Tsiviilasi nr.2-10-39824
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2011 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-39824
Tsiviilasi
ARhagi HNvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1271,84 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AR(ik. XXX, elukoht: XXX) Hageja esindaja: Enn Talp ([email protected]) Kostja: HN(ik. XX, elukoht: XXX)
esindajad
Kostja esindaja advokaat Natalia Lausmaa Menetluse liik
Lihtmenetlus
Rahuldada ARhagi HNvastu võla nõudes. Välja mõista HN1271,84 eurot AR kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista HNmenetluskulud 381,41 eurot ARkasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja palub kostjalt välja mõista 1271,84 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt asutasid hageja ja kostja 09.05.2008 elektrooniliselt BT OÜ. Hageja osamaksu suuruseks oli asutamislepingu järgi 1284,62 eurot ja kostja osamakse suuruseks 1271,84 eurot. Asutamise käigus tasus hageja ka kostja poole osamakse, seega täitis kostja kohustuse. Hageja leiab, et kostja on tema arvel rikastunud alates 09.05.2008 Hageja andis kostjale 08.07.2010 tähtaja raha tagasimaksmiseks, kuid kostja seda teinud ei ole. Hageja on kandnud menetluses õigusabikulusid 600 eurot ja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluse.
Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Pooled asutasid osaühingu, mis on käesoleval ajal pankrotis. Kostja leiab, et hagejal puudub nõue kostja vastu, sest osamakse tasumist saab nõuda äriühing mitte kostja ÄS § 156 lg 2 järgi. Pärast pankroti väljakuulutamist ei sa sellist nõuet esitada. Hageja ei ole teinud kostjale pärast asutamist ettepanekut oma osamakse tasuda, osa ei ole ka võõrandatud. Hageja kui teine osanik vastutab osaühingu ees selle osamaksu tasumise eest ja kui ta on seda teinud, siis on tema osa vastavalt tasutud osamaksele suurenenud. Hageja saaks esitada nõude pankrotimenetluses osaühingu mitte kostja vastu.
Kohus arutas asja lihtmenetluses. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude üle selles osas, et hageja tegi äriühingu asutamisel rahalise sissemakse nii hageja kui ka kostja osamakse summas. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas poolte vahel oli kokkulepe hageja tehtud kulutuse hüvitamiseks. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Kohtule esitatud avaldusest nähtub, et kostja soovis koos hagejaga asutada osaühingu, saades selle osanikuks, osamakse suurus 19 900 krooni. ÄS § 140 lg 2 järgi on asutamisel osanikul kohustus tasuda osamakse. Vaidlust ei ole selles, et hageja kostja kohustuse tema eest täitis. Seega ei pidanud kostja ise seda kohustust enam täitma ja säästis selle võrra oma vara. Tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks osamakse hagejale hüvitanud. Väidetav õmblusmasinate äriühingu kasutusse andmine ei vabasta kostjat hageja ees tekkinud kohustuse täitmisest. Hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks mis nähtub kostjale kullerpostiga saadetud teatest. Kostja oma kohustust täitnud ei ole, seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista 1271,84 eurot. Kohus leiab, et asjas ei kuulu kohaldamisel ÄS § 156 lg 2 sätted, mis võimaldavad äriühingul nõuda osamaksu tasumist osanikult, kes on selle tasumata jätnud. Nõudeõiguse eeldused ei ole täidetud. Osamakse on äriühingu asutamisel tasutud ja seega ei ole äriühingul nõude õigust kostja vastu. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi võib kohus lihtmenetluses menetluskulud summaliselt kindlaks määrata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 191,41 eurot ja mõistlikud õigusabikulud 190 eurot. Kohus arvestab õigusabikulud suuruse määramisel asja keerukust, kohtumenetlusele kulunud aega ja esindaja koostatud menetlusdokumentide kvaliteeti. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.