lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-51696/52

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-51696/52
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1840
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-51696

Tsiviilasi

Lev Šurupovi hagi Vladimir Gordini vastu 126 000 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3 387.32 eurot (53 000 krooni)

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. märtsi 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lev Šurupovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Lev Šurupov (isikukood: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): Vladimir Gordin (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Kaspar Lind

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

12.märtsi 2010 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Lev Šurupovi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Lev Šurupov esitas 11.12.2007 maakohtule hagi Vladimir Gordini vastu 126 000 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.03.2003 laenulepingu ning laenulepingu lisa intresside ja viiviste kohta, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 20 000 krooni tagastamise tähtajaga 04.05.2003, intressiga 10% laenusummalt igakuise maksmisega enne 5. kuupäeva. Intressi maksmisega viivitamise korral kohustus kostja maksma hagejale viivist 0,5% kogu laenusummalt. Kostja garanteeris kohustuste täitmist oma kolmetoalise korteriga Narvas XXX . Kostja on andnud N.S. kolm võlatunnistust: 28.11.2002 võlatunnistus summas 11 000 krooni tagasimaksmise tähtajaga 28.12.2002; 03.12.2002 võlatunnistus summas 11 000 krooni tagasimaksmise tähtajaga 03.01.2003; 18.12.2002 võlatunnistus summas 11 000 krooni tagasimaksmise tähtajaga 16.01.2003. Võla tagasimaksmisega viivitamise korral kohustus kostja kõigi võlatunnistuste järgi maksma viivist 0,5% iga tagasimaksmisega viivitatud päeva eest. 10.09.2007 sõlmis hageja N.S. iga nõudeõiguse loovutamise lepingu kostja poolt eelnimetatud võlakirjade järgi võetud laenude, põhisummas 33 000 krooni, ja viiviste osas. Hageja nõudis 04.03.2003 sõlmitud laenulepingu ja selle lisa alusel kostjalt põhivõlgnevust 20 000 krooni, intressi summas 20 000 krooni ja viivist summas 20 000 krooni ning kostja poolt N.S. ile 28.11.2002, 03.12.2002 ja 18.12.2003 antud võlakirjade alusel põhivõlga 33 000 krooni ning viivist summas 33 000 krooni.
2.Kostja V. Gordin hagi ei tunnistanud ning palus kohaldada TsÜS § 146 lg 1 alusel aegumist. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 ja § 147 lg-le 1 oli 04.03.2003 laenulepingust tuleneva nõude esitamise tähtaeg mai 2006 ning võlatunnistustest tulenevate nõuete esitamise tähtaeg samuti 2006. a. Kostja väitis ka, et on hagiavalduses toodud võlad täies ulatuses tasunud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 12. märtsi 2010 otsusega hagi rahuldamata, kohaldades aegumist hageja nõuetele kostja vastu kogusummas 126 000 krooni, ja jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja nõuded tulenevad tehingutest. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisega, mil nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Nõuded on esitatud kohtusse 11.12.2007. Nõudeid oleks saanud esitada hiljemalt 2006. a lõpus. Kohus leidis, et kõik hageja esitatud nõuded on aegunud. Kohus leidis, et põhjendatud ja tõendatud ei ole TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamist. Tuvastamist ei ole leidnud, et kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Samuti ei ole põhjendatud ja tõendatud TsÜS § 158 lg 1 alusel aegumise katkemine.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.L. Šurupov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 12. märtsi 2010 otsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant panna vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei saa asjas kohaldada TsÜS § 146 lg 1 alusel aegumist. Kuna kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult, on TsÜS § 146 lg 4 järgi kostja vastu nõude esitamise tähtaeg kümme aastat. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kostja tegi tahtlikult kõike, et vältida kohustuste täitmist. 2003 septembris kostja kolis ning uut aadressi hagejale ei teatanud, seega hageja ei saanud leida kostjat alates 2003 septembrist. 04.09.2006 müüs kostja võlga garanteerinud korteri Narvas XXX . Samuti ei vasta kostja telefonile; 2) ei saa aegumist kohaldada ka seoses kostja poolt võlanõude tunnistamisega. Kostja märkis oma vastuses kohtule, et võlad olid olemas, kuid ta on kõik kohustused täitnud. TsÜS 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. TsÜS 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kuna kostja andis vastuses selgitusi võlgade kohta ning esitas tõendeid, siis ta on teinud teo, millega tunnistas võlanõuet. Kuna kostja rikkus tahtlikult oma kohustusi, tunnistas võlanõuet, siis esimesel juhul on nõude aegumistähtaeg kümme aastat, teisel juhul aga aegumise aeg algab uuesti. Seega pidi kohus lahendama asja sisuliselt.
5.V. Gordin vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti kohaldanud aegumise sätteid. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. 04.03.2003 laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise kuupäev 04.05.2003. Järelikult oleks hageja pidanud esitama hagi 04.03.2003 laenulepingu alusel hiljemalt 05.05.2006. Esimene võlatunnistus on antud 28.11.2002 ja sissenõutavaks muutus see 29.12.2002. Teine võlatunnistus on antud 03.12.2002, sissenõutavaks muutus 03.01.2003. Kolmas võlatunnistus on antud 18.12.2002, sissenõutavaks muutus 16.01.2003. Arvestades, et hageja hagiavaldus saabus kohtusse 17.12.2007, siis on ilmselgelt möödunud kolm aastat;

2) on kohus õigesti asunud seisukohale, et välistatud on ka TsÜS § 146 lg-st 4 tuleneva aegumistähtaja rakendamine. Asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks kohustusi tahtlikult rikkunud. Korteri müük ja kolimine teisele aadressile ei ole tahtlik kohustuste rikkumine. Kostja ei ole ennast varjanud ega muul moel takistanud nõude esitamist. Viidatud korteri võõrandamine ja uue eluaseme soetamine (praegune eluase Pudivere mõisas) on kinnistusraamatust nähtavad olnud. Seejuures viide vorminõuete tõttu tühisele kokkuleppele (04.03.2003 laenulepingu p 4.2) on asjakohatu ning ei too kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi; 3) ei ole sisuliste vastuväidete esitamine nõudele nõude tunnistamine. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Eeltoodust ei tulene, et aegunud nõudele sisuliste vastuväidete esitamine oleks nõude omaksvõtt; 4) mis puudutab TsÜS § 158 lg-t 2 ning asjaolu, et kostja on viidanud laenu tagastamisele, siis on hageja seoses nende vastuväidetega (tõendid summade tagastamise kohta) väitnud, et need ei puutu vaidlusalustesse laenusuhetesse ning et kostja ei ole mingeid summasid tagastanud. Eeltoodust tulenevalt puudub põhjus TsÜS § 158 lg 2 kohaldamiseks (aegumise katkemine võlgnetava tasumisel).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
12.märtsi 2010 otsus muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud asjas hagi aegumist ja jätnud sel põhjusel hagi rahuldamata ning ükski apellatsioonkaebuse esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale.
7.Asja materjalide kohaselt on 04.03.2003 sõlmitud hageja ja kostja vahel laenuleping (tl 4) ning selle kohaselt oli laenu tagastamise kuupäevaks 04.05.2003, s.o alates 05.05.2003 muutus nõue sissenõutavaks. Esimene võlatunnistus on antud 29.11.2002 (tl 9) ning selle järgi saadud laenu tagasimaksetähtpäev oli 28.12.2002 ja sissenõutavaks muutus see 29.12.2002. Teine võlatunnistus on antud 03.12.2002 (tl 7), laenu tagastamise kuupäev oli 03.01.2003 ja sissenõutavaks muutus 04.01.2003. Kolmas võlatunnistus on antud 18.12.2002 (tl 8), laenu tagastamise kuupäev oli 16.01.2003 ja sissenõutavaks muutus 17.01.2003. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 144 järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Hageja esitas hagiavaldus maakohtusse 11.12.2007. Arvestades seda, et laenulepingujärgne nõue aegus 05.05.2006, võlatunnistuste järgsed nõuded vastavalt 29.12.2005, 04.01.2006 ja 17.01.2006, siis on hageja nõuded aegunud.
8.Ebaõige on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult ning seetõttu kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 4. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja leiab, et kostja rikkus oma kohustust tahtlikult, sest ta kolis 2003 septembrist elama teisele aadressile ning ei teatanud elukoha muutusest hagejale; samuti müüs kostja 04.09.2006 oma korteri asukohaga XXX Narva ning ei ole vastanud kostja telefonikõnedele.

Riigikohus on 16. septembri 2009 lahendi nr 3-2-1-79-09 punktis 11 selgitanud TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud "tahtluse" mõistet ning asunud seisukohale, et „VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine lepinguvälises suhtes õigusvastane mh eelkõige siis, kui kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kolleegium leiab, et ka TsÜS § 146 lg-s 4 ettenähtud tahtlust tuleb sisustada analoogiliselt. Seega on kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib kolleegiumi arvates olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav.“ Ringkonnakohus leiab, et kostja tahtlust TsÜS § 146 lg 4 mõttes ei saa tuletada hageja poolt esitatud asjaoludest. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks teha järeldust, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Kostja poolt elukoha vahetus ning hagejale sellest mitteteatamine ei ole käsitletav tahtliku kohustuse rikkumisena. Samuti ei ole korteri müük selline asjaolu, mis annaks alust jaatada kostja poolt kohustuste tahtlikku rikkumist. Lisaks eeltoodule hageja väitel on korteri müük toimunud 04.09.2006 ning selleks ajaks olid hageja nõuded kostja vastu juba aegunud.

9.Ebaõige on ka apellandi seisukoht, et kuna kostja vastuses hagile väitis, et ta kõik kohustused täitnud, siis ta tunnistas võlanõuet ja kohaldamisele kuulub TsÜS § 158 lg 1 ja 2. Vastavalt TsÜS § 158 lg-le 1 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et aegumine oleks katkenud kostja poolt nõude tunnustamise tõttu. Asjaolu, et vastuses hagile on kostja kinnitanud, et ta sai laenulepingu ja võlatunnistuste alusel raha, kuid on selle tagasi maksnud, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja nõuete osas aegumine katkes seoses kostja poolt nõude tunnustamisega. Juba aegunud nõuete osas ei ole enam aegumise katkemine võimalik. Aegumise katkemise alusena oleksid käsitletavad kostja poolt esitatud maksekorraldused, mis kostja väitel tõendavad laenude tagasimakseid (tl 28-29), kuid maksekorralduste osas on hageja ise asunud seisukohale, et need ei puuduta käesolevaid nõudeid ning seetõttu ei saa ka maksekorralduste alusel väita, et nõuete aegumine katkes.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja