Osalisel omaksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring
istungisekretär Otsuse avalikustamise
aeg
ja koht
Tsiviilasja number
2-10-57478
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi A.O. vastu võla nõudes Hagi hind 954 838,93 krooni (61 025,33 €)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Pank registrikood 10004252 asukoht Tornimäe t. 2 Tallinn 15010 volitatud esindaja hagi esitamisel Consuelo Laanemäe Räim volitatud esindaja kohtus Maarja Tammisto. Kostja A.O. isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxx x. xxx xxxxx xxxxx.
Kohtuistungi toimumise aeg
Eeltoodu alusel ning lähtudes VÕS § 30 § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg. 8, § 115 lg 1, § 396 lg. 1, § 397 ja TsMS § 133 lg 1. § 135, § § 206 lg. 1, § 434-439 kohus otsustas. Rahuldada AS SEB Pank hagi A.O. vastu võla nõudes täielikult. 1) Välja mõista A.O.ilt isikukood xxxxxxxxxxx AS SEB Pank registrikood 10004252 kasuks võlgnevus kokku summas 1 079 749.64 Eesti krooni (69 008,58 €) , mis koosneb põhisosa võlast summas 954 838.93 Eesti krooni(61 025,33 €), intressivõlast summas 34 423.92 Eesti krooni (2200,09 €) ja viivisest kuni 16. novembrini 2010.a. (k.a) summas 90 486.79 Eesti krooni (5783,16 €); 2) Lähtudes TsMS §-st 367 mõista A.O.ilt isikukood
xxxxxxxxxxxx välja AS SEB Pank registrikood 10004252 kasuks Lepingust tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 16. novembrist 2010.a. 8% aastas kuni põhinõude 954 838.93 Eesti krooni (61 025,33 €) tasumiseni; Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hageja nõue ja arvamus kostjate esitatud vastuväidete kohta.
2 (8)
Kostja on Lepingut rikkunud
Võlaõigusseadus (VÕS) 396 lg 1 kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lepingu kohaselt kandis hageja kostja arvelduskontole nr. xxxxxxxxxxxxxx laenusumma
Lepingu alusel kohustus kostja saadu tagastama annuiteetmaksetena alates 01.03.2007.a. kuni 01.01.2027.a., iga kalendrikuu 01. kuupäeval panga poolt arvutatud ning laenusaajale teatatud summades. Kostjapoolne Lepingu rikkumine seisneb tasumata jäänud maksetes. Kostja täitis kohustust vaid osaliselt, eirates maksetähtpäevi ning sattus selle tulemusena viivitusse lepingu täitmisega.
Hageja oli õigustatud Lepingu üles ütlema
VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral lepingu üles öelda.
3 (8)
VÕS § 399 lg 1 p-st 1 ja 2 tulenevalt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 196 lg 2 järgi, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Eelnevas punktis tõi hageja ära asjaolu, et kostja jäi lepingujärgsete kohustuste täitmisega võlgnevusse ning ei likvideerinud neid ka pärast korduvaid teateid. Sellest lähtuvalt tekkis hagejal olukord, kus ta oli sunnitud kasutama õiguskaitsevahendeid ning ütlema Lepingu üles. Hageja saatis kostjale 02.11.2009.a. Lepingu ülesütlemise teatise, milles andis talle enne Lepingu ülesütlemist VÕS § 196 lg 2 sätestatud tähtaja 19.11.2009.a. võlgnevuste likvideerimiseks. Hageja on arvamusel, et nimetatud tähtaeg (17 päeva) on mõistliku pikkusega, võimaldamaks kostjal oma võlgnevused kustutada, ning arvestades tähtaja andmisel seda, et võlgnevus tekkis juba 04.05.2009.a. ning kogu aja alates võla tekkimisest kuni Lepingu ülesütlemiseni pidas hageja kostjaga läbirääkimisi võla tasumise ja Lepingu ümberkorraldamise võimaluste üle. Kuna võlgnevusi ei kustutatud tähtaegselt, oli hageja sunnitud Lepingu üles ütlema.
kohustatud
tasuma
hagejale
lepingust
tuleneva
Lepingut sõlmides kandis hageja kostjale üle laenusumma 76 742 EUR, mille kostja oli kohustatud tagastama maksegraafiku alusel. Laenumaksete tasumisega jäi kostja võlgnevusse. 17.11.2010.a. seisuga on kostja põhiosa võlgnevus hageja ees Lepingu järgi 61 025.33 EUR ehk 954 838.93 Eesti krooni, mille kostja on kohustatud hagejale tagastama.
Kostja on kohustatud tasuma hagejale intressi
VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Lepingus fikseeriti intressimääraks 6 kuu EURIBOR + 3% aastas ning kostja oli kohustatud tasuma intressi. Maksepäevaks määrati iga kalendrikuu 01. kuupäev alates 01.03.2007.a. 17.11.2010.a. seisuga on kostja intressivõlgnevus 2 200.09 EUR ehk 34 423.92 Eesti krooni. Intressivõla arvestamise kohta on käesolevale hagiavaldusele lisatud tabel (lisa 6).
Kostja on kohustatud tasuma hagejale viivist
4 (8)
VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu tingimuste kohaselt võis hageja nõuda kostjalt viivist seadusejärgses määras. Hageja on alates võlgnevuse tekkimisest 04.05.2009.a. arvestanud viivist vastavalt hagiavalduse lisale 6. 16.11.2010.a. seisuga on hageja Lepingu järgne viivise nõue kostja vastu summas 5 783.16 EUR ehk 90 486.79 Eesti krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatust lähtuvalt palub hageja kohtul kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised alljärgnevalt: Seadusest tulenev (VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1) viivis alates 17. novembrist 2010.a. põhiosa võlalt summas 61 025.33 EUR, kuni põhinõude rahuldamiseni. Eeltoodust tulenevalt hageja palub kohtul 1) Välja mõista A.O.ilt AS SEB Pank kasuks võlgnevus kokku summas 1 079 749.64 Eesti krooni, mis koosneb põhisosa võlast summas 954 838.93 Eesti krooni, intressivõlast summas 34 423.92 Eesti krooni ja viivisest kuni 16. novembrini 2010.a. (k.a) summas 90 486.79 Eesti krooni; 2) Lähtudes TsMS §-st 367 mõista A.O.ilt välja AS SEB Pank kasuks Lepingust tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 16. novembrist 2010.a. 8% aastas kuni põhinõude 954 838.93 Eesti krooni tasumiseni; 3) Välja mõista A.O.ilt AS SEB Pank kasuks menetluskulud sh. AS SEB Pank poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 000 Eesti krooni. Hageja arvamus kostja vastuväidete kohta. Hageja vastus kostja 28.01.2011.a. seisukohtadele
5 (8)
6 (8)
Kostja vastuväited. Kostja tunnistab poolte vahelist laenulepingut ja laenu 76 742 € saamist. Kostja viitab VÕS § 103 lg. 1, leides, et tema poolne kohustuse rikkumine oli vabandatav vääramatu jõu tõttu. Lisaks leiab kostja, et hagejal puudus alus lepingu ülesütlemiseks, kuna hageja ei tegutsenud koostööaldilt ning rikkus hea usu põhimõtteid. Laenuga soetatud vara realiseerimisega kuus korda alla ostuhinna tekitas hageja kostja arvates kostjale olulist kahju. Eeltoodust tulenevalt tuleks kostja arvates jätta hagi rahuldamata. Kohtu õiguslik põhjendus. Kohtu järeldused Kohus käsitleb /kostja vastuses toodut/ laenulepingu ja laenu saamise tunnistamist/ kui võlatunnistust ehk hagi osalise õigeksvõtuna, kuna vaidlus on veel viiviste osas. Võlatunnistusega /VÕS § 30/ on tõendatud hageja põhinõue kostja vastu. Sellest kohus järeldab, et kostjad tulenevalt TsMS § 206 lg. 1 on hagi osaliselt õigeks võtnud. Kostja väited viitega VÕS § 103 lg 1 rikkumise vabandatavuse kohta pole käesoleva asja lahendamisel kohaldatav. Esiteks kostja jätab tähelepanuta viidatud sätte II lause – eeldatakse, et kohustuse rikkumine pole vabandatav. Teiseks viitab kostja vääramatule jõule, mis tingis kohustuse mittetäitmise. Samas pole vääramatu jõu olemasolu tõendatud. Üldine majanduslangus pole käsitletav vääramatu jõuna. Kostja viited hageja poolse
7 (8)
koostöökohustuse rikkumisele ja hea usu puudumisele pole asjakohased. Kostja osundus asjaolule, et hageja realiseeris pandieseme tunduvalt ostuhinnast madalamalt on hageja otsustusrisk. Hageja viiviste nõue on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, samuti ei ületa viivistenõue põhivõlgnevust. Kohaldatav seadus: VÕS § 30 § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 115 lg 1, 396 lg. 1, § 397 ja TsMS § 133 lg 1. § 135, § § 206 lg. 1, § 434-439.
§
Rein Pokk Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.