2-10-1509/17 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 11.01.2010 esitas Irina Holland Harju Maakohtule hagi, milles palus Ljudmilla Jevsjukovalt välja mõista avalik vabandus ja mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. 10.06.2010 hagiavalduse täpsustuses palus hageja kostjalt välja mõista laimamise ja solvamise eest mittevaralise kahju hüvitisena 5 000 krooni ning kohustada kostjat avalikult vabandama hageja ees KÜ Uus-Maleva 7 üldkoosolekul ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja KÜ Uus-Maleva 7 juhatuse liige, kes oma ametikohustuste tõttu suhtleb sageli teiste korteriühistu liikmetega (majaelanikega) ja seetõttu peab oluliseks isiklikku autoriteeti ning ametialast mainet. Septembris 2009 hakkas kostja levitama majaelanike seas laimava sisu ja iseloomuga kirjalikku informatsiooni, millega solvas hageja au ja väärikust ning ametialast mainet. Kostja tegevuse pärast elas hageja üle hingevalu ja piinu, mis tekkisid iga kord, kui hageja pidi majaelanikega suhtlema. Seoses hingepiinadega tekkisid hagejal tervisehäired ja hageja oli sunnitud pöörduma arstiabi saamiseks kardioloogi poole. 24.08.2010 seisukohas kostja vastusele, märkis hageja, et kostja ei vaidlustanud fakti, et tema levitas KÜ Uus-Maleva 7 liikmete hulgas kirja, mis riivas hageja au, väärikust ja ametialast mainet. Kostja üritas esitada moonutatud kujul andmeid, mis kahjustasid hagejat. Hagejal on keskharidus ja ta lõpetas 2002. aastal AS Tammiskilp turvakooli. Pärast seda, kui kostja oli levitanud laimavat ja solvavat informatsiooni korteriühistu liikmete seas, tundis hageja regulaarselt hingevalu ja piina, mis tekkisid iga kord, kui hageja pidi suhtlema majaelanikega. Tegemist on subjektiivsete tunnetega ja nende olemasolust teab vaid hageja. Hageja probleemid tervisega on põhjuslikus seoses kostja tegevusega laimava informatsiooni levitamisel. Laimavat informatsiooni hakkas kostja levitama detsembris 2009 ning pärast seda hageja tervis halvenes. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole kavatsenud hagejat laimata ja solvata, tegemist oli agitatsiooniprogrammi läbiviimisega uue korteriühistu juhtkonna valimisel. Hageja tegeles korteriühistu volitatud isikuna ühistu juhtkonna poolt antud ülesannete täitmisega. Hageja on

teinud koostööd maja hooldamisel juunist 2005 kuni märtsini 2007. Hageja väide, et ta on majas võõras inimene, on vale. Kostja alustas agitatsiooni detsembris 2009. Kostja leidis, et kirjalikus informatsioonis esitatu vastab tõele. Kostja on tutvunud hageja poolt koostatud dokumentidega, kus on äärmiselt palju vigu ja haritud inimene nii palju vigu teha ei saaks. Samuti on hagejal ebapiisav väljendusoskus (kõneosavus) selleks, et juhtida korteriühistut. Kostja ei seadnud eesmärgiks hageja solvamist, kuid arvas, et korteriühistu juhatuses peavad olema inimesed, kes seda tegelikult väärivad. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et levitatud tekstis tsiteeris kostja otsekõnes hageja sõnu, mida hageja ei ole kunagi öelnud suulises ega kirjalikus vormis. Kostja esitatud kirjalik informatsioon on dateeritud detsembris 2009 ning hageja ohvriabi kliendiks saamine oli tingitud muust asjaolust. Hageja psühholoogilised probleemid algasid enne kostja agitatsiooni läbiviimist. Seega kostja tegevuse ja väidetavate tekkinud tagajärgede vahel puudub põhjuslik seos. Hageja ei tõendanud, miks ta pöördus kardioloogi poole ning milline tervisekahjustus tal oli. Hageja ei ole tõendanud kostja teo õigusvastasust. 21.09.2010 kostja täiendava selgituse kohaselt ei ole ta isiklikult kuidagi hagejat solvanud. Kostja on enne valimisi kirjutanud ühistu liikmetele arusaadavas keeles sellest, mida tunnevad elanikud, kui juhatus ei anna seadusega ettenähtud korras aru ega tagasisidet ühistu rahadega tegutsemise kohta. Kostja koostas detsembris 2009 käsitsikirjutatud venekeelse kirja, milles kutsus majaelanikke üles hääletama korteriühistu juhatuse valimistel endise juhataja A R ja hageja vastu. Hageja puuduliku hariduse osas pidas kostja silmas, et hagejal ei ole kõrg- ega eriharidust. 07.12.2010 kohtuistungil kostja selgitas, et on nõus hageja ees kirjalikult vabandama. Maakohtu otsuse põhjendused 14.01.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja kohustas Ljudmilla Jevsjukovat avalikult vabandama Irina Hollandi ees KÜ Uus-Maleva 7 üldkoosolekul ning jättis menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja levitas detsembris 2009 Uus-Maleva 7 majaelanike seas tema enda poolt koostatud venekeelset käsitsi kirjutatud teksti, milles olid hageja kohta käivad väited. Hageja poolt osundatud väidete korrektne tõlge on järgmine: „... majas ei tehtud midagi Hollandi ja A ühise valitsemise ajal. Tavalised elanikud ei saanud ühegi avaldusega pöörduda, nende avaldused visati WC potti... on korterid, mis kuuluvad korteriühistule. Neid anti üürile 4 aastat enne Tarmo juhtimist, arveid nende tubade kohta välja ei kirjutatud...5 aasta jooksul ei olnud A koos Hollandiga mitte ühtegi aruannet, kõik katsed saada aruannet olid tulutud. Kuhu raha kadus, on ainult neile teada... kontrollimiseks ei ole ta võimeline. Võimeid Hollandil ei ole. Haridust ei ole ja ei ole ka elementaarset kirjaoskust, kirjutab vigadega...“ (tl 10-15, 37-40). Kostja poolt hageja kohta avaldatud väited on oma iseloomult otsesed ja kaudsed (osaliselt väärtushinnangulised) faktiväited, mille eesmärgiks on kutsuda kolmandates isikutes esile negatiivset suhtumist hagejasse ning mida võib pidada teise isiku au teotavateks faktiväideteks VÕS § 1047 lg 2 mõttes. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt selliste andmete avaldamist loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Lg 3 kohaselt hoolimata lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt hageja kohta kolmandatele isikutele avaldatud negatiivse ja au teotava iseloomuga andmed vastaksid tõele. Kuigi kostjal või majaelanikel, kellele kostja poolt andmeid avaldati, oli selliste andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi, ei tõendanud kostja, et ta oleks kontrollinud tema poolt hageja kohta avaldatud faktiväiteid vajaliku põhjalikkusega, mis vastaks rikkumise raskusele. Vastuagitatsiooni tegemine hageja kui kostjale ebasobiva kandidaadi suhtes oli õigustatud, samas aga ei tohtinud kostja kasutada selleks hageja suhtes kontrollimata ja ebaõigeid ning au teotavaid andmeid. Kostja käitumises hageja suhtes esineb teokoosseis VÕS § 1047 lg 1 ja 2 mõttes. Kuigi kostja on hageja suhtes avaldanud ebaõigeid ja au teotatavaid andmeid, puudub alus, võttes arvesse kostjapoolse rikkumise raskust ja selle tagajärgi hagejale, kostjalt mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul puuduvad asjas tõendid, et ebaõigete andmete avaldamisega oleks hagejale tekitatud erilist hingelist valu ja piinu ning et just selle tagajärjel oleks halvenenud hageja tervis. Kohtuistungil võttis hageja omaks, et südameprobleemid olid tal enne kirja levitamist, kuid stressi tõttu need süvenesid. Ohvriabis hakkas hageja käima juunist 2009 seoses lapsega juhtunud õnnetusega ning nõustamine lõppes detsembris 2009, see on samal ajal kui kostja hakkas levitama hageja kohta au teotavat kirja. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja kohustas kostjat avalikult vabandama hageja ees KÜ UusMaleva 7 üldkoosolekul. Irina Hollandi apellatsioonkaebus Hageja Irina Holland palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja moraalse kahju hüvitamise nõue summas 5 000 krooni ja menetluskulude jaotuse osas ning uue otsusega hagi rahuldada täies ulatuses ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellandi arvates kohaldas kohus vääralt nii materiaal- kui menetlusõiguse norme. Laimava ja solvava informatsiooni levitamisega laia ringi (üle 166) inimeste seas kahjustas vastustaja apellandi au, väärikust ja ametialast mainet. Apellant elas üle hingvalu ja piinu, mis tekkisid iga kord, kui apellant pidi majaelanikega suhtlema. Vastustaja ei vaidlustanud fakti, et tema osalusel levitati KÜ Uus-Maleva 7 liikmete seas kirjalikku informatsiooni, mis teotas apellandi au ja väärikust ning kahjustas ametialast mainet. Tunnistades vastustaja tegevuse apellandi suhtes õigusvastaseks, jättis kohus rahuldamata apellandi nõude moraalse kahju hüvitamiseks, kusjuures nõude summa oli kaks korda keskmisest kuu töötasust väiksem ja jõukohane ka vastustajale. Apellant nõustus ka perioodiliste väljamaksetega summas ca 500 krooni (32 eurot) kuus. Hingepiinade olemasolu, nende tugevus ja mõju enesetundele ja tervisele on subjektiivne tunnetus ja ainult apellant on võimeline eelmainitud hingepiinu tundma. Kohus jättis tähelepanuta vastustaja isikut iseloomustavad asjaolud. Vastustaja käitumine võib olla retsidiivse iseloomuga, sest ta õigusvastane käitumine jäeti materiaalse mõjutamiseta. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi kindlaks vastustaja õigusvastase tegevuse fakti, on õiglane ja seaduspärane jätta menetluskulud vastustaja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Seega on tõendatavate asjaolude ring nendel kahel juhul kvalitatiivselt erinev. Nii väärtushinnangu kui ka au teotava faktiväite õigusvastase avaldamise korral võib kannatanu nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 5 järgi mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kuna hageja nõue on suunatud mittevaralise kahju hüvitamisele, siis tuli hagejal tuua esile asjaolud, millest nähtuks talle kahju tekkimine. Hageja väitis, et kostja poolt avaldatu tekitas tal hingelisi kannatusi ja tal tekkisid hageja tegevuse tagajärjel tervisehäired. Kolleegium ühineb maakohtu järeldusega, et hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist kostja tegevuse tõttu. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja poolt korteriühistu liikmete hulgas kirja levitamine tekitas hagejale hingelisi kannatusi. Hageja südamehaigus ja vajadus psühholoogi abi järele olid tekkinud enne hageja poolt korteriühistu liikmetele kirja kirjutamist. Seega ei olnud hagejale tekkinud terviserikete ja kostja poolt kirjas avaldatu vahel põhjuslikku seost. Kuna eeltoodu välistab mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise, siis kolleegium ei pea vajalikuks tuvastada, kas kostja poolt esitatud faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamine oli õigusvastane. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada. Maakohus ei ole otsuse resolutsiooni märkinud otsustust mittevaralise kahju hüvitamiseks hüvitise saamise nõude rahuldamata jätmise kohta. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus on hagiavalduse rahuldanud osaliselt ja jätnud menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda. Kolleegiumil ei ole alust jagada menetluskulusid erinevalt maakohtust. Asjaolu, et kostja on pensionär ja tema sissetulekuks on ainult pension, ei anna alust jätta maakohtus kantud menetluskulusid hageja kanda. Kuna mõlema apellandi kaebused jäävad rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.