2-11-5770/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-11-5770 Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 11.02.2011 esitas JFV osaühing Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 11.03.2011 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 07.04.2011 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. 11.04.2011 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.04.2011. Seisuga 17.06.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed JFV OÜ kanti äriregistrisse 19.11.2008 ning äriühingu peamiseks tegevusalaks oli infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivaldkonna tehastele tööstusautomaatika seadmete valmistamine. Võlgniku vara Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. Võlgniku võlad Ajutise halduri poolt väljaselgitatud võlad kreeditoridele (AS-ile SEB Pank 29,03 eurot, Swedbank Liising AS-ile 30 204,32 eurot, Danske Bank A/S Eesti filiaalile 34 582,35 eurot ja maksuvõlad (66 996,19 eurot) moodustavad vähemalt 240 000 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt viiakse võlgniku suhtes läbi 12 täitemenetlust. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Finantsanalüüsi põhjal väidab ajutine haldur, et võlgniku majandustegevus on esimesest tegevusaastast alates olnud suure kahjumiga ning olulise riskimääraga võlausaldajatele. Võlgniku maksejõuetus kujunes lõplikult välja 2010.a kevadel, mil Maksu- ja Tolliamet lõpetas maksude ajatamise kokkuleppe, kuulutati välja RS’e (kellele võlgnik oli andnud lühiajalise finantsinvesteeringuna laenu) pankrot ning algatati pankrotimenetlus TOÜ (tänaseks kustutatud, kelle vastu võlgnikul olnud nõue muutus väärtusetuks) suhtes. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul eelkõige liigselt positiivsena tehtud äriplaan ja taustakontrolli puudumine väljaantud laenude osas. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul on võlgnevusi ca 240 000 eurot ning varad puuduvad. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse tekkimise põhjus

Ajutine haldur on tuvastanud, et 2010.a müüs võlgnik freespingi ja kordinaattöötlemispingi ning saadud raha eest tasuti täielikult võlgnevus AS-i SEB Pank ees. Samas ei pea haldur nimetatud võla tasumist teisi võlausaldajaid kahjustavaks, sest AS-i SEB Pank kasuks oli seatud kommertspant võlgniku vallasvarale. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ajutise halduri hinnangul ebaõnnestunud ja seega nõrgalt koostatud äriplaan, samuti suutmatus leida investoreid. Kahjumis tegevus põhjustas suured maksuvõlgnevused, millede ajatamise graafikut ei suutnud võlgnik täita. Võlgniku maksejõuetus sai lõplikult selgeks, kui nõuete rahuldamine osutus ebatõenäoliseks kahe kohustatud isiku pankroti tõttu. Võlgniku juhatuse liikmed oleks pidanud laenude väljaandmisel kontrollima paremini isikute potentsiaalset maksejõulisust, tagatisi ja muid asjaolusid, et oleks olnud paremini kaitstud võlgniku huvid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuritegu. Oliver Ennok on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti JFV OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 3 000 eurot, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutise halduri töö aruandes on näidatud järgmiste tööülesannete täitmine: suhtlemine võlgniku esindajaga; andmete kogumine registritest, krediidiasutustelt; raamatupidamise jm dokumentide kontrollimine, saadud andmete töötlemine, analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, kohtuistung - kokku 17 tundi, tunnitasuga 80 eurot, tehtud töö eest tasu summa kokku 1 360 eurot. Oliver Ennok palub kohtul määrata ajutise halduri tasuks 1 360 eurot ja kulude (sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud) hüvitamiseks 84 eurot. 07.04.2011 kohtuistungil on võlgniku esindaja avaldanud kohtule, et juhatuse liikmed on nõus kandma ajutise halduri tasu ja kulud solidaarselt. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

2-11-5770 PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. 07.04.2011 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. 11.04.2011 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.04.2011. Seisuga 17.06.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. JFV OÜ’l puudub vara ja võlgu on vähemalt 240 000 euro ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Kohus leiab, et JFV OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. JFV OÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. JFV OÜ ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub et Oliver Ennok on enne ajutise halduri aruande koostamist esitanud teabenõuded ja päringud ning kogunud infot krediidiasutustest ja riiklikest registritest, on analüüsinud raamatupidamise dokumente ja vastuseid ning koostanud aruande. Oliver Ennok palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1 360 eurot ja kulude hüvitamiseks 84 eurot. 07.04.2011 kohtuistungil on võlgniku esindaja avaldanud kohtule, et juhatuse liikmed on nõus kandma ajutise halduri tasu ja kulud solidaarselt. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 1 360 eurot tuleb võlgniku juhatuse liikmetelt solidaarselt välja mõista. Ajutise halduri tasule lisandub summalt 1 360 eurot maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 448,80 eurot. Sotsiaalmaksu tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 84 eurot tuleb võlgniku juhatuse liikmetelt solidaarselt Cavere Õigusbüroo OÜ kasuks välja mõista.