2.Kohustada kostjat LJ avalikult vabandama hageja IH ees KÜ üldkoosolekul.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (14.01.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise. puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-10-1509 HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.11.01.2010.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub IH(hageja) LJ(kostjalt) välja mõista avalik vabandus ja kahjutasu kohtu äranägemisel õiglase hüvitise mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja on avalduse kohaselt valitud korteriühistu juhatuse liikmeks 03.09.2009.a. Kostja on ühistu liikmete (kokku 166 liiget) seas levitanud kirjalikku teksti, mis on väljamõeldud ning ei põhine faktidel. Endine majahaldaja (aastani 2007a) on tunnistanud, et hageja ei ole selle maja hooldamisega enne koostööd teinud. Hageja pöördus politseisse, et kostjat korrale kutsuda. Politsei vestles kostjaga, kuid laimamine jätkus. Eeltoodu on mõjunud halvasti hageja tervisele. Hageja on külastanud ohvriabi nõustamist. Hageja on südamehaige ning on pidanud viimasel ajal rohkem tarvitama südameravimeid. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju ning kohustada kostjat avalikult vabandama. Mitte-varalise kahju suuruse jätab hageja kohtu määrata (tlk 1).
2.Tõendina hagiavalduse juurde esitas hageja Põhja Politseiprefektuuri 01.12.2009 vastuse avaldusele (tl 2); kostja poolt kirjutatud teksti (tl 10-15, 37-40); Politsei-ja Piirivalveameti teatise 25.01.2010, et hageja ei ole karistusregistrisse kantud (tl 16); Kinnisvarabüroo Annamari tõendi 13.01.2010, et hageja ei kuulunud 01.09.2002 - 01.12.2007 elamu majanõukogusse (tl 17); psühholoog Marje R tõendi 06.01.2010, et ta nõustas hagejat kui ohvriabi klienti psühholoogiliselt alates juunist kuni detsembrini 2009 (tl 18).
3.10.06.2010.a esitas hageja täpsustatud hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt on hageja KÜ juhatuse liige, kes oma ametikohustuste tõttu suhtleb hageja sageli teiste korteri-ühistu liikmetega (majaelanikega) ja seetõttu peab peab oluliseks isiklikku autoriteeti ning ametialast mainet. 2009.a septembris hakkas kostja KÜ liikmena levitama majaelanike sea laimava sisu ja iseloomuga kirjalikku informatsiooni, millega solvas hageja au, väärikust ja ametialast mainet. Muuhulgas sisaldas kostja poolt levitatav tekst järgmiseid hageja kohta käivaid väiteid: „proua Holland valitsemise ajal ei tehtud majas midagi...,elanike avaldused visati WC-potti...; arveid ühistule kuuluvate, rendile antavate ruumide eest ei esitatud...: 5 aasta eest ei olnud ühtegi aruannet...; kuhu raha läks, on ainult talle teada...proua H puuduvad haridus, oskused, elementaarne kirjaoskus“. Pärast laimava ja solvava informatsiooni levitamist kostja poolt teiste majaelanike seas elas hageja üle hingevalu ja piinu, mis tekkisid iga kord, kui hageja pidi suhtlema teiste majaelanikega. Seoses nimetatud hingepiinadega tekkisid hagejal tervisehäired, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma arstiabi saamiseks kardioloogi poole. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena laimamise ja solvamise eest 5000 krooni ning kohustada kostjat avalikult vabandama hageja ees KÜ üldkoosolekul ning jätta menetluskulud kostja kanda (tl 45-46).
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole kavatsenud hagejat kuidagi laimata ja solvata, vaid tegemist on üksnes agitatsiooniprogrammi läbiviimisega seoses uue korteriühistu juhtkonna valimisega. Hageja tegeles korteriühistu volitatud isikuna korteriühistus igasuguste ülesannete täitmisega, mis oli talle antud korteriühistu juhtkonna poolt. Hageja on teinud koostööd maja hooldamisega kostja hinnangul alates juunist 2005 kuni märtsini 2007. Samuti on hageja selle majaga seotud, kuna ta on seal (aadressil XXX) elanud kostja hinnangul alates 1998.aastast kuni 2007. aastani ning pärast seda elab ta teisel aadressil (Angerja tn 9). Hageja väide, et ta olevat majas võõras inimene, on seega vale. Hagiavalduse kohaselt olevat kostja levitanud septembris 2009.a majaelanike seas laimava iseloomuga informatsiooni. Tegelikult on kostja alustanud agitatsiooni detsembris 2009.a Hageja väitel on ta korteriühistu liige alates 03.09.2009.a
2(7)
2-10-1509 Tegelikult oli hageja juhatuse liikmeks määratud korduskoosoleku otsuse alusel 05.01.2010.a, registrisse kantud 05.02.2010.a Kostja on hagejaga mitmekordselt kokku puutunud ja leiab, et kirjalikus informatsioonis esitatu vastab tõele. Kostja on tutvunud hageja poolt koostatud dokumentidega, kus on äärmiselt palju vigu ja kostjale tundub, et haritud inimene nii palju vigu teha ei saaks. Samuti on hagejal ebapiisav väljendusoskus (kõneosavus) selleks, et juhtida korteriühistut ja selgitada korteriomanikele nende õigusi ja kohustusi ning viia läbi korteriomanike koosolekuid. Kostja ei ole seadnud endale eesmärgiks hageja solvamist, kuid arvab, et korteriühistu juhatuses peavad olema inimesed, kes seda tegelikult väärivad. Kostja ei nõustu hageja väitega, et levitatud tekstis tsiteeris kostja otsekõnes hageja sõnu, mida hageja ei ole kunagi öelnud ei suulises ega kirjalikus vormis, kuna agitatsioon ei olnud suunatud mitte hageja vastu, vaid endise korterühistu juhtkonna vastu. Hageja väidab, et ta on olnud ohvriabiklient alates juunist kuni detsembrini 2009.a Kostja esitatud kirjalik informatsioon on dateeritud detsembris 2009 ning hageja ohvriabi kliendiks saamine on tingitud mistahes muust asjaolust, kuid mitte kostja tegevusest. Hageja psühholoogilised probleemid on alanud enne kostja agitatsiooni läbiviimist. Seega kostja tegevuse ja väidetavate tekkinud tagajärgede vahel puudub põhjuslik seos. Ka pole hageja tõendanud, kas ta on pöördunud kardiloogi poole seoses tervisehäiretega ning milles seisneb tema tervisekahjustus. Hageja ei ole tõendanud kostja teo õigusvastasust (tl 51-52).
5.Kostja on oma vastusele tõenditena lisanud Sotsiaalkindlustusameti 28.06.2010.a tõendi, et ta on pensionär (tl 53) ja korteriühistu 2010.a juunikuu kommunaalteenuste arve (tl 54). Täiendavalt esitas kostja KÜ XXXkorduv üldkoosoleku protokolli (tl 57-58) ning KÜ 05.01.2010 üldkoosoleku otsuste protokolli (tl 59-60), teksti „peredat v komnatu obezatelno... „ (tl 61); KÜ bilansi 2009 ( tl 62).
POOLTE TÄIENDAVAD AVALDUSED JA TÕENDID
6.24.08.2010.a esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Kostja ei vaidlusta fakti, et just tema levitas KÜ liikmete hulgas kirja, mis riivas hageja au, väärikust ja ametialast mainet. Kostja üritab vaid esitada moonutatud kujul neid andmeid, millel on ilmne iseloom ja mida tõlgendatakse ühetähenduslikult. Hagejal on keskharidus ja ta lõpetas 2002. aastal AS T turvakooli. Kostja ei esitanud fraasi „ tavalised majaelanikud ei saanud esitada mingeid pöördumisi, nende avaldused visati WC-potti“ osas oma vastuses ühtegi objektiivset tõendit. Hageja väite osas, et oma tekstis tsiteerib kostja otsekõnes hageja sõnu, mida hageja ei ole öelnud ei kõnes ega kirjas, ei osuta kostja oma vastuses allikale, mis kinnitaks sellise tsiteerimise vastavust tõele. Hageja on KÜ juhatuse liige, selles majas elab 166 korteriühistu liiget. Oma ametikohustuste tõttu suhtleb hageja sageli majaelanikega ning hageja jaoks omab olulist tähtsust isiklik autoriteet ja ametialane maine. Pärast seda, kui kostja oli levitanud laimavat ja solvavat informatsiooni korteriühistu liikmete ja majaelanike seas, tundis hageja regulaarselt hingevalu ja piina, mis tekkisid iga kord, kui hageja pidi suhtlema majaelanikega. Tegemist on hageja sõnul subjektiivsete tunnetega ja nende olemasolust teab vaid hageja. Hageja probleemid tema tervisega on põhjuslikus seoses kostja tegevusega laimava informatsiooni levitamisel. Laimavat informatsiooni hakkas kostja levitama 2009.a detsembris, pärast mida tundis hageja oma tervise halvenemist, millega seoses pöördus hageja 2010.a jaanuaris meditsiiniabi saamiseks raviasutusse. Kostja seisukoht tema sissetulekute ja kommunaalmaksete suuruse osas ei saa olla vabanduseks tema tegudele laimava ja solvava informatsiooni levitamisel (tl 63). Täiendava tõendina esitas hageja AS T turvatöötaja kvalifikatsioonitunnistuse ( tl 64).
3(7)
2-10-1509
7.21.09.2010.a esitas kostja täiendava selgituse, mille kohaselt ta ei ole isiklikult mitte kuidagi hagejat solvanud. Kostja on vaid enne järjekordseid valimisi kirjutanud liikmetele arusaadavas keeles sellest, mida tunnevad elanikud, kui juhatus ei anna seadusega ettenähtud korras aru ega tagasisidet ühistu rahadega tegutsemise kohta (tl 69). Kostja esitas väljavõtte oma pangakonto kohta 20.03.2010-21.09.2010 (tl 75).
KOHTULIK ÄRAKUULAMINE
9.07.12.2010.a kohtuistungil (tl 77-78) jäi hageja oma varasemalt esitatud väidete ja palus hagi rahuldada. Hageja seletuse kohaselt kostja laimukiri eelnes KÜ üldkoosolekule jaanuaris 2010. Kiri on kirjutatud detsembris 2009. Kostja poolt esitatud ja väidetavalt hageja poolt kirjavigadega kirjutatud tekst „peredat vo komnatu N 156 obezatelno“ ei ole kirjutatud hageja poolt. Ohvriabis käis hageja sellepärast, et ta laps sai kannatada ja neile määrati tugiisik, kellega hageja rääkis alguses oma lapsest, kuid hiljem juba korteriühistus toimuvast. Laimamisest tingitud stressi tõttu hagejal juba enne seda esinenud südameprobleemid süvenesid. Kostja on levitanud oma kirja vähemalt 10-le inimesele. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja tunnistas, et koostas detsembris 2009 käsitsikirjutatud venekeelse kirja, milles kutsus majaelanikke üles hääletama korteriühistu juhatuse valimistel endise juhataja A R ja hageja vastu. Hageja puuduliku hariduse osas pidas kostja silmas asjaolu, et hagejal ei ole kõrgharidust ja eriharidust. Kostja arvab, et juhatust peab esindama kõrgharidusega inimene.
9.Kohtuistungil 07.12.2010 kostja selgitas, et on nõus kirjalikult vabandama hageja ees. Kostja nõustus, et kirja „peredat v komnatu 156 obezatelno“ ei ole kirjutanud hageja (tl 80-81).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära hageja ja kostja esindaja seisukohad ning vaadanud läbi tsiviilasja kirjalikud materjalid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja levitas detsembris 2009 majaelanike seas tema enda poolt koostatud venekeelset käsitsikirjutatud teksti, milles olid hageja kohta käivad väited. Kohtu hinnangul on hageja poolt osundatud väidete korrektne tõlge järgmine: „... majas ei tehtud midagi H ja A ühise valitsemise ajal. Tavalised elanikud ei saanud ühegi avaldusega pöörduda, nende avaldused visati WC potti... on korterid, mis kuuluvad korteriühistule. Neid anti üürile 4 aastat enne T juhtimist, arveid nende tubade kohta välja ei kirjutatud...5 aasta jooksul ei olnud A koos H mitte ühtegi aruannet, kõik katsed saada aruannet olid tulutud. Kuhu raha kadus, on ainult neile teada... kontrollimiseks ei ole ta võimeline. Võimeid H ei ole. Haridust ei ole ja ei ole ka elementaarset kirjaoskust, kirjutab vigadega...“ (tl 10-15, 37-40).
12.Hageja leiab, et ülatoodud väited on tema au, väärikust ning ametialast mainet solvavad. Nende tõttu pidi hageja elama üle hingevalu ja piinu iga kord, kui pidi suhtlema teiste majaelanikega. Hingepiinade tagajärjel süvenesid hagejal terviseprobleemid ja ta pidi konsulteerima ka ohvriabi psühholoogiga. Hageja on tõendanud, et teda ei ole varem karistatud (tl 16); et ajavahemikul 2002 - kuni 01.12.2007 ta ei kuulunud majanõukogusse, kes juhtis elamu majandustegevust üldkoosoleku otsuste alusel (tl 17); et alates juunist 2002 kuni detsembrini 2009 sai ta kui ohvriabi klient psühholoogilist nõustamist (tl 18); et ta on läbinud AS
4(7)
2-10-1509 T turvakooli teoreetilised ja praktilised õppused ja talle on omistatud turvatöötaja kvalifikatsioon (tl 64).
13.Kostja väitel tema poolt levitatud kirjas hageja kohta esitatud väited vastavad tõele, kuid kostja eesmärgiks ei olnud hageja laimamine või solvamine, vaid tema vastu agitatsiooni läbiviimine seoses korteriühistu uue juhtkonna valimisega. Kostja leiab, et hageja ei peaks kuuluma korteriühistu juhatusse, kuna tal on ebapiisav haridus (kostja hinnangul peaks juhatuse liikmel olema eriharidus või kõrgharidus), ta kirjutab kirjavigadega, tal puudub juhatuse liikmele vajalik väljendusoskus ja võime ühistut juhtida. KÜ üldkoosoleku protokollist nähtub, et kostja hääletas isiklikult ja 59 teise korteriomaniku volitatud esindajana KÜ üldkoosolekul selle vastu, et hageja saaks valitud korteriühistu juhatusse (tl 57-58), 05.01.2010 üldkoosolekul osutus hageja siiski valituks (tl 59-60). Äriregistri andmetel on hageja KÜ juhatuse liige alates 05.02.2010 kuni 05.01.2013.
14.Kuna hageja leiab, et kostja käitumisega teotati tema au ja väärikust koos ebaõigete andmete avaldamisega kolmandatele isikutele, samuti tekitati talle sellega hingelist valu ja piinu, mille tagajärjel halvenes tema tervis, siis on kohtu hinnangul hageja nõuded kvalifitseeritavad kannatanu isikliku õiguse rikkumisega ja kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuetena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 2 ja 4 , § 1046 ja § 1047 järgi.
15.VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
16.Kohus leiab, et kostja poolt hageja kohta avaldatud väited :„... majas ei tehtud midagi H ja A ühise valitsemise ajal. Tavalised elanikud ei saanud ühegi avaldusega pöörduda, nende avaldused visati WC potti... on korterid, mis kuuluvad korteriühistule. Neid anti üürile 4 aastat enne T juhtimist, arveid nende tubade kohta välja ei kirjutatud...5 aasta jooksul ei olnud A koos H mitte ühtegi aruannet, kõik katsed saada aruannet olid tulutud. Kuhu raha kadus, on ainult neile teada... kontrollimiseks ei ole ta võimeline. Võimeid ei ole. Haridust ei ole ja ei ole ka elementaarset kirjaoskust, kirjutab vigadega...“- on oma iseloomult sellised otsesed ja kaudsed (ja osaliselt väärtushinnangulised -...võimeid H ei ole) faktiväited, mille eesmärgiks on kutsuda kolmandates isikutes esile negatiivset suhtumist hagejasse ning mida võib pidada teise isiku au teotavateks faktiväideteks VÕS § 1047 lg 2 mõttes. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt selliste andmete avaldamist loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Lg 3 kohaselt hoolimata lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
5(7)
2-10-1509
17.Kostja ei ole asjas esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt hageja kohta kolmandatele isikutele avaldatud negatiivse ja au teotava iseloomuga andmed (et hageja koos eelmise juhatuse liikme A viskas majaelanike avaldused WC potti, andis üürile ühistule kuuluvad korterid, mille kohta arveid ei kirjutanud ja saadud raha kohta aruandeid esitanud, on hariduseta ja elementaarse kirjaoskuseta) vastaksid tõele. Samuti kohus leiab, et kuigi kostjal või majaelanikel, kellele kostja poolt andmeid avaldati, oli selliste andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi (kostja tegi majaelanike seas agitatsiooni, et hageja kui kostja meelest ebasobiv isik ei osutuks valituks korteriühistu juhatusse), siis kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kontrollinud tema poolt hageja kohta avaldatud faktiväiteid vajaliku põhjalikkusega, mis vastaks rikkumise raskusele. Kohus leiab, et kuigi vastuagitatsiooni tegemine hageja kui kostjale ebasobiva kandidaadi suhtes oli õigustatud, ei tohtinud kostja kasutada selleks hageja suhtes kontrollimata ja ebaõigeid ning oma iseloomult au teotavaid andmeid. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja käitumises hageja suhtes esineb teokoosseis VÕS § 1047 lg 1 ja 2 mõttes.
18.Hageja nõuab kostjalt moraalse kahju hüvitisena 5000 krooni ja avalikku vabandamist hageja ees KÜ üldkoosolekul. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.
19.Kohus leiab, et kuigi kostja on hageja suhtes avaldanud ebaõigeid ja au teotatavaid andmeid, puudub siiski, võttes arvesse kostjapoolse rikkumise raskust ja selle tagajärgi hagejale, alus kostjalt mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul puuduvad asjas tõendid, et ebaõigete andmete avaldamisega oleks hagejale tekitatud erilist hingelist valu ja piinu ning et just selle tagajärjel oleks halvenenud hageja tervis. Kohtuistungil võttis hageja omaks, et südameprobleemid olid tal juba enne kirja levitamist, kuid stressi tõttu need süvenesid. Ohvriabis hakkas hageja käima alates juunist 2009 seoses lapsega juhtunud õnnetusega ning vastav nõustamine lõppes 2009 detsembris, so samal ajal kui kostja hakkas levitama hageja kohta au teotavat kirja. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et mittevaraline kahju sissenõudmine kostjalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 4 alusel ei ole põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hagi osaliselt ja kohustab kostjat avalikult vabandama hageja ees KÜ üldkoosolekul.
MENETLUSKULUD
20.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele
6(7)
2-10-1509 lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Viktor Brügel Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.