Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja
Kohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Maili Tartu
Hagi õigeksvõtmisel
21. juuni 2011.a., Pärnu
põhineva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 2-10-1773
Tsiviilasja number
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi H. S. vastu 1234.09 € ja intressi ning viivise nõudmiseks. 1234.09 €.
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn. Hageja lepinguline esindaja Silva Kark, asuk Rakvere 5, Jõhvi. Kostja: H.S.
Juhindudes TsMS § 4 lg 3, § 206 lg 1, § 231 lg 2, § 435 lg 3, § 440 lg 1, 3, § 442 lg 4, § 444 lg 1, 452 lg 3, § 467 lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1.
Tsiviilasi nr 2-10-1773 Rahuldada hagi. Välja mõista H. S. 15.06.2007.a. sõlmitud laenulepingust nr 07110861-VV tulenev võlgnevus 1688.08 eurot (põhiosa 1234.09 €, intress 117.66 € ja seisuga 28.04.2011.a sissenõutavaks muutunud viivis 336.33 €) Swedbank AS kasuks. Välja mõista H. S. viivis arvestatuna võla põhiosalt, s.o 1234.09 €, alates 29.04.2011.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Swedbank AS kasuks. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Juhindudes TsMS § 173 lg 1, 4, § 174.1 lg 1, 4, § 178 lg 1, 2. Jätta menetluskulud kostja H. S. kanda. Välja mõista H. S. riigilõiv summas 335.54 € Swedbank AS kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 €.
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-10-1773 välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu õiguslik põhjendus. 15.06.2007 sõlmisid AS Hansapank ja H. S. laenulepingu nr 07-110861-VV summas 29 345,81 EEK (kakskümmend üheks tuhat kolmsada nelikümmend viis krooni ja81 senti) , intressimääraga 22% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.06.2009. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10.kuupäeval summas 1 523,08 Eesti krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.03.2008. Alates 10.03.2008 kuni 10.06.2008 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 4 (nelja) üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel tulenevalt VÕS § 113. 10.06.2008 saatis hageja kostjale tähitud kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta lepingus näidatud aadressil, paludes jooksva võla tasuda hiljemalt 25.06.2008 ja hoiatas juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu enne selle tähtaja lõppu üles ning alustab kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. Lepingule allakirjutamisega kinnitas kostja, et on lepingu läbi lugenud ning teadlik asjaolust, et kui ta on viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega, on hagejal õigus leping üles öelda p. 14.1.2 alusel. Lepingu p. 15.4. kohaselt loetakse lepingus näidatud aadressil saadetud kirjad kättesaaduks, kui teatise postitamisest on möödunud viis pangapäeva. 02.07.2008 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 04.07.2008 esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse summas 23 350,55 Eesti krooni ja menetluskulu summas 250,00 Eesti krooni väljamõistmiseks. 17.12.2009 jättis kohus maksekäsu avalduse rahuldamata ts.asjas nr 2-08-29169 põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada hagejale teadaolevatel aadressitel. Hageja sai kohtmääruse kätte 23.12.2009. Seisuga 28.04.2011.a esitas hageja kohtule nõude täpsustuse, kuna kostja on tasunud põhiosa võlgnevusest 31.03.2011.a. 100 €. Kostja võlgnevus on kokku 1 688,08 € Põhiosa 1 234,09 € Intress 117,66 € Põhiosa viivis 336,33 € (ajavahemiku 10.03.2008 kuni 28.04.2011 eest). Hageja soovib ka viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Hageja nõude aluseks on VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1. Kostja 07.02.2011.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks, kuid soovis asja lahendama kokkuleppel, et oleks võimalik võlgnevust likvideerida osade kaupa. Kohtu poolt määratud täiendava tähtaja jooksul pooled asja lahendamises kokkuleppele jõudnud ei ole.
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-10-1773 TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostjale on kohtuväliselt saadetud teateid võla äramaksmise kohta, kuid kostjal on jäänud hageja nõue täitmata. Seega kostja on põhjustanud hageja kohtusse pöördumise ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. AS Swedbank poolt asjas kantud menetluskuludeks on: maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 15.98 € (250 krooni) ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 319.56 € (5000 krooni). TsMS § 144 lg 7 alusel on hageja õigustatud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu osas nõuet esitama. Seega kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv kokku summas 335.54 €. Hageja nõuab, et kostja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 2 alusel on selline hageja nõue õigustatud.
Maili Tartu Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.