Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevuseks koopiamasinate müük, hooldus, rendileandmine ja kopeerimisteenuste osutamine. Võlgniku kinnitusel on tema sisuline majandustegevus lõppenud 2005a suvest. 11.03.2005 määras maksuhaldur võlgnikule aastate 2000-2003 maksustamisperioodi kohta läbi viidud revisjoni kohaselt tasumisele kuuluvaks summaks 591 530 krooni. Võlgniku majandustegevus lõppes seoses sellega, et maksuhaldur alustas eelviidatud maksuotsuse sundtäitmist. Võlgniku hinnangul on maksunõude sisuliseks põhjuseks võlgniku raamatupidaja Kaja Vääri tegevus alusetute väljamaksete tegemisel ja maksusummade deklareerimata ning tasumata jätmisel. Ajutine haldur leiab, et võlgniku majandusaasta aruanded kajastavad alates 2006a-st võlgniku majanduslikku olukorda moonutatult ning netovara on võlgnikul olnud alates 2005a-st seaduse nõuetele mittevastaval tasemel. Käesoleval hetkel on võlgnikul vara 1 532,39 eurot, kohustusi on 86 337,65 eurot. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, mis väljendub juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumises, mis võimaldas raamatupidajal mitme aasta vältel teha põhjendamatuid väljamakseid. Juhatuse liikme kohustus on tagada piisav kontroll rahaliste vahendite kasutamise üle. Ka ei ole pankrotiavaldus esitatud õigeaegselt. Haldur palub pankrotimenetlus lõpetada raugemisega. Ajutine haldur palub määrata endale tasuks 1 152 eurot (lisandub käibemaks 230,40 eurot) Advokaadibüroole Sirel & Partnerid. 25.05.2011 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et pankrotimenetlus oleks otstarbekas lõpetada raugemisega. Menetluse deposiitsumma on 2 000 eurot. 30.05.2011 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 2 000 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 15 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaanded Ametlikud Teadaanded 30.05.2011. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul olulist vara ei ole. Võlgniku kohustuste maht ületab oluliselt võlgniku vara mahtu. Haldur ei ole tuvastanud märkimisväärseid vara tagasivõitmise võimaluste esinemist. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad märkimisväärsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus rasket juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Võlgniku majandustegevuse lõppemine oli seotud maksunõude esitamisega, mis omakorda oli tingitud raamatupidaja minetustest. Kohus nõustub halduriga, et juhatuse liikme kohustuseks on tagada kontroll ühingu varade üle ning ebapiisav kontroll raamatupidamises on käsitatav raske juhtimisveana. Seda järeldust ei välista juhatuse liikme väide, et tema ei saanud raamatupidaja ebaseaduslikust tegevusest aru. Samuti on halduri poolt kinnitust leidnud alates 2005a-st netovara vähenemine alla seaduses sätestatud miinimumi ning pankrotiavalduse esitamisega viivitamine, mis Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-137-04 järgi on käsitatav raske

juhtimisveana. Juhatuse liige on jätnud järgimata vajalikku hoolsust, mis on kvalifitseeritav raske hooletusena. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 12 tunni eest 1 152 eurot, millele lisandub käibemaks 230,40 eurot. Haldur on lähtunud tunnitasust 96 eurot. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri arvestatud tunnitasu mahub tunnitasu piirmääradesse. Seetõttu on halduri tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.