2-10-39824/17 - Võlaõigus - Muud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 18.08.2010 esitas Andrei Raag maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtusse Heili Nudelilt (nüüd Kall) vastu võla 19 900 krooni saamiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 25.01.2011 esitas Andrei Raag Harju Maakohtusse hagi Heili Nudeli vastu ja palus kostjalt välja mõista võla 1271,84 eurot. Hagi kohaselt asutasid hageja ja kostja 09.05.2008 elektrooniliselt ettevõtte Basic Textile OÜ. Hageja osamaksu suuruseks oli asutamislepingu järgi 1 284,62 eurot ja kostja osamakse suuruseks 1 271,84 eurot. Asutamise käigus tasus hageja ka kostja osamakse osa, seega täitis kostja kohustuse. Hageja leidis, et kostja on tema arvel rikastunud. Kostja vaidles hagile vastu, viidates äriseadustiku § 156, mille kohaselt reguleeritakse osaniku poolt osamaksu mittetasumisega seotud küsimused osaühingu tegutsemise ajal, kusjuures nimetatud sätte lõike 4 kohaselt vastutavad selle osaniku osa eest, kes oma osamaksu ei tasunud, teised osanikud solidaarselt. Käesoleval juhtumil kandis hageja osaühingu tegutsemise ajal seda osamaksu tasumise kohustust solidaarselt kostja eest ning sellele vastavalt suurenes tema esialgne osa selle kohustuse täitmise võrra. Seega kostja ei omandanudki osaühingu tegutsemise ajal hagejaga võrdset osa osakapitalist ning järelikult kostja hageja arvelt ei saanud rikastuda. Nõude tasuda osa osakapitalist esitas hageja alles pärast ettevõtte tegevuse lõpetamist ja pankroti väljakuulutamist. 21.06.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kohus leidis, et asjas ei kuulu kohaldamisele äriseadustiku sätted. Et kohus lahendas asja lihtsustatud korras, ei andnud kohus luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 29.08.2011 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse Heili Kalli apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 21.06.2011 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-10-39824. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. H. Kall on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1041 sätteid ning jätnud ekslikult kohaldamata kostja poolt viidatud äriseadustiku sätted. Võlaõigusseaduse nimetatud säte seab tingimuseks, et kohustus kulutuste hüvitamiseks tekib ainult niivõrd, kuivõrd kostja on rikastunud sel ajal, kui ta kulutuste hüvitamise nõudest teada sai. Kuivõrd nõue tasuda pool osamaksust esitati alles pärast ettevõtte pankroti väljakuulutamist, siis ei olnud kostjal enam võimalik kohustuse mittetäitmise tõttu rikastuda, kuivõrd osaku käsutamise ja valitsemisõigust tal enam olla ei saanud. Kostja leiab, et õigussuhted äriühingu osanike vahel ja nende nõuded üksteise suhtes lähtuvalt osamaksu tasumisest või mittetasumisest saavad tugineda üksnes äriseadustikule, kuivõrd tegemist on eriõigussuhtega, mille suhtes kehtib eriseadus. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.