lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-65338/14

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-65338/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2260
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 38 lg 1, 2, 4, 5Juriidilise isiku organi otsuse kehtetusÄS § 302 lg 1, 3Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamineÄS § 345 lg 4Aktsionäri eesõigusÄS § 356 lg 21Aktsiakapitali vähendamise otsustamineKooskõlas § 174 lg 1TsMS § 131 lg 1Hagihind juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsÜS § 32Hea usu põhimõte omavahelistes suhetes

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Tiiu Hiiuväin

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.juuni 2011 kell 14.00, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-65338

Tsiviilasi

OÜ AIhagi AS-i I vastu 20.12.2010 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

17 256,15 eurot (270 000 krooni)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ AI(reg kood XXX XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Peeter Viirsalu (Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas, Kaluri 2, 51004 Tartu; [email protected]) Kostja: AS I (reg kood XXX, XXX) Kostja esindaja: Mirjam-Mari Marastu (Legal Services OÜ, Valge 13, 11415 Tallinn; [email protected])

Asja läbivaatamine

24.mail 2011, avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu ja kostja esindaja Mirjam-Mari Marastu

Juures viibis

Sekretär Teele Roosimägi

Resolutsioon

1.Rahuldada OÜ AI hagi AS-i I vastu 20.12.2010 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
2.Tunnistada kehtetuks AS-i I 20.12.2010 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsus.
3.Jätta menetluskulud kostja AS-i I kanda.
4.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsÜS § 4Analoogia
Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 20.12.2010 kostja aktsionäride erakorraline üldkoosolek, millest võttis osa ka kostja vähemusaktsionär - hageja.
2.Koosoleku päevakorda kuulus kostja aktsiakapitali muutmise otsustamine läbi selle vähendamise ja samaaegse suurendamise. Kuigi koosoleku päevakorda kuulus vormiliselt kaks punkti – kostja aktsiakapitali vähendamine ning seejärel kohe kostja aktsiakapitali suurendamine, on sisuliselt tegemist siiski ühe otsuse kahe osaga. Nimelt on hageja eesmärgiks muuta oma aktsiakapitali ja teha seda selliselt, et läbi aktsiakapitali üheaegse vähendamise ja suurendamise oleks tagatud omakapitali paranemine suuremas ulatuses. Selleks soovis kostja vähendada oma aktsiakapitali null kroonini ning seejärel võtta koheselt vastu otsus suurendada kostja aktsiakapitali uute nimeliste lihtaktsiate väljalaskmise teel (lastes välja 33 750 lihtaktsiat nimiväärtusega 100 krooni).
3.Aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti aktsiakapitali muutmise otsus vastu. Hageja hääletas kostja aktsiakapitali muutmise otsusele vastu. Samuti esitas hageja koosolekule oma kirjaliku vastuväite, kus vaidles põhjendatult kostja aktsiakapitali muutmisele vastu. Vastuväite koosolekule esitamist ja kättesaamist kinnitab koosoleku juhataja ja protokollija allkiri vastuväitel.
4.Hageja taotleb koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist TsÜS § 38 lg 1 alusel, kuna see on seadusega (ÄS § 345 lg 4) vastuolus. Nähtuvalt protokolli punktist 3.4 on aktsiate märkimise periood 3 päeva alates aktsiate märkimise otsuse vastuvõtmisest, s o 20.12.2010 kell 10.00 kuni 23.12.2010 kell 09.59. ÄS § 345 lg 4 sätestab, et aktsiate eesõigusega märkimise aeg on kaks nädalat aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest, kui üldkoosoleku otsuses ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. ÄS § 345 lg 4 kehtestab imperatiivse regulatsiooni, millest ei ole võimalik aktsionäride kahjuks kõrvale kalduda. Sellele vaatamata, on kostja koosolek vastu võtnud otsuse, mille kohaselt on aktsiate märkimise periood 3 päeva. Selline otsus on vastuolus seadusega. Ilmselgelt oli kostja eesmärgiks suruda hageja kui vähemusaktsionär finantsiliselt keerulisse olukorda, kus viimane peaks väga lühikese aja jooksul leidma märkimisväärses summas rahalisi vahendeid aktsiakapitali suurendamises osalemiseks. Juhul kui hageja ei suuda 3 päeva jooksul uusi aktsiaid märkida, annaks see enamusaktsionärile võimaluse vähendada oluliselt hageja aktsiaosaluse proportsiooni või hageja aktsionäride ringist sootuks välja suruda.
5.Kostja koosoleku otsus on vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu tuleb TsÜS § 38 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada. Kostja aktsionärid on juba 30.04.2010 vastu võtnud otsuse vähendada kahjumi katmiseks aktsiakapitali 2 200 000 kroonilt null kroonini ja seejärel suurendada uuesti 500 000 kroonini. Kuigi hageja sellel koosolekul ei osalenud, oli ta põhimõtteliselt selle otsuse poolt ning tegi koos ülekursiga täiendava sissemakse kostja aktsiakapitali summas 625 000 krooni. Pool aastat hiljem selgus üllatuslikult, et kostja vajab olulises summas täiendavaid kapitali sissemakseid. Hageja uuris asjaolusid ning tuvastas, et kostja juhatus on esitanud äriregistrile teadvalt valeandmeid. Nimelt on kostja juhatus alles 26.10.2010 esitanud kandeavalduse kostja aktsiakapitali suuruse muutmise registrisse kandmiseks. Seejärel tegi registripidaja 02.11.2010 määruse registriasjas nr Ä10060556/M7, milles selgitas, et sellisel kujul aktsiakapitali muutmisel (s o kapitali üheaegsel vähendamisel ja suurendamisel) tuleb esmalt (enne kandeavalduse esitamist) teavitada ühingu võlausaldajaid ning alles siis, kui võlausaldajatel nõuded puuduvad või need on tagatud või rahuldatud, saaks esitada registripidajale kandeavalduse kapitalimuudatuse registrisse kandmiseks. Selle asemel, et teavitada võlausaldajaid ning toimida vastavalt registripidaja juhistele, esitas kostja juhatus 23.11.2010 uue kandeavalduse, milles teatab, et juhatus oleks justkui esitanud algselt üldkoosoleku protokolli ja põhikirja kehtetu redaktsiooni ning tegelikkuses on üldkoosolek otsustanud suurendada aktsiakapitali 2 700 000 kroonini (s t ilma vähendamiseta null kroonini). Registripidaja tegi selle avalduse alusel kande ning praegusel hetkel ongi kostja aktsiakapitali suurus 2 700 000 krooni.

On ilmne, et kostja juhatus on esitanud registripidajale valeandmeid, et vältida võlausaldajate teavitamist ja kahjustada hageja huve. Valeandmete esitamise tõttu on aktsiakapitali suuruse muutmisel kogu algselt kavandatud efekt ära kadunud, sest 2 200 000 kroonise kapitali vähendamise asemel null kroonini toimus vaid kapitali suurendamine 500 000 krooni võrra. Seetõttu ongi tekkinud kõigest pool aastat hiljem vajadus aktsiakapitali uue muutmise järele. TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorgani liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Antud juhul on ilmne, et hagejat kui vähemusaktsionäri püütakse suruda keerulisse olukorda, kus iga poole aasta tagant nõutakse põhjendamatuid lisasissemakseid aktsiakapitali, lootuses, et kui hageja loobub täiendava sissemakse tegemisest väheneb proportsionaalselt tema osalus aktsiakapitalis. Juhul, kui hageja ei teeks käesoleval juhul täiendavat sissemakset, kaotaks ta oma aktsiaosaluse, sest enamusaktsionär on koos juhatusega kavandanud aktsiakapitali vähendamise null kroonini. Selline käitumine on selges vastuolus TsÜS § 32 sätestatud hea usu põhimõttega.

6.Kostja koosoleku otsus on vastuolus ÄS § 356 lg 21 regulatsiooniga, mistõttu tuleb TsÜS § 38 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada. Vastavalt koosoleku otsuse punktile 3.7 on kostja juhatusel õigus tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisperioodi lõpuks märgitud. Seega, juhul, kui hageja ei märgi aktsiaid seadusevastaselt lühikese märkimisperioodi jooksul, siis tema aktsiad tühistatakse. Juhul, kui hageja aktsiad tühistatakse, ei saa ta tühistatud aktsiate eest kehtiva äriseadustiku regulatsiooni kohaselt mingit kompensatsiooni. Samuti puuduvad hagejal kui vähemusaktsionäril seadusest tulenevad muud võimalused kõnealuse olukorra välistamiseks. Hageja leiab, et antud juhul on tegemist lüngaga õiguses. Samas on hageja seisukohal, et äriseadustiku mõtte ja eesmärgiga ei saa kooskõlas olla nii ulatuslik hageja omandi kui Põhiseadusega kaitstud hüve riive. TsÜS § 4 sätestab, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Hageja on seisukohal, et antud situatsioonis on analoogia korras rakendatav ÄS § 356 lg 21 regulatsioon, mis sätestab nõude, et sättes reguleeritud olukordades peavad kõnealused ebavõrdselt koheldavad aktsionärid nende õigusi piirava otsuse poolt hääletama. Selline nõue tagab, et ebavõrdselt koheldavate aktsionäride õigusi ei ole võimalik ilma nende nõusolekuta piirata. Kuigi ÄS § 356 lg 21 regulatsioon ei rakendu antud juhul otseselt hageja suhtes, on hageja seisukohal, et ÄS § 356 lg 21 sätestatud põhimõte on siiski analoogia korras ka antud kaasuses kohaldatav ning sellest tulenevalt oli koosoleku otsuse vastuvõtmiseks möödapääsmatult vajalik, et hageja hääletaks otsuse poolt. Hageja hääletas otsuse vastu. Olukorras, kus hageja ei ole otsuse poolt hääletanud on kõnealune otsus TsÜS § 38 lg 1 järgi kehtetu, kuna see on vastuolus seadusega. ÄS § 356 lg 21 sätestatud keelu rikkumine võib kaasa tuua ka koosoleku otsuse tühisuse TsÜS § 38 lg 2 mõttes.
7.Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist ja menetluskulude jätmist kostja kanda. Vastuväite esitas hageja koosolekul kirjalikult, selle kättesaamine on tõendatud koosoleku juhataja/protokollija allkirjaga. Kirjaliku vastuväite ettevalmistamine koosoleku ajaks oli võimalik, kuna hageja teadis koosoleku päevakorda. Hageja ei saanud kostjat sundida vastuväidet protokollima. Kostja vastuväited
8.Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu.
9.Hagejal puudub õigus nõuda aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul 20.12.2010 vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamist üldse. Äriseadustiku § 302 lõike 1 kohaselt saab aktsionär, kes üldkoosolekul osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud

protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele. Hageja osales üldkoosolekul ja hääletas üldkoosoleku päevakorras olnud otsuste vastu. Vaatamata sellele, et hageja hääletas üldkoosoleku päevakorras olnud otsuste vastu, ei lasknud hageja protokollida oma vastuväiteid. Hageja poolset vastuväidete mitteprotokollida laskmist tõendab üldkoosoleku protokoll, kus vastavasisulised märked puuduvad. Hagejale saadeti üldkoosoleku protokoll e-mailiga üldkoosoleku toimumise päeval, s o 20.12.2010. Hageja ei esitanud ega ole senini esitanud ühtegi vastuväidet selle kohta, et üldkoosoleku protokoll oleks ebaõigesti vormistatud. Äriseadustiku kohaselt ei piisa vastuväite esitamisest üleüldse, vaid vastuväide tuleb lasta protokollida.

10.Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja koosoleku otsus on vastuolus ÄS § 345 lg 4 regulatsiooniga. Hageja poolt viidatud ÄS § 345 reguleerib olukorda, kus aktsiate märkimise õigus on antud kolmandatele isikutele, mitte olemasolevatele aktsionäridele või mitte võrdeliselt aktsionäride omandis olevate aktsiaosalustega. Viidatud paragrahvi eesmärgiks on kaitsta olemasolevate aktsionäride huve olukorras, kus aktsiate märkimise õigus antakse kolmandatele isikutele.
11.Kostja ei nõustu ka hageja väitega - justkui oleks kostja eesmärgiks suruda hageja kui vähemusaktsionär finantsiliselt keerulisse olukorda, kus viimane peaks väga lühikese aja jooksul leidma märkimisväärses summas rahalisi vahendeid aktsiakapitali suurendamises osalemiseks. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates olid märgitud kõik aktsiakapitali vähendamise ja suurendamise osas tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas, et aktsiate märkimise periood on 3 päeva alates aktsiate märkimise otsuse vastuvõtmisest.
12.Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja koosoleku otsus on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja üldkoosolekul 30.04.2010 võeti vastu otsus aktsiakapitali suurendamise kohta 500 000 krooni võrra - 2 200 000 kroonilt 2 700 000 kroonini. Kostja möönab, et ekslikult esitati äriregistrile vale dokument ja viga parandati koheselt, kui sellest teada saadi. Ka äriregister aktsepteeris viidatud inimlikku viga ning kandis registrisse õige otsuse alusel aktsiakapitali suurendamise 2 700 000 kroonini. Viidatud aktsiakapitali suurendamise käigus anti mõlemale aktsionärile õigus märkida võrdeliselt oma osaluse kostja aktsiaid ning mõlemad aktsionärid kasutasid nimetatud õigust. Seega ei võetud üheltki aktsionärilt midagi ära ega ei antud ühelegi aktsionärile eelist teise aktsionäri ees. Isegi juhul kui kostja üldkoosolek oleks otsustanud 30.04.2010 kostja aktsiakapitali vähendamise 0 kroonini ja suurendamise (mida üldkoosolek ei otsustanud), oleks tulnud hiljemalt detsembrikuus 2010 kokku kutsuda uus kostja üldkoosolek negatiivse omakapitali tõttu, sest seisuga 30.11.2010 oli kostja omakapital -12 409 784. Kostja on käitunud vastavalt TsÜS §-s 32 sätestatud hea usu põhimõttega.
13.Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja koosoleku otsus on vastuolus ÄS § 356 lg 21 regulatsiooniga. Kostja juhtorganite kindlaks sooviks on ja oli see, et kõik aktsionärid osaleksid aktsiakapitali sissemaksete tegemisel vastavalt nende osaluse proportsioonile enne aktsiakapitali vähendamise otsustamist, s t jätkata ka pärast aktsiakapitali muudatusi aktsiakapitali muudatuste eelse aktsionäride struktuuriga. Samuti lootsid kostja juhtorganid, et aktsiakapitali suurendamisel teevad rahalised sissemaksed mõlemad aktsionärid, sest ka puuduolevate finantsvahendite kalkuleerimisel võeti lootusena arvesse, et aktsiaid märgivad ja aktsiate eest tasuvad mõlemad aktsionärid otsuse eelnõus sätestatud aktsiate hinna.
14.Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Kirjalik vastuväide ei ole võrdsustatav vastuväite protokollimisega. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, esitatud tõenditega ja ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
16.Hageja taotleb kostja aktsionäride erakorralise üldkoosoleku, mis toimus 20.12.2010, otsuse kehtetuks tunnistamist kuna see on vastuolus ÄS § 345 lõikega 4, § 356 lõikega 21 ja hea usu põhimõttega.
17.Vaidlusalusel koosolekul, mille päevakorras oli aktsiakapitali vähendamine ja aktsiakapitali suurendamine, otsustati suurendada aktsiakapitali 3 375 000 kroonini uute nimeliste lihtaktsiate väljalaskmisega (p 3.1). Otsustati ka, et hagejal on õigus märkida 6 750 aktsiat (p 3.3) ning, et aktsiate märkimise periood on 3 päeva alates aktsiate märkimise otsuse vastuvõtmisest, s o 20.12.2010 kell 10.10 kuni 23.12.2010 kell 09.59. Kõigi märgitud aktsiate eest tasumise tähtajaks otsustati määrata 24.12.2010 kell 23.59.
18.ÄS § 345, mis reguleerib aktsionäri eesõigust (seoses aktsiate märkimisega), lg 4 sätestab, et aktsiate eesõigusega märkimise aeg on kaks nädalat aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest, kui üldkoosoleku otsuse ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Nimetatud sätte sõnastusest tuleneb üheselt, et seadusega kehtestatud aktsiate eesõigusega märkimise aega, milleks on kaks nädalat, võib koosoleku otsusega pikendada, mitte aga lühendada. Kostja aktsionäride üldkoosolek otsustas seadusega sätestatud tähtaega lühendada tunduvalt – seaduses sätestatud kahe nädala asemel vaid kolme päevani. Kohus ei nõustu kostja tõlgendusega ÄS § 345 kohta. Asjakohane säte reguleerib aktsionäri õigusesse puutuvat. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et vastuvõetud otsus on vastuolus seadusega ja tuleb seetõttu TsÜS § 38 alusel kehtetuks tunnistada.
19.TsÜS § 38 lg 1 näeb ette huvitatud isiku õiguse seadusega vastuolus oleva juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamist kohtus nõuda. Sama põhimõtte sätestab ÄS § 302 lg 1. Hageja esitas hagi seaduses sätestatud tähtaja jooksul (TsÜS § 38 lg 5). Vaidlusalune otsus võeti vastu 20.12.2010, hageja esitas hagi 22.12.2010.
20.TsÜS § 38 lg 4 ja ÄS § 302 lg 3 teise lause alusel võib juriidilise isiku organi liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesolevas asjas vaidleb kostja vastu hageja seisukohale, et hageja esitas koosolekul vastuväite. Tõendatud on, et hageja esitas koosolekul kirjaliku vastuväite (lk 22-23), mis kannab vaidlusaluse koosoleku toimumise kuupäeva. Vastuväitel on koosoleku juhataja, kes oli ühtlasi ka koosoleku protokollija, allkiri vastuväite 20.12.2010 kättesaamise märkusega. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja ei saanud koosoleku protokollijat mõjutada tema vastuväidet protokollima. Kohtu arvates pidanuks koosoleku protokollija tegema protokolli märkuse hageja poolt kirjaliku vastuväite esitamise kohta. Kui ta seda aga ei teinud, puudus hagejal võimalus kirjaliku vastuväite esitamise protokolli kandmist või vastuväite protokollimist mõjutada. Kohus asub seisukohale, et koosolekul kirjalikult esitatud vastuväide on võrdsustatav koosolekul suuliselt esitatud vastuväite protokollimisega. Kuna hageja esitas vastuväite koosolekul kirjalikult, ei pidanud ta esitama pärast koosoleku protokolli saamist vastuväidet koosoleku protokolli kohta.
21.Kuna hagi kuulub rahuldamisele hageja poolt esitatud esimesel alusel - selle tõttu, et kostja 20.12.2010 erakorralise üldkoosoleku otsus on vastuolu tõttu ÄS § 345 lõikega 4 kehtetu, ei analüüsi kohus nimetatud otsuse vastuolu § ÄS § 356 lõikega 21 ja heausu põhimõttega.
22.Hagihind on 17 256,15 eurot (270 000 krooni) TsMS § TsMS § 131 lg 1 alusel. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 27 500 krooni.
23.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium