tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende
-
avaldaja: ÄL(aadress XXX)
esindajad
-
avaldaja
esindaja:
vandeadvokaat
Veikko
Puolakainen (Advokaadibüroo SORAINEN AS; asukoht Pärnu mnt 15, Tallinn 10143; e-post [email protected]) -
puudutatud
isik:
Osaühing
BL(pankrotis;
registrikood XXX; asukoht XXX), pankrotihaldur Ene Ahas (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Tallinna osakond; asukoht Rävala pst 8, Tallinn 10143; e-post [email protected])
Tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Rootsi Kuningriigi Stockholmi vahekohtu 17. veebruari 2011.a otsus, millega mõisteti Osaühingult BL(pankrotis) ÄLkasuks välja: 2.1
1 837 500 eurot koos aastaintressiga, mille suuruseks on 7 protsenti pluss EURIBOR, arvestatuna 30. septembrist 2009.a kuni maksekuupäevani;
2.2
72 472,68 eurot (sh käibemaks) viimase vahekohtukulude hüvitamiseks koos intressiga, vastavalt Rootsi Intressiseaduse artiklile 6, intressi arvestatakse vahekohtu otsuse tegemise kuupäevast kuni nõutud summa täieliku tasumiseni;
2.3
605 000 rootsi krooni (SEK) (so 69 301,26 eurot) vahekohtukulud.
3.Avaldajal
on
õigus esitada
täidetavaks
tunnistatud
kohtulahend
Eesti
kohtutäiturile täitmiseks.
4.Käesolev kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud puudutatud isiku Osaühing BL(pankrotis) kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse menetlusosalistele teatavaks.
MENETLUSE KÄIK
1.ÄLesitas 04.03.2011.a Harju Maakohtule avalduse Stockholmi vahekohtu 17.02.2011.a otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.
2.Rootsi Kuningriigi Stockholmi vahekohtu poolt 17.02.2011.a tehtud otsusega mõisteti Osaühingult BL(pankrotis) ÄLkasuks välja: 1) 1 837 500 eurot koos aastaintressiga, mille suuruseks on 7 protsenti pluss EURIBOR, arvestatuna 30.09.2009.a kuni maksekuupäevani; 2) 72 472,68 eurot (sh käibemaks) viimase vahekohtukulude hüvitamiseks koos intressiga, vastavalt Rootsi Intressiseaduse artiklile 6, intressi arvestatakse vahekohtu otsuse tegemise kuupäevast kuni nõutud summa täieliku tasumiseni. Lisaks otsustas vahekohus, et pooled peavad solidaarselt tasuma vahekohtukulud. Tasumisele kuuluvad vahekohtukulud (arbiiteri tasud) on kogusummas 605 000 SEK. Vahekohus on lahendis märkinud, et vahekohtukulud tasutakse tasutud ettemaksust, kuid poolte omavahelistes suhetes tasub nimetatud kulud Osaühing BL(pankrotis). Antud juhul on avaldaja nimetatud vahekohtukulud tasunud ettemaksuna täielikult ise ning need on arbiteridele välja makstud, mistõttu on avaldajal sama summa ulatuses tagasinõudeõigus Osaühingu BL(pankrotis) vastu. Nimetatud vahekohtu otsus on poolte kokkuleppest tulenevalt poolte jaoks lõplik ning siduv ega ole sisulises osas edasikaevatav. Osaühing BL(pankrotis) on vahekohtu otsuse kätte saanud. Avaldaja edastas Osaühingule BL(pankrotis) täiendavalt 18.02.2011.a kirja, milles palus vahekohtu otsusega välja mõistetud võlgnevuse vabatahtlikult tasuda hiljemalt 25.02.2011.a. Osaühing BL(pankrotis) kirjale ei reageerinud ning summat ei tasunud.
3.Puudutatud isiku likvideerija Aleksandr Kustov esitas 19.04.2011.a kohtule seisukoha, milles palus jätta kõik vahekohtu tunnustamisega ja täidetavaks tunnistamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda, kuna võlgnik ei ole vahekohtu otsusest tulenevat nõuet vaidlustanud. Harju Maakohtu 05.05.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-10021 on välja kuulutatud puudutatud isiku pankrot (05.05.2011.a kl 09.00) ning nimetatud pankrotihalduriks vandeadvokaat Ene Ahas.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-le 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames. TsMS § 621 järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 754 lg 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi
2-11-9238 vahekohtute otsuseid ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
5.TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita.
6.New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt järgnevates artiklites kehtestatud tingimustele. Konventsiooni alla käivate vahekohtu otsuste tunnustamine või täitmine ei kohusta täitma oluliselt rangemaid tingimusi või maksma kõrgemaid lõive või makse kui seda nõutakse kohalike vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise puhul. Konventsiooni artiklist 4 tulenevalt peab eelnimetatud artiklis mainitud tunnustust ja täitmist taotlev pool taotlemiseks esitama autentiseeritud originaalotsuse või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja konventsiooni 2. artiklis viidatud originaallepingu või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Kui nimetatud otsust või kokkulepet ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, siis laseb otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool need dokumendid tõlkida vastavasse keelde. Tõlke kinnitab ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja.
7.Kohus, tutvudes avalduse ja selle lisadega leiab, et 17.02.2011.a Rootsi Kuningriigi Stockholmi vahekohtu otsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Avaldaja on esitanud kohtule konventsiooni artiklis 4 märgitud nõutavad dokumendid. Kohus ei ole esitatud dokumentidest tulenevalt tuvastanud konventsiooni artiklis 5 loetletud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise ega TsMS §-s 620, § 753 lg-s 2 sätestatud vahekohtu otsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid. Samuti ei ole puudutatud isik esitanud eelpool nimetatud sätetest tulenevaid vastuväiteid avaldusele.
8.Avaldaja on palunud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik ei ole vahekohtu otsust vabatahtlikult täitnud. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb üldreeglina ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Ülatoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda kooskõlas TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatuga. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3).
9.Vastavalt TsMS § 623 lg-le 6 oleks avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Kuivõrd Harju Maakohtu ülalviidatud 05.05.2011.a määrusega on välja kuulutatud puudutatud isiku pankrot, toimub nõude rahuldamine praegusel juhul eeldatavalt siiski pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Tulenevalt TsMS § 757 lg-st 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (TsMS § 756 lg 4).
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.