Osalisel omaksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring
istungisekretär Otsuse avalikustamise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-35558
Tsiviilasi
CKE Inkasso OÜ hagi Remning OÜ vastu võlgnevuse 40 000 krooni ja viivise nõudes Hagi hind 40 000 krooni (2556,47 €). Hageja: CKE Inkasso OÜ registrikood 11512890 asukoht Sõpruse pst. 3 Tallinn 10134
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja: vandeadvokaat Armand Reinmaa Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ asukoht Uus-Tatari 25/Veerenni 13, Tallinn 10134 sidevahendid tel. 660 6974 faks 660 6972 e-post: [email protected] . Kostja: Remning OÜ registrikood 11133313 asukoht Paide mnt 23, Paikuse alevik Paikuse vald, Pärnumaa 80046. Kostja esindaja Vandeadvokaat Priit Tartu Advokaadibüroo Priit Tartu OÜ asukoht Esplanadi t. 10 Pärnu 80010 e-post: [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
18.mail 2011.a.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Eeltoodu alusel ning lähtudes VÕS § 11, § 30 § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p. 1, 6, § 108 lg 1, § 113 ja § 171 lg.1 ning TsMS § 133 lg 1. § 135, § 434-439 Rahuldada CKE Inkasso OÜ hagi Remning OÜ vastu võlgnevuse 40 000 krooni ja viivise nõudes osaliselt. Välja mõista Remning OÜ’lt registrikood 11133313 osaliselt põhivõlgnevus 7380 krooni (471,68 €) CKE Inkasso OÜ registrikood 11512890 kasuks ja jätta rahuldamata CKE Inkasso OÜ registrikood 11512890 viivise nõue. Jätta menetluskulud 9% ulatuses kostja kanda ja 91% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hageja nõue.
2 (7)
Kuivõrd kostja ja OÜ Tee & Maa sõlmisid suulise lepingu, siis lepingu vormivabaduses tulenevalt, loetakse poolte vahel leping sõlmituks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.Sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. OÜ Tee & Maa ühelt poolt ning Remning OÜ teiselt poolt leppisid kokku, et OÜ Tee & Maa müüb kostjale purustatud kruusa, osutades seejuures laadimise teenust ning OÜ Remning maksab purustatud kruusa ja selle laadimise eest. Asjaolu, et OÜ Tee & Maa on kostjale nimetatud teenust osutanud, kinnitab see, et kostja on endisele võlausaldajale osaliselt tasunud. Kostja tasus 11.07.2008.a. OÜ’le Tee & Maa 52 197 krooni ja 83 senti. Kostja rikkus oma lepingust tulenevat kohustust jättes OÜ Tee & Maa poolt esitatud arvel oleva ülejäänud summa tasumata. Kostja jättis tasumata summa 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja OÜ Tee & Maa on kokku leppinud viivise määras 0,5% päevas. Nimetatud viivise määr on toodud arvel nr 253, millest osa on kostja 11.07.2008.aastal ära tasunud. Seega kostja on nõustunud arvel märgitud viivisemääraga. Hagi esitamise päeva seisuga on kogunenud viivist 184 000 (sada kaheksakümmend neli tuhat) krooni (Lisa 4 – viivise arvestus). Käesolevaga hageja langetab kogunenud viivist summani 39 999 (kolmkümmend üheksa tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) krooni. Lähtudes eeltoodust võlgneb kostja hagejale kokku 79 999 (seitsekümmend üheksa tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) krooni, millest 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni on põhinõue ning 39 999 (kolmkümmend üheksa tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) krooni viivis.
3 (7)
Käesolevas hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude ja väidete tõendamiseks esitab hageja hagiavalduse lisas viidatud koopiad dokumentaalsetest tõenditest. Hageja ei soovi asja arutamist kohtuistungil ja peab võimalikuks vaidluse lahendamist kirjalikus menetluses. Juhul, kui kostja soovib asja arutamist kohtuistungil, soovib hageja asja arutamisest esindaja kaudu osa võtta. Hageja taotleb asjas tagaseljaotsuse tegemist vastavalt TsMS § 407 lg 2, kui kostja jätab hagiavaldusele tähtaegselt vastamata. Arvestades eeltoodut ning juhindudes VÕS §-dest 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 ning TsMS §dest 79 lg 1, 162, 363 hageja palub kohtul:
4 (7)
Hageja pole tõendanud kostjale üleantud kruusa ostuhinda ei koguseliselt ega kaaluliselt. Hageja tunnistaja poolt esitatud paberilehti ei saa käsitleda usaldusväärsete tõenditena, kuivõrd nendes pole märgitud iga koorma kaalu (mahtu), samuti puuduvad tõendid kruusa hageja märgitud koguses kostjale üleandmise kohta. Menetluskuludes jätta 9% kostja ja 91% hageja kanda. Kohtu õiguslik põhjendus. Poolte vahel oli sõlmitud suuline ostu-müügi leping, mis pole küll keelatud, kuid vaidluse puhul on pooltel väga raske tõendada millistes tingimustes ja kogustes kokku lepiti ja kuidas oli reguleeritud ostetu ning asja dokumentide üleandmine. Tegelik asja müüja oli tunnistaja V.O., kes annab poolte vahelise suhte kohta järgmisi seletusi. Tunnistaja V.O. seletab. Remning jättis 40 000 krooni mulle tasumata. Küsisin telefoni teel kaks korda, ütles, et praegu ei ole, küll sa saad, viimane kord ütlesin, et annan inkasso firma kätte, siis vihastas ja ütles, et sa ei saa sentigi. Arvan, et ta ehitas valla teid ja minu kaup, kruus, läks sinna. Kauba üleandmine käib transportfirmade kaudu, minu laadur laeb peale kliendi autodele, laaduril on kaal ja printer, fikseerib iga kopatäie, laseb välja kaks kaalutšekki, üks mulle, teine autojuhile. Seal on peal kogus, kellaaeg, laaduri mark, auto number. Kui on pretensioone kliendil, võtab minuga ühendus, võrdleme koguseid, pretensioone ei ole olnud. Mina müüsin karjäärist, tema – Remningu, auto numbrid olid kokku lepitud, iga auto suhtleb kõigepealt minuga, tunnen inimesi, kes on ühest firmast, kes teisest. Enne Remninguga suhet ei olnud. Mina pean arvestust, mille alusel klientidele arve koostan. Kaalutšekid tulevad õhtul minu kätte, vähemalt üle päeva löön tšekid kuupäevaliselt kokku ja kui vedu on lõppenud, teen kokkuvõtte ja selle järgi arved. Mul on märkmed kaasas. Vedu Remningule 03.detsembril algas. 91, 3 tonni oli üks auto, siis 91,9 t , 71,05 t, 83,0 t ja 24,25 t . 04.detsembril oli 60,7 t, 49,95 t, 26,35 t, 25,55 t, 31,25 t ; 05.detsembril Remningule vedu ei toimunud. 06.detsembril – 27, 55 t ja 24, 85 t; 07.detsembril – 22,95 t, need koormad kõik olid purustatud kruus, samal päeval looduslikku kruusa 46,65 t; 14.detsembril - 79,28 t ja 36,42 t . Remning pärast kauba saamist ja arve väljastamist kauba kogust ei vaidlustanud mitte ükski kord. Remning tasus poole aasta pärast arve järgi esimese makse, peale seda kui arve osaliselt tasutakse, kaalutšekke alles ei hoita. Kaalutšekid antakse autojuhile, kaalutšekke ma Remningule ei andnud. Kohtu järeldused. Võrreldes hageja ja kostja dokumentaalseid tõendeid ja tunnistaja seletusi tekkib nendes olulisi lahknevusi (tl. 53- 56 ja tl. 37-39). Hageja väitel veeti 03.12 kostjale järgmistes kogustes: 24,25 t, 71,05 t, 91,3 t, 91,9 t ja 83 t. Kostja väitel sai ta 03.12 hagejalt järgmisi koguseid: 24,25 t, 71 t ja 62 t. Kohus järeldab, et kaotsi on läinud 91,3 t ja 91,9 t ning 21 t kruusa. Hageja väitel veeti 04.12 kostjale järgmistes kogustes:26,35 t, 25,55 t, 31,25 t, 49,95 t, 60,7 t,. Kostja väitel sai ta 04.12 hagejalt järgmisi koguseid: 49,95 t ja 50,4 t (ehk 0 t). Kohus järeldab, et kaotsi on läinud 26,35 t, 25,55 t, 31,25 t ja 10,3 t (ehk 60,7 t ) kruusa.
5 (7)
Siin muidugi kohus ei tea, palju 50,4 tonnist veeti 4-dal, palju 6-dal kuupäeval. Kohus loeb ka 6-dal kuupäeval veetu transpordituks 4-dal kuupäeval, kuigi tegelikult 6-dal kuupäeval nii hageja kui ka kostja andmetel kruusa veeti. Eeldada võib, et üks koorem kruusa kaalub kuskil 24-27 t, seega oletatavasti veeti 04.12 koguses umbkaudu 25,2 t ja 06.12. ligikaudu 25,2 t. Hageja paberid näitavad üldse, et kostja on vedanud 06.12 kaks koormat koguses 52,4 t, sellest võib järeldada, et 04.12. kostja 50,4 t koguses kruusa ei saanud. Mõlema poole väitel 05.12 vedu ei toimunud. Hageja väitel veeti 06.12 kostjale järgmistes kogustes: 27, 55 t ja 24, 85 t Kostja väitel sai ta 06.12 hagejalt järgmisi koguseid (mitte arvestades 04.12. veetuga) 50,4 t Kohus järeldab, et kaotsi on läinud umbkaudu 2 t kruusa Hageja väitel veeti 07.12 kostjale järgmistes kogustes: 22,95 t, 46,65 t. Kostja väitel sai ta 07.12 hagejalt järgmisi koguseid: 22,95 t ja 46,65 t Kohus järeldab, et kaotsi midagi ei läinud. Hageja väitel veeti 14.12 kostjale järgmistes kogustes: 36,42 t ja 79,28 t. Kostja väitel sai ta 14.12 hagejalt järgmisi koguseid: 36,42 t ja 79,28 t . Kohus järeldab, et kaotsi midagi ei läinud. Kui veel võrrelda poolte poolt esitatud tõendite alused kruusa vedanud vedukite riiklike registrinumbreid, siis kostja väitel teostasid vedusid vekid numbritega 671 ATP, 564 AYU ja 638 AUD ning 676 AVL. Hageja väitel (puuduvad registrinumbri tähed) vedasid kostjale kruusa veokid numbritega: 03.12 – 097 vedas 91,3 t, 638 vedas 91,9 t, 564 vedas 71,05 t, 278 vedas 83 t ja 671 vedas 24,25 t. Kohus võrreldes vekite numbreid ja koguseid vekite numbrid ja kogused erinevad. Kostja väitel pole veokid 097 ja 278 temale 03.12 ja muul ajal vedusid teostanud. Sama kehtib ka
6 (7)
Rahuldamata tuleb jätta ka viiviste nõue, kuna hagejal puudub viiviste nõudmiseks alus. VÕS § 792 järgi vastutab vedaja veose kaotsimineku eest.
Rein Pokk Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2011.a. kohtuotsuse resolutiivosa:
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.