Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

2-10-26896 ning õigusdokumendi koostamiseks kohustusega ühekordse maksena hüvitada 25% ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist (ts asi nr 2-10-17455). Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks määrati vandeadvokaat Andres Tamm.

2-10-26896

KOSTJA VASTUVÄITED

KOHTU SEISUKOHT

2-10-26896 VÕS § 641 lg esimese lause järgi peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1). Vastavalt VÕS § 646 lg-le 1 kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Asja materjalidest nähtub, et pooled vormistasid 14.05.2007.a. akti, milles hageja loetles ettemakstud pooleliolevad ehitustööd ning kostja võttis need teadmiseks. Ühtlasi leppisid pooled kokku, et kostja kohustub pooleliolevad tööd lõpetama 22.juuniks 2007.a. /t.l. 20/. Nimetatud tööde loetelus on järgmised tööd: 1) katus (laastu paigaldamine, korstnad); 2) fassaad lõpetada tammepuidust ja paekivist; 3) rõdu; 4) II korruse aknad (ei ole hinna sees); 5) I korruse aknaluugid (ei ole hinna sees); 6) Aknalauad; 7) Välisukse parandus 8) Välistrepp 9) Vundament soojustada, katta paekividega; 10) Kelder (uks, trepp, välisviimistlus); 11) Õue WC; 12) Sisetööde lõpetamine I korrusel Seega on hageja töövõtjale teatanud mõistliku aja jooksul vigadest töös ja pooled saavutasid nende parandamise osas kokkuleppe, kuid hageja esile toodud asjaolude kohaselt kostja nende tööde lõpetamisele ja parandamisele ei asunud. Tulenevalt VÕS § 646 lg-st 5 oli hageja õigustatud laskma töö parandada ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 3.12.2010.a. on hageja ja K K vormistanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtuvalt on K Ke poolt ümbertehtud J.Li tehtud järgmine ebakvaliteetne töö: 1) seinad (soojustamine seest ja väljast, tammelaudisega katmine) – tehtud töö ringitegemine 15 300 kr, 13 000 kr – tammepuidu maksumus; 2) II korruse rõdu – materjal raudtalad, puit, toestused – 25 000 kr;

2-10-26896 3) katus (eterniidi äravõtmine, roovitus, kile, harilaudade paigaldamine)- tuuletõkke paigaldamine 3000 kr; puit , kile , harilauad 390 m2 x 100 = 39 000 kr; 4) laastukatuse paigaldamine, tõrvamine (kimm ja tõrv) – 10 000 kr; 5) aknad ( põsed, aknalauad, luukide paigaldamine) – puidumaterjal 17 200 kr; 6) õue WC (puit, kimm, tõrv, värv) – 10 000 kr; 7) välisukse parandamine (puit, viimistlus) – 2000 kr Kokku 134 500 krooni J.Li poolt tegemata jäetud tööd on: 1) kelder (põrandad valada, plaatida, soojustada, keldri varikautus ehitada, keldri uksepiidad) betoon, segu, plaadid (paekivi) soojustus. Materjal, puit, kimm) – 39 000 krooni; 2) välistrepp (käsipuud, viimistlus) tammepuit 3000; 3) korsten krohvida – krohvisegu 1000 kr; 4) vundament katta paekiviga – paekivi ja segu – 7000 kr; Kokku 50 000 krooni Tunnistaja K K ütluste kohaselt /t.l. 102- 103/ jättis J.L hageja elamu ehitusel töö tegemata, tütar (hageja) maksis raha ette, tagasi ta pole maksnud. Tamme lauad olid välisseinal halvasti paigaldatud, naelad purunesid, soojustus hakkas alt paistma kuna lauad olid hajali paigaldatud. Töö pidi kõik ümber tegema ja osaliselt pidi uued lauad ostma. Maksma läks umbes 15 tuhat krooni. Teise korruse rõdu jättis täiesti tegemata. Tunnistaja laenas hagejale raha ja lasi rõdu ise teha. J.L seda raha tagasi ei maksnud. See läks maksma umbes 25 tuhat krooni. Rõdu valmistamiseks oli vaja teha tala, mis oli vaja sepistada ja see oli kallis. Katus sai ette ära makstud. Enne oli katusel eterniit. Tuli eterniit eemaldada, roovitus paigaldada ja kimmid paigaldada. L paigaldas kile aga see hakkas läbi laskma ja rikkus ka siseviimistlust. Ainult ühe poole katuse tegi J.L valmis ja teise poole jättis tegemata. Tunnistaja lasi selle ise ära teha, maksma läks 1m2 390 krooni, üle 100 m2 oli ja üle 40 tuhande krooni koos kimmidega läks maksma kokku. Tunnistaja lasi terve katuse üle tõrvata, koos tõrvaga maksis umbes 10 tuh krooni. L jättis selle tegemata. Aknapõsed tegi L osaliselt, tunnistaja lasi põsed, vesilauad, aknalauad ja luugid ise ära teha. Tunnistaja maksis umbes 3 tuhat krooni aga aknaluukidega, koos võis minna küll üle 17 tuh krooni maksma. Õue WC tegid ka teised mehed. See oli ka vaja Lil teha aga ta ei teinud seda. Välisust putitasime ise. Seal oli vaja lukk vahetada, hinged ei kandnud, Valjalast tellisime sepikojast hinged. Umbes 2 tuh krooni maksis see. Kelder vist puhastati, muud seal midagi ei tehtud. Ma ka ei teinud seal midagi. Keldri seinad on tegemata. Treppi parandasin natuke, sisemisel trepil tegin käsipuu, välimise trepi käsipuu on tegemata. Käsipuu maksis umbes 3 tuhat krooni, see on tamme puust. Korstna piibu jättis L tegemata, krohvimata ka. Tunnistaja lasi selle ära teha. Maksma läks umbes 3 tuh krooni. Vundamendil oli vaja paekivi vooder ümber teha, seda L ei teinud. L soojustas ainult, K maksis selle kõik välja. L kasutas odavamat materjali, mis oli mõeldud ainult soojustamiseks ja krohvis selle üle. Tunnistaja A K ütluste kohaselt /t.l. 105-106/ peale seda kui J.L oli K talu ehituselt lahkunud ehitas tema seal välja terve veesõlme keldris. Maksumus oli umbes 10 tuh krooni ringis koos materjaliga. Tegelikult pidi selle töö tegema Li alltöövõtjad. See töö oli tegemata jäetud.

2-10-26896 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma vastuväidete kinnituseks, et ta on kõik kokkulepitud tööd ära teinud (v a osa katust ja II korruse rõdu) vaatamata sellele, et kohus võimaldas kostjal oma väiteid tõendada. Kostja ei ole vastu vaielnud ka hageja kulutuste suurusele. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tegemata tööde eest ja vigade parandamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta on esile toodud tegemata tööd laskunud ära teha ja ehitusvigu parandanud ning sellega seoses kulutusi kandnud ja seda summas 145 500 krooni. Kohtu hinnangul ei ole veenvalt tõendamist leidnud J.Li poolt väidetavalt tegemata jäänud keldri ehitustööde teha laskmine ja tasu maksmine selle eest hageja poolt summas 39 000 krooni, kuna kohtuistungil väitis tunnistaja K K, et sellises ulatuses on keldris tööd senini tegemata ja ka pooleliolevate tööde aktis selliste tööde nimistu puudub. Eeltoodud põhjendusel rahuldab kohus osaliselt hageja hagi töövõtulepingu alusel tehtud töö puuduste hüvitamiseks.

2-10-26896 TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude kindlaksmääramist maakohtult 30 päeva jooksul alates maakohtu otsuse jõustumisest.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.