1 kohaselt ning ta ei saa teha kostja nimel tehinguid, sh võtta kostjale tasumiskohustust kolmandatele isikutele osutatud teenuste eest. Samas kohus leiab, et hageja poolt esitatud arve alusel kolmel korral ja olulise ajalise nihkega teostatud tasumisega (tl 12) on kosja oma tegevusega sisuliselt heaks kiitnud enda nimel esindusõiguseta isiku poolt kohustuste võtmise TsÜS § 129 lg 1 kohaselt. Kuigi kostjal oli õigus keelduda arve tasumisest, kostja siiski kolmel korral tasus arves olukorras, kus TsÜS § 129 lg 4 tähtaeg oli möödunud.
28.Kohus rahuldab hagi ulatuses, millises hageja vähendas oma nõuet (tl 63). Põhinõude suuruse osas ei ole kostja menetluse kestel sisulisi vastuväiteid esitanud, viivise nõue on arvutatud seaduses sätestatud määras, millele ei saa sisulisi vastuväiteid esitada.
29.Menetluskulud jätab kohus osaliselt kostja kanda TsMS § 162 lg 4 ja 405 lg 1 p 3 alusel. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja õigusabikulude väljamõistmist kostjalt ei pea kohus põhjendatuks, kuna kohtule esitatud hagiavalduse sisu ja esindaja käitumine menetluses ei ole aidanud kaasa asja kiirele lahendamisele, samuti ei ole hageja lepinguline esindaja õiguslikult oma avaldust õigesti põhjendanud. Kohus mõistab kostjalt välja hageja poolt tasutus riigilõivu summas 4000 krooni.
30.TsMS § 405 lg 1 p 10 ja § 468 kohaselt on käesolev kohtuotsus viivitamata tagatiseta täidetav. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.