Otsuse avalikult teatavaks- 20. juuni 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-52010
Tsiviilasi
Elion Ettevõtted AS-i 30,23 euro nõudes
Tsiviilasja hind
30,23 eurot
hagi
Nail
Shop OÜ
vastu
Menetlusosalised ja nende hageja Elion Ettevõtted AS (RK 10283074; asukoht Endla 16, 15033 Tallinn), esindaja Monika Paade esindajad (postiaadress Lai 29, 51014 Tartu; telefon 735 8512; e-post [email protected]); kostja Nail Shop OÜ (RK 10987763; asukoht xxx, 50109 Tartu), esindaja juhatuse liige Peep Mumm Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elion Ettevõtted AS-i hagi Nail Shop OÜ vastu.
2.Välja mõista Nail Shop OÜ-lt Elion Ettevõtted AS-i kasuks 30 (kolmkümmend) eurot ja 23 senti.
Välja mõista Nail Shop OÜ-lt Elion Ettevõtted AS-i kasuks menetluskulud 63 (kuuskümmend kolm) eurot ja 91 senti.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Elion Ettevõtted AS (hageja) esitas 21.10.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 2-4), millele Nail Shop OÜ (kostja) esitas 16.11.2010 vastuväite (tl 10-11), märkides, et võlgnevus on likvideeritud enne kohtumääruse (makseettepanek) nägemist. Kostja väitel ei ole hageja temaga ühendust võtnud asja kohtuväliseks lahendamiseks. Kuna teenused olid kõik suletud, siis ei osanud kostja vaadata infot oma võlgnevuse kohta, kuid võlgnevust märgates sai see koheselt tasutud.
2.28.12.2010 määrusega (tl 13) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega.
3.21.01.2011 esitas hageja kohtule hagi (tl 20-21). Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja hageja poolt pakutavat „Ärilahenduse“ teenust, mis võimaldas kasutada internetti ja digitaaljaama telefoni. Kostja jättis sideteenuse kasutamise eest arved tasumata, mistõttu esitas hageja 21.10.2010 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 3802,53 krooni nõudes. Kostja tasus pärast avalduse kohtule esitamist 01.11.2010 võlgnetavast summast 3329,53 krooni, jättes tasumata võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulu 473 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 750 krooni. Poolte vahel 30.06.2008 sõlmitud kliendilepingu p 2 kohaselt kohustusid pooled muuhulgas järgima hageja üldtingimusi. Kliendilepingule (kehtiv ka käesoleval ajal) allakirjutamisega kinnitas kostja, et hageja on talle üldtingimused kättesaadavaks teinud, et ta on nendega tutvunud ning kohustub neid täitma. Üldtingimuste p 6.10 kohaselt on klient kohustatud hüvitama seoses hageja ja/või kolmanda isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud vastavalt hinnakirjas sätestatule. Hageja hinnakirja p 2.8.2 kohaselt on kohtumenetluse sissenõudmiskulu 473 krooni ehk 30,23 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi, jäädes hagejale teenuste eest võlgu, ja hageja alustas kostja suhtes kohtumenetlust, siis on hageja õigustatud kostjalt nõudma lepinguga määratud tasu. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hinnakirjajärgne võla sissenõudmiskulu 30,23 eurot. Koos hagi rahuldamisega palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud 63,91 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni ehk 47,93 eurot ning hagimenetluses tasutud täiendav riigilõiv 15,98 krooni ehk 250 krooni). Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 30.06.2008 kliendilepingust nr 8522923 (tl 23), laekumiste infost (tl 24), hinnakirja väljavõttest (tl 25) ja üldtingimuste väljavõttest (tl 26-27).
4.06.04.2011 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 39), milles märgib, et puudub alus asja edasiseks arutamiseks, kuna leping on poolte kokkuleppel lõpetatud ja kõik võlgnevused tasutud 01.11.2010. Kostja väitel esitas hageja lisaarve võla sissenõudmiskulude kohta peale kõigi arvete ja võlgu oldud summade tasumist. Kainet mõistust ja loogikat kasutades ei ole aga põhjust mingit võlga sisse nõuda juhul, kui reaalselt võlgu ei oldagi. Kostja lisas vastusele koopia maksekorraldusest nr 616 (tl 40) ja hageja poolt kohtule esitatud laekumiste väljavõttest (tl 41).
5.21.04.2011 esitas hageja kostja vastusele vastuväite (tl 47-48), milles jäi esitatud haginõude juurde. Hageja hinnangul on kostja jätnud tähelepanuta asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 21.10.2010, kuid 3329,53 krooni tasuti 01.11.2010 ehk kohtumenetluse ajal. Sellega seoses on hageja õigustatud nõudma võla sissenõudmiskulu 30,23 eurot.
6.01.06.2011 esitas kostja vastuse hageja vastuväidetele (tl 55). Vastuse kohaselt sai leping hagejaga lõpetatud väga ammu ja kuna lepingu lõpetamisel ühtegi arvet selle kohta, et võlgnevus oleks, ei esitatud, siis ei olnud reaalne oodata, et kostja juhuslikult arve leiaks. Kostja hinnangul on vaidlusalune arve nõuetele mittevastav ja seega tühine, kuna ei kajasta mingilgi määral pakutud teenuste sisu. Olles vastutustundlik firma maksis kostja arve ära niipea, kui selle hageja iseteeninduses olles avastas. Kostja leiab veel, et hageja ei ole järginud lepingut ega üritanud probleemi ilmnemisel kostjaga kontakti saada, veel vähem läbirääkimisi pidada. 2(4)
Kostja lisas vastusele väljavõtte pooltevahelisest kirjavahetusest (tl 56-58).
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooltele on kätte toimetatud 06.05.2011 kohtumäärus (tl 50-51) hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras. Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus seisukohale, et pooled ei soovi enda ärakuulamist. Samuti ei ole pooled esitanud kohtule kompromissilepingut.
8.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumisest tuleneva nõude. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 3802,53 krooni nõudes 21.10.2010 ja et kostja tasus hagejale 3329,53 krooni 01.11.2010. Avalduse esitamisega kohtule algas kohtumenetlus. Hageja poolt kohtule esitatud nõue sisaldas lisaks tarbitud teenuste maksumusele ja viivisenõudele ka võla sissenõudmiskulu. Hageja nõude aluseks on hageja üldtingimuste (tl 26-27) p 6.10 ja hageja hinnakirja (tl 25) p 2.8.2. Hageja üldtingimuste p 6.10 kohaselt on klient kohustatud Elioni nõudmisel hüvitama Elionile võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud, sh sellekohased hinnakirjas sätestatud kulud. Hinnakirja p 2.8.2 järgi on kohtumenetluse sissenõudmiskulu suuruseks 30,23 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja oma käitumisega (lepingu mittekohase täitmisega) põhjustas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise. Kostja väitel ei teadnud ta võlgnevuse olemasolust, kuna firmale ei olnud ühtegi arvet esitatud. Riigikohus on leidnud 14.03.2008 kohtulahendi nr 32-1-5-08 p-s 14, et arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata. Ka teenuste eest, mida kostja kasutas ajavahemikul, mille eest hageja talle arveid ei esitanud, on kostja kohustatud maksma. Samas nähtub maksekäsu kiirmenetluse avalduse tõendite loetelust (tl 3), et hageja on saatnud kostjale arve ja meeldetuletuse kohustuse täitmiseks. Hageja üldtingimuste kohaselt vastutab klient tema poolt Elionile teavitatud postiaadressi toimivuse eest. Jättes aadressi muutusest teavitamata, võtab klient sellega endale riski, et olulised teated, sh arved, ei jõua temani. Kui ka peale meeldetuletuse saatmist kostjale viimane oma kohustusi ei täitnud, siis ei olnudki hagejal muud võimalust oma nõude maksmapanekuks, kui pöörduda avaldusega kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks, milline asjaolu aga iseenesest toob kaasa täiendavaid kulutusi lisaks tekkinud võlgnevusele. Kuivõrd kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, jäädes hagejale teenuste eest võlgu, ja hageja alustas kostja suhtes kohtumenetlust, siis oli hageja õigustatud kostjalt nõudma ka võla sissenõudmisega seotud kulu. Kohus leiab, et võla sissenõudmiskulu ei ole ülemäära suur ja hageja üldtingimuste p 6.10, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, ei ole tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 1 mõttes. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulu katteks 30,23 eurot.
9.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
3(4)
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 63,91 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud 15,98 eurot). Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses sätestatud määras, siis on põhjendatud määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 63,91 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.
Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.